üheplaanilisust on truväärideks. Autorid: Luigi Pulci Kangelased on parodeerinud Pikapeale muutus ,,Morgante" 1483 rüütellikud, füüsiliselt Cervantes oma rüütliromaan ning Matteo Boiardo võimekad, õilsad. Neis teosega ,,Don väga elukaugeks. ,,Armunud Orlando" valitses seiklus.Neid Quijote". Veel peeti täiuslikuks . autoreid: Martorelli ja Suurem osa neist Galba ,, Tirant Valge" DRAMAATIKA kujunes XV sajandi 2. Poolel
Klassikalises maalikunstis hakati jäljendama antiikskulptuuri kõik piirjooned ja inimeste kehavormid maaliti hoolikalt välja. Värvide iseseisvat osa ei rõhutatud, need olid enamastu tuhmivõitu, kantud pildi pinnale ühtlaselt ja ilma varjunditeta. Kujutatu kangelaslikke stseene antiikajast, mida püüti seostada oma kaasaaja sündmustega. Teosed pidid olema õpetlikud ja eeskujuandvad. Portree jäi liialdatud joonistuslikkuse ja idealiseerimise tõttu kuivaks ja elukaugeks. 4. J. L David Oli prantsuse maalikunstnik ja klassitsismi esindaja. Davud oli aktiivne revulutsioonitegelane Suure Prantsuse Revulutsiooni ajal. Tal oli palju õpilase ning seetõttu võib teda pidada Prantsuse maalikunsti suurimaks mõjutajaks 19. sajandil. Ta sündis Pariisis, ta oli üheksane, kui ta isa duellil surma sai. Tema ema jättis ta maha ning poisi kasvatamisega tegelesid onud, kes panid ta maalimist õppima
Claes Oldenburg Claes sündis 1929.aastal Rootsis Liitus 1950. aastate lõpus noorte kunstnikega, kes pidasid abstraktset ekspressionismi liiga elitaarseks ja elukaugeks. Kuulsuse võitis ta kolmemõõtmeliste teostega, mis jäljendasid tavalisi objekte ameerikalikke standardtoite või kodumajapidamise esemeid. http://www.eg.bucknell.edu/~hyde/FrankLloydWright/Images/IMG_4553Copying.jpg Apple Core http://faculty.evansville.edu/rl29/art105/img/oldenburg_clothespin.jpg Clothespin http://www.artsconnected.org/artsnetmn/whatsart/oldec01d.jpg Spoonbridge and Cherry http://academics.smcvt.edu/gblasdel/art/C.%20Oldenburg,%20Floor%20Cake
niisuguste maalide sisust arusaamine nõuab vastavaid eelteadmisi. Teosed pidid olema õpetlikud ja eeskujuandvad. Enamasti näeme klassitsistlikel maalidel ühtlase heleda valgusega ülekallatud ruumi, kus seisavad skulptuuridena üllastesse poosidesse tardunud inimesed, mõjudes lõppkokkuvõttes ikkagi tühjalt ja tehtult.Teine suurem alaliik klassitsistlikus maalis oli portree, kuid seegi jäi tihti oma liialdatud joonistuslikkuse ning idealiseerimise tõttu kuivaks ja elukaugeks Klassitsistliku maali peamine meister oli prantslane Jacques Louis David (17481852). Tema tuntuim teos on "Horatiuste vanne", milles esmakordselt on täielikult ellu viidud klassitsismi põhinõuded: Maali sündmustik pärineb Rooma ajaloost. Näeme sel Horatiuste perekonnast pärit noormehi, kes vannuvad oma vanale isale vapralt võidelda vaenlaste vastu. Murest murtuna jälgivad seda stseeni noormeeste naised ja õed. 1789. a. revolutsiooni
Popkunst - Pidasid abstraktset ekspressionismi liiga elitaarseks ja elukaugeks. Claes Oldenburg leidis,et kunst peab valikuta kjutama kõike seda, mis on olemas. Vaataja võib vastavalt oma hoiakutele ja ideoloogiale popkunstist välja lugeda nii tarbimisühiskonna ülisust kui ka pila. Vaieldamatu on ainult visuaalse kogemuse teravus. Roy Lichtensteini teosed kujutavad endast mõne üksiku kujundi suurendust. Tema maal säilitab koomiksipildikesele omase tingliku joonistuse ja koloriidi, kuid palju kordi suurendatud kujund mõjub ühtäkki uudsena.
juurde. Põhiidee: Õnne ei pea kaugelt otsima ,,Rannajutud" novellikogu, kus jätkub rannatemaatika ja ka ideed on samad, mis rannaromaanidel. Väiklasest virinast loobumine, ollakse valmis naabreid alati aitama. ,,Läänemere isandad" romaan, mis räägib kuidas 1187. aastasest Sigtuna hävitamisest ja üldese viikingitest saarlastest. ,,Kivid tules" temaatiline üllatus- Virumaa kaevurite elust. See on võõras temaatika ja seetõttu jääb romaan elukaugeks. III periood 19541987 (paguluses) Temaatiliselt kõige mitmekesisem periood, samas meeleolu on muutunud süngemaks. ,,Öised linnud" Eestist lahkumise teema ,,Päike küla kohal" tagasivaade rannatemaatikasse, meeleolu muutunud- orvust rannapoisi elu ummikusse jooksmine. ,,Kevadine maa" tolle aegse rootsi suurlinna elu probleemid ,,Projekt Victoria" üllatuslik, ulmeline teos, mis hoiatab tehnika võidukäigu eest. ,,Hommikune keskpäev" mälestustekogumik, olulisim mälestuskirjandusest.
tekkisid lehvikvõlvid. N: Oxfordi ja Cambridge ülikoolide kabelid Sakslaste suureks unistuseks oli ehitada oma kirikud prantsuse eeskujul, kuid selleks ei jätkunud majanduslikku ja kunstilist jõudu. Seega on saksa kirikud lihtsamad ja tagasihoidlikumad. Kivivaesel Põhja-Saksamaal ehitati kirikud punasest tellisest ja kirikuid ehitati sajandeid. Saksa kirikud olid eeskujuks Eesti sakraalarhitektuurile. N: Kölni ja Strasbourgi katedraalid Itaalias jäi gootika elukaugeks stiiliks. Itaalia kirikute seinad kaeti värviliste marmortahvlitega (nn. marmorgootika). Itaalia kirikute tornid ehitati reeglina kiriku kõrvale ja samuti puuduvad läänetornid. N: Milano ja Firenze toomkirikud Gooti ajal ehitati ka palju feodaallinnuseid. Linnused olid arvukate tornidega, sakiliste ringmüüridega. Linnuse juurde kuulusid tõstesillad üle kaitsekraavi. SKULPTUUR: Gooti ajal arenes skulptuur looduslähedasema ja täiuslikuma kujutamisviisi poole. Areng
docstxt/.txt
4. Mille poolest erinevad Platoni ja Aristotelese käsitlused filosoofia ja poliitika vahekorrast? Platoni arvates peaksid poliitikas tegutsema vaid filosoofid. Aristoteles arvas, et meeltega maailm on sama tähtis kui mõistusega tajutav maailm. Platoni arvates pidi loobuma kõigest ja tegema kõike riigi heaks, kuid nad jäid ju tegelikult õnnetuks ja elukaugeks. Aristoteles arvas, et kui riik toetab filosoofiat, siis hakatakse ikka mõtlema omakasu peale ja see ühiskond siis kukub kokku. Filosoofil peab olema ka praktiseerimine. 5. Kuidas erineb Aristotelese käsitlus hüvest vastavast Platoni käsitlusest? Aristotelese arust on hüve vaid igale inimesele eraldi, kuid Platoni arvates peaks teenima üks ühine ühiskondlik hüve. Aristoteles ei uurinud, mis on hüve, vaid millistel tingimustel on hüve saavutamine võimalik
kultuurialaste teemadega kui ka sotsiaalprobleemidega. Tänases koolis on kooli õppekavad, mis teadaolevalt on reguleeritud riigi tasandilt, üle koormatud. Paljudele õpilastele pole seega ka programmilised teadmised jõukohased. Õpilased on erineva intelligentsuse tüübi, omandamisviisi, õppimisvõime, omandamise kiiruse, lugemisoskuse, huvide, motiivide ja kalduvustega. Sageli jääb õpetuse sisu lapsele elukaugeks ja on liialt akadeemiline. Kooli asub õppima üha sagedamini erinevate probleemidega õpilasi: tähelepanuhäire, hüperaktiivsus ja muud õpiraskused. Õpetatavat ja juba õpitut ei oska õpilane sageli seostada eluga, milleks üht või teist asja tal elus võiks vaja minna. Samas võib õpilasel tekkida ka küsimus, kas üldse läheb kõike praegu omandatavat elus vaja. On selgeks tehtud, et õpilane ei suuda pikemalt kui 15 minutit sooritada monotoonset ja ühetüübilist tegevust
( Enamasti on maalidel ühtlase heleda valgusega ülekallatud ruum, kus seisavad skulptuuridena üllastesse poosidesse tardunud inimesed) Tavaliselt kujutati maalidel kangelaslikke stseene antiikajast, mida püüti seostada oma kaasaja sündmustega. Teosed pidid olema õpetlikud ja eeskujuandvad. Teine suurem alaliik klassitsistlikus maalis oli portree,kuigi seegi jäi tihti oma liialdatud joonistuslikkuse ning idealiseerimise tõttu kuivaks ja elukaugeks. Zizzle 11 klass 2012 1) Klassitsimiajastu tuntuim Prantuse maalikunstnik oli Jacques Louis David (1748- 1825 )Ta oli poliitik ja Prantsuse revolutsiooni tegelane, kes kajastas oma maalides Prantsusmaa poliitilist elu. Tema tuntuim teos on "Horatiuste vanne" , milles esmakordselt on täielikult ellu viidud
Lepiti kokku, et tal tuleks asuda ametisse 1. augustil. Tema ja tema abikaasa saabusid Münchenisse juulis, kuid tema ametisse nimetamist oli tõkestatud natsid. Preemiad Heisenberg on saanud ka Nobeli füüsikapreemia. Saanud ka Koperniku auhinna. Infot mujalt Horisondis kirjutati, et tänapäevane multimeedia, mobiilside, internet ning kogu arvutustehnika ja automaatika ei oleks üldse võimalikud ilma esiotsa täiesti arusaamatuks, puhtteoreetiliseks või elukaugeks peetud kvantmehaanikata," 6 seda rääkis kõnealuse kogumiku saatesõnas Eesti Teaduse Tippkeskuste Ühenduse esimees akadeemik Endel Lippmaa. Ja tõepoolest, ega 1920. aastate keskel oleks osanud kvantmehaanika rajajad Werner Heisenberg, Erwin Schrödinger, Paul Dirac ja teised maailmakuulsad füüsikud isegi öelda, millist rakendust nende loodud teooria ja kirja pandud võrrandid leiavad.
Maastikumaalile ei pööratud erilist tähelepanu: kujutati ideaalmaastikku, see oli kuiv ja vaese koloriidiga. Ei tehtud ka olustikumaali: madalas ja proosalises igapäevaelus ei leitud suurejoonelisust. Temaatikas kujunes välja hierarhia: "madalate" zanritega tegeleja määras end "väikeste" meistrite hulka. Teine suurem alaliik klassitsistlikus maalis oli portree, kuid seegi jäi tihti oma liialdatud joonistuslikkuse ning idealiseerimise tõttu kuivaks ja elukaugeks. Kompositsioon Maalide ülesehituses võeti eeskujuks peamiselt kõrgrenessansi meistrite teoseid, kuid kalduti palju suuremasse idealiseerimisse ja lineaarsusesse. Pildi ülesehitus oli tasakaalukas, sümmeetriline ja rahulik. Tihti on pildis ainult kaks plaani esimene, kuhu on koondatud kogu tegevus, ja peaaegu detailideta taust. Selline kompositsiooniskeem toob meelde antiikse reljeefkunsti. Klassitsistliku maali peamine meister oli prantslane Jacques-Louis David (1748-1852). Tema
Ants Laikmaale ja Kristjan Rauale kuulub ka oluline osa eesti kunstialase mõtte arendamisel. Nemad olid esimesed, kelle vaadetes oli akademismivastane hoiak, võtsid omaks kunstielu uuenduslikke mõtteid ja otsisid uusi teid. Nende loomingut mõjutasid impressionistid, postimpressionistid, sümbolistid ja juugend. Juhtivateks motiivideks kujunesid taluelu ja talumaastik. Kasutama hakati vabaõhumaali. Baltisaksa kunstnike looming jäi sentimentaalselt ilutsevaks, elukaugeks ajaviitekunstiks. Asutati Rändnäituste Ühing Kunstihuvi Edendamiseks (1899), ülesandega korraldada rändnäitusi Saksa kunstnike loomingust baltisaksamaal. Kristjan Raud jumaldas joonistamist, kuigi oli õppinud ka maalimist ja muid kunstitehnikaid. Joonistades sai ta kõige kiiremini oma rohkeid ideid paberile panna. Mõtte kiireks kinnipüüdmiseks piisas vaid paberist ja pliiatsist. Ja joonistada ta oskas! Pole just palju
sündmustega niisuguste maalide sisust arusaamine nõuab vastavaid eelteadmisi. Teosed pidid olema õpetlikud ja eeskujuandvad. Enamasti näeme klassitsistlikel maalidel ühtlase heleda valgusega ülekallatud ruumi, kus seisavad skulptuuridena üllastesse poosidesse tardunud inimesed, mõjudes lõppkokkuvõttes ikkagi tühjalt ja tehtult.Teine suurem alaliik klassitsistlikus maalis oli portree, kuid seegi jäi tihti oma liialdatud joonistuslikkuse ning idealiseerimise tõttu kuivaks ja elukaugeks Klassitsistliku maali peamine meister oli prantslane Jacques Louis David (17481852). Tema tuntuim teos on "Horatiuste vanne", milles esmakordselt on täielikult ellu viidud klassitsismi põhinõuded: Maali sündmustik pärineb Rooma ajaloost. Näeme sel Horatiuste perekonnast pärit noormehi, kes vannuvad oma vanale isale vapralt võidelda vaenlaste vastu. Murest murtuna jälgivad seda stseeni noormeeste naised ja õed. 1789. a. revolutsiooni eel nähti selles maalis üleskutset
Ajapikku omandas "romaan" tänini püsinud tähenduse - pikem väljamõeldud lugu. Algse värsivormi asemele tuli 13. sajandist alates üha sagedamine proosa, mis on tunnuslik ka 14. sajandil Itaalias tekkinud novellizanrile. Seepärast nimetatakse mõnes keeles tänini "romaani" "novelliks" - võrdle inglise keel novel, hispaania keel - novela. Hispaanias muutus rüütliromaan 15.-16. sajandil rahvakirjanduseks ja pikapeale väga elukaugeks. Cervantes oli esimene kirjanik, kes tegi rüütliromaanist paroodia. Peamiseks teemaks oli muutunud armastus ja seda käsitleti kui inimest õilistavat tunnet, mille nimel sooritati kangelastegusid ja oldi valmis surema. Ränd- ja rüütellaulikud olid keskaja külades ja lossides rõõmutoojaks. Rüütlilaulu värsid elasid esialgu vaid laulduna ja pandi kirja alles hiljem.Teadaolevalt sai rüütlilaul alguse 11.sajandi lõpul Lõuna- Prantsusmaa arenenuimast piirkonnast Provence'ist
eraldiseisvatena. Eeskujuks Rooma vana valitsemisvorm: tribüünid, Senat, konsulid. Rooma Vabariik oli väga pikaealine ning stabiilne. Segavalitsus tõi ka võimude lahususe idee. ÕIGLUS JA KASULIKKUS 1. Itaalia humanistide klassikaline voorusekäsitlus 14.-15.sajand. Renessanss poliitilises teoorias. Itaallaste jaoks oli kaks võtmedistsipliini: filosoofia ja retoorika. Mõlemad olid olulised, sest filosoofia üksi jäi liiga elukaugeks ja abstraktseks. Filosoofia küll sõnastab, milline on vooruslik käitumine, kuid inimesed paneb nii käituma retoorika. Haridus oli praktilisema suunitlusega. 2. Cicero valitseja kohustustest Humanist. Kõigepealt tuli ise paika panna valitsemise ülim eesmärk: reputatsioon, gloria tuleneb sellest, kui riik õitseb ja kasvab. Teised eesmärgid olid sellele allutatud, nt pax(rahu) riigi au on saavutatav sõdasid vältides. Oluline on kodanike omavalitsus ehk vabadus
Võrreldes inglastega on ameerika popkunstnikud enamasti suurejoonelisemad, sageli on nad hüljanud mitte ainult tahvelmaali tavalised mõõdud, vaid ka tavapärase tehnika mitmesuguste senipruukimata materjalide ja tehnikate kasuks. Kõigil ameerika popkunstnikel on üksteisest selgesti eristatav käekiri, nn. oma ,,firmastiil". KUNSTNIKUD CLAES OLDENBURG (s. 1929) 50-ndate lõpus liitus Oldenburg noorte kunstnikega, kes pidasid abstraktset ekspressionismi liiga elitaarseks ja elukaugeks. Küll hindas Oldenburg nagu ekspressionistidki juhuslikkust, kuid seoses reaalse, tavalise, konkreetse eluga. Tuntuks sai ta kolmemõõtmeliste, kuid poolpehmete teostega, mis jäljendasid banaalseid objekte ameerikalikke standardtoite ja kodumajapidamise esemeid. Teoste materjaliks on näiteks erksalt emailvärvidega kaetud kilekotid ja madratsitäidis. Väga oluliseks pidas Oldenburg teose suurust ja nõnda asetas ta näitusesaali põrandale meetripaksuse hamburgeri või paarimeetrise
Preisi kuinngas Friedrich II (1712-1786) - ,,Monarhistlik valitsus on kõigist valitsusvormidest parim või halvim, vastavalt sellele, kuidas teda administreeritakse." 14.-15. saj Itaalia poliitiline humanism Hariduse võidukäik, ajaloolased taasavastasid Euroopa jaoks antiigi pärandi. Rooma autorid : Cicero, Seneca, Livius, Sallustius, Tacitus. 2 võtmedistsipliini : filosoofia ja retoorika. Filosoofia jäi liiga elukaugeks ja abstraktseks, see võis kirjeldada vooruslikku tegu, aga motivatsiooniks on vaja retoorikat, mis õigete sõnadega suudab inimesi mõjutada käituma voourslikult. Selline haridus oli palju praktilisem kui Platoni ja Aristotelese filosoofia. Poliitilised voorused humanismis Valitsemise ülim eesmärk : gloria valitseja eesmrägiks peaks olema riigilie suure kuulsuse ja au toomine, kaasneb riigi õitsenguga. Kõrgeim eesmärk.
Võrreldes inglastega on ameerika popkunstnikud enamasti suurejoonelisemad, sageli on nad hüljanud mitte ainult tahvelmaali tavalised mõõdud, vaid ka tavapärase tehnika mitmesuguste senipruukimata materjalide ja tehnikate kasuks. Kõigil ameerika popkunstnikel on üksteisest selgesti eristatav käekiri, nn. oma „firmastiil“. KUNSTNIKUD ● CLAES OLDENBURG (s. 1929) 50-ndate lõpus liitus Oldenburg noorte kunstnikega, kes pidasid abstraktset ekspressionismi liiga elitaarseks ja elukaugeks. Küll hindas Oldenburg nagu ekspressionistidki juhuslikkust, kuid seoses reaalse, tavalise, konkreetse eluga. Tuntuks sai ta kolmemõõtmeliste, kuid poolpehmete teostega, mis jäljendasid banaalseid objekte – ameerikalikke standardtoite ja kodumajapidamise esemeid. Teoste materjaliks on näiteks erksalt emailvärvidega kaetud kilekotid ja madratsitäidis. Väga oluliseks pidas Oldenburg teose suurust ja nõnda asetas ta
otsustas Verdi ooperi lüürilist liini lihtsustada. Mitmed stseenid jäeti välja ning pearõhk asetati mustlasnaise Azucena kättemaksuteemale, mis heliloojat sedavõrd haaras, et ta ooperile Azucena nime anda kavatses. Ehkki Cainmarano tegevustiku reaks efektseiks, jõulistest kokkupõrgetest vürtsitatud stseenideks jagas, muudavad ülekobrutavad tundepalangud ja melodramaatilised intriigid sündmustiku elukaugeks ning kaootiliseks. Kontrastses ja sünges "Trubaduuris" omistas Verdi nagu "Rigolettoski" kangelaste sisemaailmale suurt tähelepanu. Ta rikastas Manrico karakterit temperamendi, lüürika ja mehise dramatismiga ning kirjutas talle itaalia revolutsioonilaulule lähedase impulsiivse, kaasaegse üleskutsena kõlava cabaletta. Rahva kujutus aga meenutab Verdi neljakümnendate aastate patriootlikke ooperikoore. Ehkki vabadusvõitluse idee on libreto lehekülgedel küllaltki varjatud,
saj ja mis saavutas õitsengu 17. ja 18 saj enamikus Euroopa kirjandustes, eeskätt Prantsusmaal. Ideaaliotsinguil toetusid klassitsistid antiikkirjanduse eeskujudele, nõudsid kirjanduselt lihtsust ja harmooniat, samas ranget ning täiuslikku vormi, korrastatud keelt, puhtaid zanre. Nt luules ei tohtinud autor isiklikke elamusi kujutada, tragöödia aines pidi olema Kreeka ja Rooma ajaloost või mütoloogiast. Luule muutus elukaugeks. Eelistati antiikseid zanre eepos, ood, idüll. Klassitsistliku teatri algus langes Prantsusmaal kokku ajaga, mil kardinal Richelieu oli oma võimu tipul ja tegutsema hakkas Pariisi Akadeemia. Akadeemikud ja kardinal ise sekkusid pidevalt teatriellu see pidi kõigiti vastama absolutistliku riigi nõuetele. Tragöödias kui kõrges zanris aeti asi eriti tähtsaks ja piiritletuks. Valitseva värsivormina tõusis esile aleksandriin
ja 18 saj enamikus Euroopa kirjandustes, eeskätt Prantsusmaal. Klassitsismi põhimõtted taaselustusid 19. ja 20. saj neoklassitsismi näol. Ideaaliotsinguil toetusid klassitsistid antiikkirjanduse eeskujudele, nõudsin kirjanduselt lihtsust ja harmooniat, samas ranget ning täiuslikku vormi, korrastatud keelt ja puhtaid zanre. Näiteks luule puhul oli autoril lubamatu isiklike elamusi kujutada, tragöödia ained pidid olema kreeka ja rooma ajaloost või mütoloogiast. Luule muutus elukaugeks. Eelistati antiikseid zanre, nagu eepos, ood, idüll. Moliere'i peetakse Prantsusmaa klassitsismi suurimaks komöödiakirjanikuks. Sündis 17. saj Pariisi jõuka kodanlase ja õukonna käsitöömeistri perekonda. Moliere'ist isa ametijärglast ei saanud, mees loobus ka advokaadikarjäärist, kuigi juristidiplom oli ülikoolist omandatud. Tundes varakult huvi teatri vastu, asutas ta teatritrupi, milles tegutses nii komödiograafi, lavastaja kui näitlejana
Võrreldes inglastega on ameerika popkunstnikud enamasti suurejoonelisemad, sageli on nad hüljanud mitte ainult tahvelmaali tavalised mõõdud, vaid ka tavapärase tehnika mitmesuguste senipruukimata materjalide ja tehnikate kasuks. Kõigil ameerika popkunstnikel on üksteisest selgesti eristatav käekiri, nn. oma ,,firmastiil". KUNSTNIKUD CLAES OLDENBURG (s. 1929) 50-ndate lõpus liitus Oldenburg noorte kunstnikega, kes pidasid abstraktset ekspressionismi liiga elitaarseks ja elukaugeks. Küll hindas Oldenburg nagu ekspressionistidki juhuslikkust, kuid seoses reaalse, tavalise, konkreetse eluga. Tuntuks sai ta kolmemõõtmeliste, kuid poolpehmete teostega, mis jäljendasid banaalseid objekte ameerikalikke standardtoite ja kodumajapidamise esemeid. Teoste materjaliks on näiteks erksalt emailvärvidega kaetud kilekotid ja madratsitäidis. Väga oluliseks pidas Oldenburg teose suurust ja nõnda asetas ta näitusesaali põrandale meetripaksuse
Võrreldes inglastega on ameerika popkunstnikud enamasti suurejoonelisemad, sageli on nad hüljanud mitte ainult tahvelmaali tavalised mõõdud, vaid ka tavapärase tehnika mitmesuguste senipruukimata materjalide ja tehnikate kasuks. Kõigil ameerika popkunstnikel on üksteisest selgesti eristatav käekiri, nn. oma ,,firmastiil". KUNSTNIKUD CLAES OLDENBURG (s. 1929) 50-ndate lõpus liitus Oldenburg noorte kunstnikega, kes pidasid abstraktset ekspressionismi liiga elitaarseks ja elukaugeks. Küll hindas Oldenburg nagu ekspressionistidki juhuslikkust, kuid seoses reaalse, tavalise, konkreetse eluga. Tuntuks sai ta kolmemõõtmeliste, kuid poolpehmete teostega, mis jäljendasid banaalseid objekte ameerikalikke standardtoite ja kodumajapidamise esemeid. Teoste materjaliks on näiteks erksalt emailvärvidega kaetud kilekotid ja madratsitäidis. Väga oluliseks pidas Oldenburg teose suurust ja nõnda asetas ta
ja 20. saj neoklassitsismi näol. Ideaaliotsinguil toetusid klassitsistid antiikkirjanduse eeskujudele, nõudsin kirjanduselt lihtsust ja harmooniat, samas ranget ning täiuslikku vormi, korrastatud keelt ja puhtaid zanre. Näiteks luule puhul oli autoril lubamatu isiklike 33 elamusi kujutada, tragöödia ained pidid olema kreeka ja rooma ajaloost või mütoloogiast. Luule muutus elukaugeks. Eelistati antiikseid zanre, nagu eepos, ood, idüll. Moliere Moliere'i peetakse Prantsusmaa klassitsismi suurimaks komöödiakirjanikuks. Sündis 17. saj Pariisi jõuka kodanlase ja õukonna käsitöömeistri perekonda. Moliere'ist isa ametijärglast ei saanud, mees loobus ka advokaadikarjäärist, kuigi juristidiplom oli ülikoolist omandatud. Tundes varakult huvi teatri vastu, asutas ta teatritrupi, milles tegutses nii komödiograafi, lavastaja kui näitlejana.
annaabi.ee 
