Niguliste kiriku jaoks. Toona tellis linna kõige rikkam kogudus maali, mis nüüd, viis sajandit hiljem, on Eesti hinnaliseim kunstiväärtus. Omal ajal võis maalil olla kuni 50 figuuri. Keerulise ajaloo käigus säilis teosest 7,5 meetrine pannoo. Maalil kujutatud gootilikud figuurid on haaratud ülevasse protsessiooni. Punane, kuldne ja pruun koloriit loovad piduliku õhustiku, mida kunstiajaloolased on interpreteerinud ülistusena reaalse maailma ilule. Elujaatavaks peab Lübecki meistri loodud "Surmatantsu" ka Jüri Kuuskemaa, kes on teosega töötanud 14 aastat. Surmatantsu teemal on tehtud väga süngeid ja pessimistlikke teoseid, kuid Bernt Notke oli jõuline isiksus, kes tõlgendas seda teemat elujaatavalt. Minu enda arust on see täiesti imeline kunstitoes, ma pole kunagi varem midagi nii huvitavat näinud. Sellest pole lihtsalt võimalik niisama mööda kõndida, seda jääd alati vaatama ning mõtisklema
ebahügieenilisus; usk lõhnastavad; trükikunsti kasutuselevõtt KUNST Romaani- ja gootistiil; loodust ei maalita; Religioosne + antiikmütoloogia, portree, loodus, alguse saab Vastandid ja kontrastid; Kunst kujunes elujaatavaks; portreede ja Elu tõepärane kujutamine; metafoorne, allegooriline väljendusviis; inimesi kujutatakse maani ulatuvas rüüs teoste signeerimine, tõetruu kujutamine (uuriti salaja surnuid), maastiku kõrvale tulid zanripildid ja natüürmordid; Maalikunsti tuli kunst pidi olema kasvatuslik
Sellegi eest tuli tasuda ebainimlikult raske orjatööga. Nälg oli tavaline saatja ning leivast, mis oli sageli ainus toit, sõltus sageli sõna otseses mõttes ellujäämine. Nii segati varem leivataignasse aganaid ning suure nälja ajal sammalt, puukoort, lehti jm. Vanemate inimeste mälestustes olevat aganaleib olnud vahel nii kerge ja pude, et tuul selle ära viinud ning leib võtnud kergesti tuld. Hoolimata ränkrasketest aegadest jäi maarahvas elujaatavaks. Vanasõna ytleb: parem aganane leib, kui tyhi kõht ning: kus on aganaleiba, pole nälga. Rasket tööd tegevale mehele arvestati 19. sajandi keskel ja teises pooles yheks toidukorraks ligikaudu 400 grammi (agana)leiba. Teomees sõi nädalas umbes 8 kg leiba. Kuniks leib oli laual, jätkus elu. Võime ennast liialdamata kutsuda (rukki)leivarahvaks. Tänu leivale oleme praegu rahvana olemas. Maarahva elu käis leiva ymber. Rehemajad, milles meie rahvas on elanud vähemalt
annaabi.ee 
