poolseid tasakaalustatud lahendusi elamusektoris. Ametlik eluasemepoliitika (Eesti elamumajanduse arengukava aastani 2010, Eesti elamumajanduse arengukava aastateks 2003-2008 ja Eesti elamuvaldkonna arengukava 2008-2013 ) on kitsas, lühiajaline ja ressurssidega kindlustamata (formaalne). KOV-l (v.a. Tallinn) puuduvad kohalikud strateegiad eluaseme vallas, samuti eluasemepoliitikasse sekkumise instrumendid (v.a. Tallinna ja Tartu Eluasemefondid Sotsiaaleluruumide pakkumine eluasemeteenuse vajajatele (Sotsiaalhoolekande seaduse mõttes) Tagastatud majade üürnikele eluaseme pakkumine (kohtu poolt väljatõstetud ja sotsiaaleluruumi vajajad) Mõnevõrra tegeldakse kodutusega Selle poliitika tulemusena on - Munitsipaalsektori üürnikud tugevalt marginaliseerunud - Munitsipaalelamufond on tugevalt residualiseerunud ÕNN EI OLE RAHAS (Andrew J Oswald, 1997) Omanikuasustuse negatiivne mõju
sobib ühiskonnale. Majandus- ja muu tegevuse välis- või kõrvalmõjud. Need on olukorrad, kus teistele oma tegevusega tekitatud kahju (negatiivsed kõrvalmõjud) ja kasu (positiivsed kõrvalmõjud) jääksid kompenseerimata, kui valitsus ei sekkuks. Valitsuse sekkumine tõstab ühiskonna heaolu. Puudulikud turud. Siia kuuluvad näiteks kindlustusturg (eraturud ei kindlusta paljude tähtsate riskide vastu), kapitaliturg (õppelaenude garanteerimine, eluasemefondid, ekspordi krediteerimine jm.). Infotõrked. Informatsioon on oma olemuselt avalik kaup (üldkasutatav hüvis). Veel ühe inimese informeerimine ei vähenda teiste informeeritust. Eraturg pakub informatsiooni ebapiisavalt, seepärast peab valitsus sekkuma, nõudma informatsiooni avaldamist näiteks kaupade kohta ja ise tootma informatsiooni (ilmateated jmt.). Majanduse tasakaalutus (tööpuudus ja inflatsioon). Tööpuudust peetakse märgiks, et turul on midagi korrast ära
poolseid tasakaalustatud lahendusi elamusektoris. Ametlik eluasemepoliitika (Eesti elamumajanduse arengukava aastani 2010, Eesti elamumajanduse arengukava aastateks 2003-2008 ja Eesti elamuvaldkonna arengukava 2008-2013 ) on kitsas, lühiajaline ja ressurssidega kindlustamata (formaalne). KOV-l (v.a. Tallinn) puuduvad kohalikud strateegiad eluaseme vallas, samuti eluasemepoliitikasse sekkumise instrumendid (v.a. Tallinna ja Tartu Eluasemefondid Sotsiaaleluruumide pakkumine eluasemeteenuse vajajatele (Sotsiaalhoolekande seaduse mõttes) Tagastatud majade üürnikele eluaseme pakkumine (kohtu poolt väljatõstetud ja sotsiaaleluruumi vajajad) Mõnevõrra tegeldakse kodutusega Selle poliitika tulemusena on -Munitsipaalsektori üürnikud tugevalt marginaliseerunud -Munitsipaalelamufond on tugevalt residualiseerunud Omanikuasutuse negatiivne mõju