tippsaavutuseks. Tänu temale on eestikeelsena olemas ka Kristjan Jaak Petersoni saksa keeles kirjutatud värsid. 1956. aastal kutsuti Alver tagasi Kirjanike Liidu liikmeks. Luuletajana vaikib Alver siiski veel kaua kuni 1965. aastani, kui ,,Loomingus" ilmuvad kaks uut luuletust - ,,Läbi lillede" ja ,,Tähetund". Luuletuste valikkogu ,,Tähetund" ilmus 1966 ja müüdi läbi hetkega 1956. aastal abiellus ta Mart Lepikuga 1971. aastal ilmus uus luulekogu ,,Eluhelbed" ,,Eluhelveste" sõnalust ja hoog kandub ka Alveri meisternovelli ,,Kõmpa" 1976, mis on tema loomingus kõige ülemeelikum ja grotesksem teos. 1981. aastal saab Alver 75-aastaseks ja talle antakse rahvakirjaniku aunimetus. Oma saatust kirjeldab poetess näiteks järgnevalt: ,,Nõnda ma olen ja nõnda mind loodi- aimajaks hämaral allikal," ,,Allikal" . Betti Alver suri 19. juunil 1989 Tartu Maarjamõisa haiglas ja on maetud Tartu Vana Jaani kalmistule oma teise abikaasa Mart Lepiku kõrvale.
1971. aastal ilmus uus luulekogu ,,Eluhelbed", mis ühendab eaka kirjaniku uusloomingut hoopis teises võtmes sündinud noorusluulega. Iseloomulik on sõnaline küllus ja mängud omamütoloogiaga. Kandvad põhitõed ja eluhoiakud on osavalt kodeeritud ja põimunud algupärastesse kujunditesse. Uued luuletused on hoogsad ja mängulised. Kokkuvõttev tähis loometeel oli koondkogu ,,Lendav linn" ilmumine 1979. aastal, mis hõlmab luuletusi aastatest 1931-1977. Kogu uute luuletuste stiil jätkab ,,Eluhelveste" iseloomulikku laadi. ,,Lendavale linnale" määrati 1980. aastal Juhan Smuuli nimeline kirjanduspreemia ja Nõukogude Eesti preemia. Nõukogude võimu suhtus Alver sügava irooniaga, kogu tema looming on kantud sisemisest vabadusest ja loomingulisest sõltumatusest. Elurütmi, mis kujunes välja Tähtveres, ei toonud olulisi muutusi ka 1980-ndad. 1981. aastal saab Alver 75-aastaseks ja talle antakse rahvakirjaniku aunimetus. Ja ikkagi suudab luuletaja veel üllatada
värvinguga luuletustele suhteliselt lähedased on epigrammiliselt teritatud lühipalad, milles autori seisukohavõtt on siiski otsesem ja struktuur avatum. Tundehella lihtsust ,,Eluhelbeis" peaaegu ei leidu. Uus on luulekogus see, et piirid värsivormi ja lüürilise proosa vahel võivad hajuda. Kriitika võttis ,,Eluhelbed" vastu tänuliku tunnustusega. 1979. aastal ilmunud ,,Lendav linn" on mahukas valikkogu, mis sisaldab ka ,,Tähetunni" ja ,,Eluhelveste" luuletusi . Samad luuletused ,,Lendavas linnas" ja sellele eelnenud valikkogudes tekstiliselt märgatavalt ei erine. 1986. aastal ilmunud ,,Korallid Emajões" on Betti Alveri viimane ja tegelikult ,,Tolmu ja tule" kõrval teine ainuke täielikult uusloomingut sisaldav kogu. Selles on 33 luuletust ning poeem ,,Ood vanale kartulikorvile". Luulekogu tunnustati 1987. aastal Juhan Smuuli nimelise riikliku preemiaga. Kogu viimase luuletuse ,,Elul on
annaabi.ee 
