täpp. Kummalgi tagatiival on ainult üks must täpp, mille taga on tumepruun basaalosa. Kesk- ja kõrgmäestikus on koerliblikad suuremad ja heledamad, Põhja-Euroopas kipuvad nad olema väiksemad ja tumedamad. Isased ja emased välimuselt ei erine. Tiibade alakülg on silmatorkamatu, pruunikas. Seda külge näitavad nad siis, kui pikemat aega koha peal istuvad, samuti talvitumisel. Seevastu ohu korral avavad nad kiiresti tiivad, näidates oma tiibade eredat ülapoolt. See võib noori ja elukogemusteta linde ära ehmatada. Koerliblikas talvitub valmikuna. Talvituda võib ta ka inimtekkelistes paikades: koobastes, keldrites ja pööningutel. Liblikas muneb munad taimedele, millest röövikud (vastsed) toituvad. Munast areneb röövik. Röövik toitub kõrvenõgestest ja raudnõgestest.
Tihti pole tulemuste ühte poolt kohe näha, nagu oli ka Vargamäe elus, kuid tulemata ei jää miski. Seda ilmestab hästi ka järgmine vanasõna: ,,Ükski heategu ei jää karistamata." Vargamäel olid headus ja kurjus enamasti alati koos, avaldudes eri viisidel. Seda tõestab selgelt 5. osa sündmus, kui Oskar ei valetanud õe eest. Vend tundis kindlalt, et tegu on hea, kuid õde nägi üksnes negatiivset külge. Antud juhul oli sõsar veel noor ning elukogemusteta. Tüdruk ei suutnud objektiivselt vaadelda teo headust, mis oleks avaldunud alles pikas perspektiivis. Selline rumalus ning naiivsus tõigi kaasa tüli ja lõi kiilu õe ja venna vahele. Seega võib vahel elementaarse headuse pöörata kurjuseks inimlik rumalus ja tormakus. Siiski avaldub igas olukorras teo kaks poolt. Vahel võib tulla olukord, kus headus ja kurjus pole väga selgelt kõrvutatavad, kuid hoolikamal süvenemisel on mõlemad siiski olemas. Säärase
Arvan, et kogu loos on peategelane ja vastutaja Mary kui täiskasvanu. Minu arvates on kaks võimalust. Esimene võimalus - Mary oli tõesti haige. Tema haiguseks oli harvaesinev hüperseksuaalsus, mis ei allunud mingile kaine mõistuse kontrollile. Teine võimalus – tal puudus igasugune naise loomulik eneseväärikus, au- ja häbitunne ning vastutusvõime; võiksime öelda, et ta oli moraalselt süüdimatu. Kui Mary ja Vili juhtunut enda ühises raamatus meenutavad, siis tundub, et Vili kui elukogemusteta poisike on segaduses hoolimata sellest, et püüab näida enesekindel ja kõigest üleolev; Mary aga oleks nagu uhke juhtunu üle, tuues kõige ainsaks põhjenduseks vaid armastuse ja kire. Mary poolt kirja pandust kumab kõikjalt läbi, et ta on hea õpetaja, ema ja abikaasa. Vaatleme Maryt nendes kolmes rollis. Kõigepealt – Mary kui õpetaja. Tema käitumine eeskujuna enda õpilastele oli täiesti lubamatu seda enam, et koolis andis ta tunde, kus räägiti seksuaalkasvatusest!!
Fasistid aga arvasid, et see raamat rüvetab saksa sõduri au. Paljuski selle romaani tõttu keelati järgmised Ri teosed Saksamaal ära. Algul rändas see roman paljude kirjastajate vahel, ei tahetud, arvati, et ei lähe rahvale peale. Romaan mõjus selle poolest, et R kirjeldab ausalt ja otsekoheselt, kujutab sõja argipäeva. Julmad, võikad stseenid. Räägib rindele jõudnud noortest sõduritest, peategelane 19aastane Paul Bäumer. Elukogemusteta, vaid koolitarkusega, mis sõjaolukorras tundub eriti kasutuna. "Tagasitee" ('31) on "Läänerindel ..." järg. Pauli sõprade tagasitee tavaellu. Kas suudavad kohaneda eluga pärast surmast tagasitulekut. Miks nad sõdisid, mis neil sellest kasu oli, on küsimus. Sõda oli äritehing, noored aga surid. Peategelane on Ludwig. Kohanesid vaid üksikud, paljud tapsid end ära v läksid hulluks