Kirjanduse eksamipiletid
kuivaks loeteluks jäänud: kirjanik tunnetab looduse elurütmi ning aastaaegade iseloomulikku ilu ja
luuletused räägivad sügava tundeeluga inimese kiindumust loodusesse ja looduse äratavast mõjust
inimestele. Looduspildid ilustamata, kirjeldab lihtsalt ilu, moriivikordused, toob siis ka inimtundeid,
need tihedalt omavahel seotud. Kokkuvõte: igatsus, üksindus, kurbus. Toob paralleelselt sisse
kodumaa. Suvest kirjutab kõige vähem, aga kõige rõõmsamalt. Kevad on kõige elujaotavam.
Juhan Liiv (18641913) sündis Alatskivil, õppis Naelavere külakoolis, Kodavere kihelkonnakoolis
ning hiljem Treffneri gümnaasiumis. Töötas ajakirjanikuna "Virulase", "Sakala" ja "Oleviku"
toimetuses (18851892). 1894 haigestus parandamatult ning elas kodukandis vanemate, sugulaste ja
sõprade hoolel.
Enne haigestumist oli peamiselt tuntud proosakirjanikuna. Kirjutas olustikulis-realistlikus
laadis, ammutas ainet oma koduümbrusest ja isikliku saatuse motiividest