toimetulek eluruumi piires ning sellesse sisenemisel ja väljumisel. 17 KOV teenus Sotsiaaleluasemeteenuse eesmärk on eluaseme võimaldamine neile isikutele ja perekondadele, kes ei ole ise suutelised ega võimelised seda endale tagama. Teenusega võivad kaasneda toimetulekut ja iseseisvat elu toetavad teenused. Sotsiaaleluaset ei saa pidada isiku või perekonna jaoks lõplikuks eluasemeprobleemi lahenduseks. Seetõttu vaatabki KOV teenusesaajaga sõlmitud lepingu teatud aja jooksul uuesti üle. Teenust on õigus saada isikul või perekonnal, kelle sotsiaalmajanduslik olukord või muu asjaolu ei võimalda iseseisvalt endale või oma perekonnale eluruumi kasutamise võimalust tagada. 18 KOV teenus Üldhooldekodu (hooldamine) on ööpäevaringseks hooldamiseks
Elamupoliitika probleemipõhisus tuleb välja ka järgmisest, - sotsiaalteenustega rahulolu uuringu kohaselt puudutab tõsine eluasemeprobleem 2% elanikkonnast. Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon (ESTA;) määratleb sotsiaalprobleemi kui ,,elukvaliteedi halvenemisest tekkivat toimetulematust või võõrandumist, mis haarab suurema osa ühiskonnast või kogu ühiskonna". Kohandades sotsiaalprobleemi määratluse Sotsiaalteenuste rahulolu uuringutele (2004), võib väita, et eluasemeprobleemi ei käsitleta antud kontekstis kui sotsiaalprobleemi, kuna 2% elanikkonnast on liiga väike osa ühiskonnast, et nende puhul näha ühiskonna toimimisele ohtu. Samas lähtub Eesti Põhiseadusest, ÜRO inimõigustest ja EL Sotsiaalhartast, et eluasemekorralduse näol on tegu prioriteediga, mis vajab pikaajalisi programme ja riigipoolset sekkumist. Reguleeritud üürisüsteemi kujundamise kõrval on riigi funktsiooniks seadusandliku
annaabi.ee 
