" Eelistatud isikud siin on rahvastikuregistri järgi antud KOV-sse sisse registreeritud isikud. Sotsiaalabi erakorraliseks liigiks on vältimatu abi, mis mh sisaldab varjupaiga ehk ajutise peavarju pakkumist. Siinkohal tuleb märkida, et lisaks munitsipaalelamufondile pakuvad KOV eluasemeteenust institutsioonide kaudu (lastekodud, hooldekodud, varjupaigad, rehabilitatsiooniasutused jms). Käesolevas kirjalikus töös SHKs-ses käsitletud vältimatu eluasemeabi konteksti ei käsitleta. 7. Munitsipaalelamispind KOV-s Tõsiasju ja statistikat: 1992 a. enne omandireformi kuulus Eestis 26% elamufondist riigile, 35% KOV-tele, 35% eraisikutele ja 4% elamukooperatiividele 2002 a alguses kuulus 96 kõigist eluruumidest eraomanikele (sh elamuühistud), 3% KOV-tele ja 1% riigile Munitsipaalelamispinna hulgas eristatakse vastavalt SHK seadusest (1995) lähtuvalt, et:
5.Ettevõtte sotsiaalabi töötajatele Ettevõte võib osutada vabatahtlikku sotsiaalabi oma töötajatele, et tõsta töötajate motivatsiooni. Konkreetseid vorme on palju, abi andmise kriteeriumide alusel võib jaotada: tasumisvormi järgi, saajate ringi, osutamise sageduse, vajalikkuse astme, mõõtmisviisi, kulude arvestamise viisi, abi eesmärgi ja olemuse järgi. Abi osutamise eesmärkide ja vormide järgi jaguneb sotsiaalabi järgmiselt: *majanduslik abi (jõuluraha, haigustoetused, eluasemeabi, juubelikingitused jne.); *kindlustamine riskide vastu nii tööl kui igapäevases elus (pensionilisad); *eraelu korralduses oleva ebavõrdsuse tasandamine (perekonna lisatasud, sünni- ja abiellumistoetused); *vaimsete ja sportlike huvide rahuldamine (raamatukogud, koolitused, sporditoetused). Keskmiselt on ettevõtetes sotsiaalabi summad 10-15% kuupalgast, tavaliselt on need summad suurtes firmades ka suuremad. Abistamise motiivid on majanduslikud, sotsiaalsed ja eetilised