funktsiooni. Esmakordselt räägiti terminist soololaulu tsükkel. Schubert pani laulud kogumikku või tsüklisse. ROBERT SCHUMANN(1810-1856)- Saksa helilooja. Puhtakujuline romantik. Siis kui ta enam mängida ei saanud oma haiguse tõttu, asutas ta ajakirja ,,Uus muusikaleht". Võttis seal väga teravalt sõna muusika kohta. Ta haris läbi lehe lugejaid. Töötasid koos oma naisega konservatooriumis õppejõududena. Võrreldes Schubertiga oli Schumanni muusika elujaatavam, rõõmsam. Tema loomingu suurema osa moodustavad klaveri teosed ja vokaalmuusika. Klaveriteostest eelistas ta väikevorme ehk minitatuure. Need olid romantismi ajal tunnustatud. Ta koondas klaveripalad klaveripalade tsüklisse. Tuntuimad tsüklid on ,,Karneval" ja ,, Lastestseenid". JOHANNES BRAHMS(1833-1897)- Saksa helilooja. Ta oli hästi makstud helilooja ja dirigent, Viinis üks juhtivamaid heliloojaid. Brahms eitas programmilist muusikat. Ja pooldas puhast muusikat
Schumanni muusikas esinevad sageli puhanguliste ja unistavate, kirglike ja mõtlike meeleolude kontrastid. Sageli viib Schumann kangelase loodusesse. 4. Suure osa tema loomingust moodustavad klaveriteosed ja vokaalmuusika. Eriti silmapaistvad on tema klaveriteosed. Näiteks: ,,Karneval" ; ,,Davidsbündlerite tantsud"; ,,Lastestseenid" ; ,,Fantaasiapalad"; ,,Sümfoonilised etüüdid" ; ,,Kreisleriana" ; ,,Album noortele" jt. 5. Võrreldes Schubertiga on Schumanni looming elujaatavam ja rõõmsam, selles on rohkem kontraste ja tormakust ning eredaid karaktereid. Suur osa Schumanni loomingus on programmilisel muusikal. Ta laiendas sümfooniaorkestri kõlavõimalusi ja armastas ebatavalisi rütmimustreid. 6. 1834. a. lõi Schumann Davidsbündlerite liidu Taaveti vennaskonna. Schumann lõi selle rühmituse oma fantaasiates.Sinna kuulusid ühise mõtteviisiga noored muusikud ja kirjanikud. Tema reaalsed ning ka väljamõeldud sõbrad. Nt
Taust kui selline ei tundu olevat oluline. Kompositsioon on küll ideaalne, kuid ta paikneb maa ja taevaga veidi ebasümmeetriliselt, või siis on tausta lihtsalt liiga vähe näha, et me ei saa aimu kuidas see tegevuspaik looduse suhtes paikneb. Antud kompositsiooni, inimeste pooside ja siiski saavutatud see, et töö on liikumises, ei seisa paigal. Muidu väga emotsioonirikas ning dramaatiline, meeleolult rahutu. Rembrandti maal on veidi laialivalguv, kuid reaalsem, elujaatavam. Oluliselt melanhoolsem, kurvem ning paneb mõtisklema. Rubensi teos on väga tungivalt orienteeritud esiplaanil toimuvale tegevusele. Taust kui selline ei tundu olevat oluline. Üleüldse jääb veidi ebaloomulik mulje. Kompositsioon on küll ideaalne, kuid ta paikneb maa ja taevaga veidi ebasümmeetriliselt, või siis on tausta lihtsalt liiga vähe näha, et me ei saa aimu kuidas see tegevuspaik looduse suhtes paikneb. Antud kompositsiooni, inimeste
loos" kui ka mitukümmend aastat hiljem nimetanud akrobaadiks, kes kõige kaelamurdvamad keelelised numbrid sooritab mängleva kergusega. Võrdluses akrobaadiga peegeldus see, mis luulekaugele inimesele tabamatuks jääb ja miks luuletamist sageli üldse mingiks tööks ei peeta. Ükski akrobaatiline number ei sünni niisama, selleks on vaja tööd ja harjutamist ja kaalumist ja vaagimist. Betti Alveri luule on meie hamletlike poeetide omast võrratult rikkam ja elujaatavam, väidab Tartu Ülikooli kirjandusõppejõud Ele Süvalep. Betti Alver on ise öelnud: ,,Täielikum elu on minu meelest elu võimaluste piiril. Ma pole kunagi tahtnud, et miski tuleks mulle kergelt kätte, ei elus, ei loomingus, ei armastuses. Ma pole kunagi ihaldanud kerget kuulsust, odavat elu." Elulugu Betti Alver sündis 23. (vana kalendri järgi 10.) novembril 1906. aastal Jõgeva raudtee-meistri Mart Alveri ja tema naise Miina viimase, kuuenda lapsena. Talle
annaabi.ee 
