fantaasia vili. peripteeli järgiv. idealiseeriti, defekte ei Isiksus oli riigi vastand, nende omavahelised Võis leiduda samasuguseid kujutatud. suhted olid selgelt reglementeeritud rooma skulptuure, kuna Roomlased Sportlaste õiguses selline suhtumine mõjutas kõiki hakkasid Kreeklaste skulptuure skulptuurid(kettaheitja ja elualasid kopeerima. odakandja) Elulaad suures osas militaristlik. Kujutati inimesi Suur osatähtsus Kreeka Linnad olid ehitatud välilaagrite eeskujul. individuaalseid jooni. käsitöös on Kunstiloomingut vabariigi ajastul ja hiljemgi vaasimaalidel(punase- ja
Eestis valitses demokraatia, mitmeparteiline sest Riigkogus oli esindatud palju erakondi (6 suurt ja mõned väiksemad) ning sest koalitsioonivalitsus koosnes mitmest parteist. 3. Vaikiva ajastuse iseloomulikumad jooned on: riigikogu saadeti laiali ja enam kokku tulla ei lubatud, valimised lükati edasi, keelati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused, piirati kodanikuõigusi, erakondade tegevus lõpetati ja loodi ainupartei Isamaaliit, riik hakkas kontrollima ajakirjandust ja elualasid, olulisi seadusi anti välja presidendi dekreedina, 1937.a. põhiseadusega loodi riigipea ametikoht, presidendiks sai K. Päts ja peaministriks K. Eenpalu, loodi kahekojaline riigikogu, mis allus presidendile. 4. Eesti välispoliitika enne vaikivat ajastut: peamine eesmärk oli tagada julgeolek ja omariiklus. Suurimat ohtu kujutas Nõukogude Venemaa, kuid abi loodeti Rahvasteliidult ja demokraatlikelt suurriikidelt. 1923. aastal loodi Eesti-
Korilaste-küttide ja põlluharijate elu võrdlus Korilus, küttimine ja põlluharimine on olnud meie elatusviiside seas juba ammustest aegadest peale. Juba kiviajal kujunes välja tööjaotus mehe ja naise vahel. Naised tegelesid korilusega ja mehed küttimisega. Hiljem lisandus ka põlluharimine. Korilus on maailma vanim tootmisviis. Vanimaks võib teda nimetada juba seetõttu, et on võimalik abivahenditeta, põhimõtteliselt samal viisil koguvad toidu loomadki. Koriluse all mõistame marjade, puuviljade, seemnete, juurte, mugulate ka pisiloomade, putukate ja muu sarnase loodussaaduste korjamist toiduks. Koriluse korral ei tekkinud toodangust mingeid ülejääke, sest toodeti ainult iseendale. Korilased pidid oma elukohta pidevalt muutma, sest toitu ei jätkunud. Algeline põlluharimine e. maaviljelus tekkiski korilusest. Algselt oli kõplapõllumajandus, kus põld hariti kõblastega ja külvati seemned. Metallist tööriistadega edenes ka põlluhar...
Ajakirjanik Kiire Lugema ERR Reporter Huvitav Uurima Eesti Ekspress MEEDIA Meediaõpetuses me loeme ja kirjutame, arutame ja vaidleme, räägime elust ja uurime elu, õpima küsima ja küsimustele vastuseid leidma, analüüsime ja loome tekste. Marju Lauristin: ''Meedia ei saa olla parem kui ühiskond.'' Meedia mõjutab kõiki elualasid poliitikat, majandust, kunsti, haridust. Maailmast ja ühiskonnast saame pildi meedia kaudu. Demokraatia kriteeriumid. Poliitikateadlane Robert Dahl on rõhutanud viit kriteeriumi: 1. efektiivne osalemine 2. võrdus valitsemisel 3. valgustatud arusaamine 4. tegevuskorra (agenda) kontrollimine 5. kaasatus Meedia teke 17. sajandil tekkis ajakirjandus, 19.saj lõpus kujunes ajakirjandus rahvuslikuks kommunikatsioonisüsteemiks. Teabe levik vanematelt noorematele.
Sissejuhatus Meedia on organiseeritud tehnoloogia, mis teeb võimalikuks massikommunikatsiooni (Denis McQuail). Tänapäeva meedia mõjutab õigupoolest kõiki elualasid ning etendab paljudes suhetes võtmeosa. Kommunikatsioonitehnoloogia on tänapäeva üks kiiremini arenevamaid teadusharusid. Enamik, mida me ümbritsevast teame, ongi saadud meedia kaudu. Oma referaadis käsitlen ma meediat demokraatlikus ühiskonnas. Meedia liigitamine 1. Ajaleht (jm. trükised) - perioodiline väljaanne mis ilmub suhteliselt lühikese ajavahemiku järel ja teavitab lugejaid nii päevasündmustest kui ka
aastal. Eesmärgiks on säilitada ürgoru maastikku koos devoni liivakivipaljanditega. Kaitseala paljudest paljanditest on maalilisemad Põdramüür, Tsirgumüür, Sõjatare ja Kalmate müür. Jõel on mitu endistel aegadel töötanud vesiveskit. Paljandite jalamilt voolab välja mitu allikat ja esineb ka koopaid. Ürgoru nõlvu katab männi-kuuse segamets. 8.Meenikunno Kaitseala eesmärkideks on säilitada ja kaitsta omapärast meenikunnoraba ökosüsteemi, metsise elualasid ning Nohipalu Must ja Valgjärve elustikku. Natuke vähem kui poole kaitsealast moodustab raba. Meenikunnoraba on arenev raba, kus on väljakujunenud puisraba, lageraba ja älveraba, väljakujunemisjärgus on laukaraba. Raba idaosa ilmestavad kaks laugasjärve, mis on tõenäoliselt jäänukid kunagisest suurest järvest. Raba teevad omanäoliseks ühel joonel asuvad suured, enamasti veega täidetud lohud ehk langatuslehtrid, mis olla tekkinud aluspõhja tektoonilise
riigina ei olnud Eestil abi loota kellegilt. Kui Eesti suhted naaberriikidega oleksid olnud paremad ning kui Eesti ei oleks kuulutanud end neutraalseks riigiks, oleks eestalstel olnud lootust saada neilt abi Nõukogude Liidu vastu võitlemiseks. Eesti kaotas oma iseseisvuse Teises maailmasõjas ka seetõttu, et sisepoliitiline olukord polnud kiita. Eesti vabariigis valitses autoritaarne diktatuur ning sellest tingituna olid ka inimõigused piiratud. Riik kontrollis kõikvõimalikke elualasid. Rahva meeleavaldused ja koosolekud olid keeltud, seega riigijuhid ei tundnud huvi selle vastu, mida rahvas arvab ja tahab. Võim oli koondunud põhiliselt Konstantin Pätsi ja Johann Laidoneri kätte. Võimud ei rääkinud rahvale, mis riigis toimub, seega ei teadnud rahvas riigi olukorrast. Kui Konstantin Päts poleks kõikidele Nõukogu Liidu käskudele ja soovidele allunud ning oleks ka rahva arvamust kuulanud, ei oleks iseseisvumise kaotus tulnud ilmselt nii kergelt.
küsimustes. 1934. aastal toimus Eestis riigipööre, mille tagajärjel muutus Eesti demokraatlikust riigist autoritaarseks. Kui demokraatlikult perioodil oli kultuuritegelastel vabad käed, siis autoritaarsel perioodil hakati kultuuriinimeste loomevabadusi piirama, demokraatia puhul sekkus riik erinevate eluvaldkondadesse minimaalselt aga autoritaarsel korral riik kontrollis kõik- võimalikke elualasid, samuti piirati sõnavabadust ehk pandi tsensuur trükikodadele. Aastail 1930- 1934 oli Eesti majandusraskuste küüsis. 1934. aastaks suudeti suurematest majandusraskustest üle saada. Aastaks 1935 majandusraskused puudusid ja toimus pidev majanduskasv kuni 1939. aastani.
Valimised lükati edasi, tühistati vs omavalitsustes ning riigiametites. Parlament saadeti vaheajale, seadusandlus läks riigivanema kätte. Päts põhjendas seda vs mässukavaga ja seetõttu valitsus oli sunnitud kärpima rahva poliitilisi õigusi. Peaministri asetäitjaks ja siseministriks määrati Karl Einbund- kolmas oluline võtmefiguur Eesti poliitikas. 02.10.1934 seati parlament nn vaikivasse olekusse. Varsti hakati piirama ajakirjanduse sõnavabadust ja kontrolliti ka teisi elualasid. Kontrollima hakkas Riiklik Propaganda Talitus. Üleriigilised kampaaniad: nimede eestistamine, kodukaunistamine, sinimustvalge lipu lehvitamine. 1935 märts keelustati erakondade tegevus ja nende asemele Isamaaliit ja kutsekojad. Valitsus asus opositsiooni lämmatama saates teele takistusi. Vs sees levis mõte, et vägivaldsel teel võimu haaranud riigijuhid tuleb ka vägivaldselt kukutada. 08.12.1935
(Lauristin, Vihalemm 1980 : 25 jj) 2. Põlvkonna isiksuse teabeväljad 2.1. Ühiskondlik-ajalooline taust Stalini aeg 1934a. kuni ajani, mil mu vanaema sündis (1938a.) valitses Eesti poliitilises elus nn vaikiv ajastu. Seda perioodi iseloomustab parlamentaarse demokraatia lammutamine ja järk-järgult hakati sisse seadma autoritaarset valitsuskorda. Riigivalitsemine läks Pätsi, Laidoneri ja siseminister Kaarel Eenpalu kätte. (Ajalugu Estonica www.) Riik kontrollis kõikvõimalik elualasid. Näiteks ajakirjandust. 1938. aastal kehtestati trükiseadus, mis piiras sõnavabaduse. Selles seaduses sätestati, mida võis ja mida mitte kirjutada. Käsud ja keelud ajakirjanduses olid mõeldud eelkõige riigipeade endi võimu ja privaatsuse kaitseks. Näiteks oli keelatud kirjeldada Konstantin Pätsi ja tema sugulaste eraelu. (Vaikiv ajastu. www) Propaganda Talituse korraldused andis ajakirjandusele informatsiooniosakonna juhataja (pikka aega oli selleks Ilmar Raudma) või sekretär
SISUKORD SISSEJUHATUS Meenikunno maastikukaitseala asub Põlvamaal Veriora valla territooriumil. Looduskaitse alla on võetud sookaitseala baasil 1981. a määruse nr 340 kohaselt «Sookaitsealade moodustamise kohta». Kaitseala kuulub ka Natura 2000 kaitsealade võrgustikku nii linnu- kui ka loodushoiualana. Kaitseala eesmärkideks on säilitada ja kaitsta omapärast Meenikunno raba, metsise elualasid, Nohipalu Must ja Valgjärve elustikku ning Ilumetsa meteoriidikraatreid neid ümbritseva kauni metsaga. [1,2] Kerttu Luik YASB-51 072877 4 SISUKORD 1.PEATÜKK Meenikunno maastikukaitseala on jaotatud kolmeks sihtkaitsevööndiks - Meenikunno sihtkaitsevöönd (1186 ha), Nohipalu sihtkaitsevöönd (196 ha) ja Vinso sihtkaitsevöönd (100 ha), ning üheks piiranguvööndiks. Kaitseala kogupindala on 2651 ha. Nohipalu ja
Rohkesti ammutatakse naftat mandrilaval mere põhjast, näiteks Kaspia merel ja Põhjamerel. Tavalise nafta puhul pumbatakse maa sisse vett, kuna nafta on veest kergem siis koguneb ta kõrgematesse kohtadesse ja on seega kergemini kättesaadav. Nafta puurimine hävitab tuhandete ruutkilomeetrite ulatuses looduslikke ja kultuurmaastikke. Samas põhjustab see ka kohalikke pingeid: Siberis hävitab see paljude põlisrahvaste ja kohalike elanike elualasid ning jätab nad ilma traditsioonilisest elatisest. Sama probleem on tekkinud Nigeerias, kus Ogoni rahvas on aastakümneid võidelnud suurte naftafirmade vastu, kes ei arvesta kohalike huvidega ega hooli keskkonnakaitsest. Suurimad naftatootjad Järjestatult 2004. aasta andmete alusel, miljonit barrelit päevas: · Saudi Araabia – 10,37 · Venemaa – 9,27 (2010. aastal juba 10,26[2]) · Ameerika Ühendriigid – 8,69 · Iraan – 4,09 · Mehhiko – 3,83
Valgustusajastu Valgustusajastu - ajajärk Euroopa riikide ühiskondlik-poliitilises ja kultuurielus 17. saj. II poolest 19.saj.alguseni. Selle lähteks oli eelnenud ajastu seisuslikku ühiskonda ja ideoloogiat teravalt vastustanud uus inimesekäsitus, mille kohaselt inimese põhiolemuseks on mõistus. usust maailma mõistuspärasesse korrastatusesse ja inimmõistuse võimesse maailma tunnetada sai alguse kõiki elualasid haaranud ühisk. aktiivsus ja tahe senist, peamiselt religioossel pärimusel püsivat elukorda reformida. Käsitusest, et inimene on olemuslikult arukas ja hea, sugenes üldine optimism ja usk ühisk. progressi, mida seni olid takistanud feod. ühisk. institutsioonid ja eeskätt pärimuslik religioon. Oluliselt kasvas teaduse ja teadusliku maailmakäsituse mõju. Valgustusajastu peamiseks jõuks oli arenev kodanlus ja nn. valgustatud absolutismi ideest mõjutatud aadel.
Roomlased ei tundnud personifitseeritud jumalaid. Nende jumalad olid üksikutes vormides inimese, eeskätt aga ühiskondliku tegevuse võrdkujud, nad oli mõistuse looming, mitte elava fantaasia vili. Erinesid ka kodaniku-riigi suhted, kreeka kodanik oli ühiskonna kindel koostisosa, Roomas oli isiksus riigi vastand, nende omavahelised suhted olid selgelt reglementeeritud rooma õiguses selline suhtumine mõjutas kõiki elualasid. Lisaks oli roomlaste elulaad suures osas militaristlik. Nad olid ,,sündinud sõdurid", sõjavägi oli nende riigi võimsuse aluseks, sõjaväelaste kätte oli kogunenud võim ja isegi linnad olid ehitatud välilaagrite eeskujul. Roomlaste suhtumist kirjeldab väga hästi Vergiliuse lause, mille ta pani roomlaste legendaarse esiisa Anchise suhu: "Las teised rahvad vormivad marmorist elavaid nägusid, Rooma on kutsutud ja seatud valitsema allaheidetud ja vallutatud linnade üle."
levimistingimused, näiteks koolera ja kõhutüüfuse levimine vee kaudu, olid juba hästi tuntud enne nakkushaiguste tekitajate- mikroobide avastamist. Ajal mil inimeste kogukonnad elasid veel teineteisest piisavalt kaugel ning eraldatult, oli suhteliselt väike epideemiate puhkemise võimalus. Haigused võisid küll üksikuid kogukondi hävitada, kuid laiaulatusliku haigestumist ei olnud. Kui inimesed hakkasid oma elualasid laiendama ja tekkisid linnad, siis tuli neil kokku puutuda üha rohkemate mikroobidega. Toiduainete säilitamine elamutes meelitas kohale hulgaliselt hiiri, rotte ning muid parasiite, kes kandsid endaga kaasas erinevaid haigusi. Linnade ehituse käigus tekkis hulgaliselt seisva ja roiskuva veega kraave ja kaevusid. Need samad kraavid olid samuti mikroobidele suurepärasteks paljunemise allikateks. Kaasajal aitab nakkushaiguste levikule jõudsasti kaasa ka tihe reisimine maailma erinevatesse
Just siis, kui majandus oli uuesti jalad alla saanud tabas ka Eestit Ühendriikidest alguse saanud ülemaailme majanduskriis. Eriti halb oli seis kolmekümnendate algusaastatel. Kuna Eesti peamiseks majandusharuks oli põllumajandus, siis kriis puudutas neid kõige ennem. Toiduainete hinnad langesid järsult, samal ajal kui tollimaksud aina tõusid. Ekspot kuivas kokku ning toiduainete hinnad ka riigi sees langesid. Järk-järgult mõjutas majandus ka teisi elualasid, seepärast hakkas valitsus korraldama hädaabitöid. Töötute arv oli juba enne kriisi olnud suur, kui nüüd tõusis see 34 000-ni. Ka Inglise naela kursi langus riivas rängalt Eesti panka ja rahandust. Pärast krooni devalveerimist 1933. aasta teisel poolel toimus murrang kriisisituatsioonis. Kriis mõjus üldkokkuvõttes riigile majanduse poole pealt puhastavana. Valitsus sekkus majandusellu ja toetas kodumaise toorainete tootmist. Kui iseseisvuse algusaastatel
Islam on maailma suurematest religioonidest teinud läbi kõige kiirema leviku. Islami peamine püha raamat on k o r a a n. See koostati Muhamedi pärandi põhjal pärast ta surma tema sekretäri ZAID IBN THABITI juhtimisel. S u n n a o koraanist hiljem kirja pandud Muhamedile omistatav õpetussõnade kogumik. Veelgi hiljem on koostatud s a r i a a t : koraanile, sunnale ja araablaste tavaõigusele tuginev seadustekogu. Kuna muhameedlastel reguleerib usk praktiliselt kõiki elualasid, siis pole islam üksnes uskkond, vaid ka elulaad. Muhameedlastel puudub hierarhiline kiriklik organisatsioon. Ainuisikulise piiskopi, patriarhi, paavsti või muu usujuhi asemel on mingi piirkonna kõrgemaks autoriteediks u l e m a a. Ulemaaks kutsutakse piirkonna auväärsemaid usu- ja õigusteaduse tundjaid, kes on enamasti koondunud kohaliku m e d r e s e ( islamiülikool) ümber. Esmane inimesele esitatav nõue on allumine Allah tahtele. Inimene peab elama
Punase raamatu liigid on looduskaitse all. 101. Kui palju on punase raamatu liike ja kuidas liigid jaotuvad koosluse järgi? Miks metsaelustike liike on kõige rohkem? Punases raamatus on 1314 liiki. 1/ 3 on metsades, 1/4 on veekogude liike ja alla kümnendiku elab niitudel, rannikul ja kallastel. Metsades on nii palju liike ohus, sest lageraie ja metsatööd ohustavad kõige rohke loona, linnu ja taimeliike. 102. Milliseid elualasid kaitstakse püsielupaikades? Püsielupaikades kaitstakse liiki tema elupaiga kaudu väljaspool kaitsealasid ja hoiualasid. 103. Kuidas tagatakse püsielupaigas liigi säilimine? Millise dokumendi esitab püsipaiga valitseja krundi omanikule? Püsielupaiga kaitse tagatakse keskkonnaministeeriumi määrusega. See võetakse kaitse alla kui looduskaitseobjekt. Kaitse käib kaitse-eeskirja järgi. Krundi omanik saab kaitsekohustuste teatise, mida ta peab järgima. 104
Punase raamatu liigid on looduskaitse all. 100. Kui palju on punase raamatu liike ja kuidas liigid jaotuvad koosluse järgi? Miks metsaelustike liike on kõige rohkem? Punases raamatus on 1314 liiki. 1/ 3 on metsades, 1/4 on veekogude liike ja alla kümnendiku elab niitudel, rannikul ja kallastel. Metsades on nii palju liike ohus, sest lageraie ja metsatööd ohustavad kõige rohke loona, linnu ja taimeliike. 101. Milliseid elualasid kaitstakse püsielupaikades? Püsielupaikades kaitstakse liiki tema elupaiga kaudu väljaspool kaitsealasid ja hoiualasid. 102. Kuidas tagatakse püsielupaigas liigi säilimine? Millise dokumendi esitab püsipaiga valitseja krundi omanikule? Püsielupaiga kaitse tagatakse keskkonnaministeeriumi määrusega. See võetakse kaitse alla kui looduskaitseobjekt. Kaitse käib kaitse-eeskirja järgi. Krundi omanik saab kaitsekohustuste teatise, mida ta peab järgima. 103
• Seega sõltub hea elu tähendus kultuuris valitsevatest väärtushinnangutest Objektiivne ja subjektiivne/enesehinnanguline tervis, nende seos heaoluga. Tervis lähtub: • inimese bioloogilisest pagasist • välisteguritest (üldised sotsiaalmajanduslikud ja keskkonnatingimused, sh kultuur ja poliitika), mis mõjutavad inimeste individuaalset bioloogilist ja geneetilist olemust • tegevustest ja otsustest, mis hõlmavad enamiku indiviide ja elualasid meie ühiskonnas • inimeste suhtumisest/hoiakutest ja vastutusest ning suutlikkusest teha valikuid *Subjektiivne tervis/ Tervise enesehinnang: • on usaldusväärne üldise tervise näitaja, mis peegeldab kuidas inimene ise hetkel oma tervist hindab; • on leitud seoseid rahvastiku tervise- ja tervisekäitumise näitajatega - suremus, haigestumus, kroonilised haigused, emotsionaalne distress ja suurem arstiabi kasutussagedus ning eluga rahulolu. (Tuuli Ruus 2011)
Punase raamatu liigid on looduskaitse all. 101. Kui palju on punase raamatu liike ja kuidas liigid jaotuvad koosluse järgi? Miks metsaelustike liike on kõige rohkem? Punases raamatus on 1314 liiki. 1/ 3 on metsades, 1/4 on veekogude liike ja alla kümnendiku elab niitudel, rannikul ja kallastel. Metsades on nii palju liike ohus, sest lageraie ja metsatööd ohustavad kõige rohke loona, linnu ja taimeliike. 102. Milliseid elualasid kaitstakse püsielupaikades? Püsielupaikades kaitstakse liiki tema elupaiga kaudu väljaspool kaitsealasid ja hoiualasid. 103. Kuidas tagatakse püsielupaigas liigi säilimine? Millise dokumendi esitab püsipaiga valitseja krundi omanikule? Püsielupaiga kaitse tagatakse keskkonnaministeeriumi määrusega. See võetakse kaitse alla kui looduskaitseobjekt. Kaitse käib kaitse-eeskirja järgi. Krundi omanik saab kaitsekohustuste teatise, mida ta peab järgima. 104
suurendati pindala ja nimetati ümber maastikukaitsealaks (2651 ha). Kaitseala eesmärk on Meenikunno soo, Nohipalu järvede, Nohipalu mõhnastiku ja kaitsealuste liikide elupaikade kaitse. 2. Asukoht. Kaitseala asub Põlva maakonnas Veriora vallas. Kagu-Eesti lavamaa lõunaosas. Kaitseala suurus on 2651 ha. 3. Kaitse alla võtmise eesmärk e mida kaitstakse. Kaitseala eesmärkideks on säilitada ja kaitsta omapärast Meenikunno raba ökosüsteemi, metsise elualasid ning Nohipalu Must ja Valgjärve elustikku. 4. Mis on kaitsealal erilist, omapärast? Natuke vähem kui poole kaitsealast moodustab raba. Meenikunno raba on arenev raba, kus on väljakujunenud puisraba, lageraba ja älveraba, väljakujunemisjärgus on laukaraba. Raba idaosa ilmestavad kaks laugasjärve, mis on tõenäoliselt jäänukid kunagisest suurest järvest. Raba teevad omanäoliseks ühel joonel asuvad suured, enamasti veega täidetud
inimesed. Nt. ei olda nõus mingite ühiskonna normide või standarditega, siis luuakse grupp, kus inimesed n-ö jagavad oma ühesugust saatust.) 19) Usulise fundamentalismi mõiste ja tunnused Fundamentalismi mõistet kasutatakse erinevates valdkondades. (Räägitakse usulisest, poliitilisest, turu-, rahvuslikust ja elukondlikust (kaalujälgijad, loomakaitsjad) fundamentalismist.) Kuna mõiste puudutab sisult väga erinevaid elualasid, siis võib väita, et fundamentalism on ennekõike mõtte- ja suhtumisviis. Seega on fundamentalism ennekõike vormi, mitte niivõrd sisu kategooria. Kuigi fundamentalismi on defineeritud religioonipsühholoogias mitmeti, on erinevatel lähenemistel terve rida ühiseid jooni, mis aitavad mõista religioonipsühholoogilist vaatenurka: 1. Fundamentalism puudutab ennekõike veendumusi ja uskumusi. Seega on
õigus; õigusaktide süstematiseerimine: inkorporeerimine, kodifitseerimine. 81 TEEMA V. ÕIGUSAKTIDE TÕLGENDAMINE § 1. TÕLGENDAMISE MÕISTE Õigusaktide tõlgendamine on teqevus, millega selgitatakse välja õigusnormi teqelik sisu (mõte). Tõlgendamise eriline vajadus tuleneb sellest, et õigusnormid avaldatakse keerukas vormis ja nad reguleerivad väga mitmesuguseid elualasid (-valdkondi). Samas tuleb ühte normi leida mitte üksnes mitmest sättest (paragrahvist) vaid ka mitmest normatiivaktist (nt viitavate õigusnormide juhul). Tõlgendamisel peab teadma, et õigusaktides kasutatakse spetsiaalseid juriidilisi termineid ehk mõisteid, mis erinevad tavalisest keelepruugist. Õigusakti keel on spetsiifiline formaliseeritud keel, kus igal mõistel on talle omane juriidiliselt eriline ja kindel tähendus (vt otsene tahtlus teema II § 3 p 2)
valvav komitee. Keelatud olid kõik teosed, mis võisid kõigutada õigeusu õpetust, õõnestada usaldust tsaarivalitsuse vastu, riivata moraali, sündsusetunnet või mõne isiku au. Ei tohtinud lubada ägedaid targutusi, kahjulikke ideid, mis võisid õhutada rahvakihtide vaenu üksteise vastu. Nikolai I valitsemisaja teisel poolel oli uute väljaannete asutamine peaaegu võimatu. Ei saanud eriti millestki kirjutada, olukord oli umbes sarnane lähiminevikuga: oli nii palju puutumatuid elualasid ja ametkondi, et jäi üle vaid kauge ajalugu või siis välismaa teema. Ajalehtedes ei tohtinud kirjutada mässudest, veristest sündmustest, ebausust religioonis, keelati mistahes artiklid ülikoolidest. Keelamisi püüti toimetada võimalikult väikse käraga, kuna liigne tähelepanu juhtimine võib anda vastupidise tulemuse. Kirikuvastaste väljaannete nimekirjas oli kõige nimetatum vene autor Lev Tolstoi. Nikolai I aja üks märgusõnu oli salastatus
annaabi.ee 
