EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik
ühistutele antakse soodustusi (nt tasuta maad), kuid nad peavad ruume soodustatud tingimustel välja üürima sotsiaalsete riskidega leibkondadele. Segregatsioon sotsiaalne eristus, nt äärelinnarajoonides nn kõduelamurajoonide tekkimine Eluasemevaldkonna probleemid: SOTSIAALSED: Eluasemed pole kõigile Eesti elanikele kättesaadavad; erivajadustel vastavaks kohaldatud korterite vähesus. EHITUSTEHNILISED: Eluasemefondi amortiseerumine ja kvaliteedi langus; eluasemefondi suured energiakulutused. ELUKESKKONDLIKUD: Eluasemekeskkonna kujundamise ebaefektiivsus; miljööväärtuslike eluasemepiirkondade seisundi halvenemine. LÄBIV: Elanikkonna vähene teadlikkus (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 2007) 1. Mõisted ja ajalooline telg eluasemekorralduses 20. sajandi keskel, linnade arenguajal suudeti palgatööjõule tagada minimaalne, odav ja madala kvaliteediga eluase. Enne teist maailmasõda oli Euroopa linnades enamik
Lenderi maja Puitkorterelamute tarindid Väljavõtteid uuringust: Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga TTÜ 2011 Joonis 1.10 Varasemat, ilma tänavale avaneva välisukseta, tööliskasarmu tüüpi puitkorterelamu (vasakul). Tüüpiline 20. sajandi alguse nn. Lenderi maja tüüpi tööliselamu (paremal).
Puudlik turg on samuti olukord, kus võib olla vajalik valitsuse sekkumine. Nt kindlustus- ja kapitaliturg. Põhjuseks see, et eraturg ei suuda pakkuda kindlustust paljude tähtsate riskide vastu, nagu haigestumine, töötus, invaliidsus jt. Riik sekkub luues sotsiaalkindlustussüsteeme. Riigi loodud süsteemides on tehingukulud väiksemad, võrreldes erasüsteemiga. Kapitalituru puudulikkust kompenseerib riik nt õppelaenude garanteerimise, eluasemefondi, ekspordi krediteerimise jm meetmetega. 11. Kirjelda turgu ja planeerimist kui majanduse koordineerimissüsteeme? Milline kriteerium määrab nende optimaalse omavahelise proportsiooni? Teadlaste sõnul sõltub inimühiskonna heaolu kaupade ja teenuste voolust ja see omakorda majandussüsteemi produktiivsusest. Tegelikus elus tuleb valida mitte turu ja poliitika vahel, vaid mis proportsioonis on turgu ja kui palju riiklikult organiseeritud planeerimist (poliitikat)
6. Keskmise kodaniku elamuprobleemide lahendamine on lähema 10-15 aasta jooksul uusehituse arvel keeruline Eesti eluasemevaldkonna arengukava 2008 – 2013 (17. 01. 2008.a.) Valitsuse korraldus nr. 35. www.mkm.ee – KODANIKULE – Arengukavad - Kehtivad strateegilised dokumendid Arengukava ülesandeks on valdkonna strateegiliste eesmärkide püstitamine ja võimalike lahenduste pakkumine kolmel olulisemal tasandil: Eluaseme kättesaadavuse tagamine; Eluasemefondi jätkusuutlikkuse säilitamine ja arendamine; Eluasemekeskkonna kvaliteedi tõstmine. Arengukava meetmete elluviimist rahastatakse riigieelarvest, Euroopa Liidu struktuurivahenditest ja SA KredEx omavahenditest (www.kredex.ee) –Eluase – Korterelamu renoveerimislaen Kaardistada eluasemefondi energeetiline ja tehniline seisukord, mida toetatakse kuni 2013.aastani struktuuritoetuse abil: Korterelamute rekonstrueerimist soodsama intressiga laenu võimaldamise teel;
Suurim sääst seisneb õigesti tegemises ja mitu korda ümbertegemata jätmises. 10.1 Edasiste uuringute vajadus Käesolev uuring keskendus maapiirkonnas asuvate palkeramute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasäästu uurimisele. Lisaks palkhoonele leiab laialdast kasutust ka puitsõrestik ja kivikonstruktsioon. Ka nende hoonetüüpide ehitustehniline, ehitusfüüsikaline, sisekliima ja energiatõhususe olukord vajab uurimist. Sellised uuringud saavad olla aluseks eluasemefondi renoveerimislahenduste väljatöötamisel. Põhjalikumalt on vaja uurida erinevate renoveerimislahenduste ehitustehnilist, ehitusfüüsikalist toimivust. See eeldab nii lühi- kui ka pikaajalisi mõõtmisi renoveeritud hoonete juures. Nii on võimalik kinnitada renoveerimislahenduste sobivust, turvalisust ja töökindlust. Uuringu tulemused osutasid suuri probleeme esimese korruse põrandaaluse ruumi soojus- ja niiskustehniliste tingimuste osas
annaabi.ee 
