Antiikaja sofistide käsitletud filosoofilisi probleeme.
kõiki eeldusi, vaid üks saab loomupärase eelduse üheks loovaks tegevuseks, teine
teistsuguseks.
Selline asjadeseis muudab otstarbekaks tööjaotuse inimeste vahel. Pole otstarbekas,
et igaüks valmistaks kõike eluks vajalikku endale ise, vaid hoopis efektiivsem oleks
selline elukorraldus, kus igaüks spetsialiseeruks sellele tegevusele/tööle, mille jaoks
tal on parimad loomupärased eeldused. Hiljem oma töö saadusi üksteisega
vahetades saaksid aga kõik vajadused kõigil rahuldatud ja elualahoid oleks tagatud
paremini, kui püüdes kõike vajalikku endale ise luua.
Paraku oli sellest vähe – kiskjate vastu polnud inimestel individuaalselt siiski mingit
efektiivset kaitset, neile vastu saada võinuks nad üksnes üheskoos. Seega oli
bioloogiliselt vajalik elada ühiskonnana. Paraku ühiskondlik elu ebaõnnestub, sest
puudub politike techne. Seetõttu olevat tekkinud ühiskonnaliikmete vahel tülid ja
ühiskond lagunes. See aga seadis inimsoo jällegi hävimisohtu.