Iseloomujooned ei ole sünnipärased, looduse poolt antud, vaid neid võib võrrelda juhtjoontega, mis püsivad inimeses sabloonina ja võimaldavad tal igas olukorras pikema kaalutluseta väljendada oma terviklikku isiksust. Nad ei vasta mingisugustele sünnipärastele jõududele ega alustele, vaid on juba väga varajases eas omandatud teatud kindla hoiaku säilitamiseks (Adler 1995). Inimese iseloom hakkab formeeruma juba lapsepõlves ning kujuneb lõplikult välja 20-teks eluaastateks. Pärast seda vanust on iseloomu juba raskem mõjutada või muuta, sest inimene muutub kinnisemaks ja tema vastuvõtlikus väheneb (http://www.hot.ee/wlavio/Est/Per_Iseloom.htm). Täiskasvanueas on tähendatud olulisi muutusi vaid siis, kui inimene elab üle näiteks mõne raske õnnetuse, mille tagajärjel ta invaliidistub. Ühed inimesed kibestuvad, tõmbuvad endasse ning võivad moraalselt laostuda. Teised aga vastupidiselt muutuvad aktiivseks ja osavõtlikuks.
Kõik teavad, et surm on möödapääsmatu, aga et ta on veel kaugel, siis keegi temast ei mõtle. Me sõdime selleks, et elada rahus. Osalt täiustab kunst looduse loomingut, osalt jäljendab seda. " 11 6. PYTHAGORAS Pythagoras oli vanakreeka filosoof ja matemaatik ning ühtlasi ka pütagoorlaste koolkonna rajaja. Püsivamalt elas ta Lõuna-Itaalias Krotonis, kus rajas usulis-eetilise ühingu taolise kooli. Tema eluaastateks peetakse umbes 580 – 500 eKr. Andmeid tema eluaja ja tegevuste kohta on vähe. Need pärinevad esimestest sajanditest. Suur osa sealsest materjalist arvatakse olevat kokku valetatud. Laertios ja Cicero, antiikfilosoofid, kinnitavad, et Pythagoras leiutas esimesena sõna philosophia, et ennast filosoofiks nimetades eristuda muudest asjatundlikest ja auväärsetest inimestest, keda tavatseti tarkadeks kutsuda. Ta oli esimene idealistlik kreeka filosoof.
oskused on märkimisväärselt täiustunud) Küpsus on organismi arenguetapp, mis vastab intellektuaalse ja füüsilise täiuslikkuse saavutamisele. Inimeste puhul saab küllaltki selgepiiriliselt rääkida füüsilise küpsuseni jõudmisest. Siin peetakse silmas organismi füüsilist väljakujunemist noorusea alguses. Vaimse küpsuse mõiste on tunduvalt keerulisem ja raskesti defineeritav. Nii mõnedki tõekspidamised kujunevad inimestel lõplikult välja alles 30. eluaastateks. Lastel kulgeb kasvamine ja areng käsikäes. Pärast organismi füüsilise küpsuse saavutamist on korrektsem rääkida arengust. Piaget intellekti arenguteooria olemus- Oli üks esimesi, kes vaidlustas kujutluse, et lapsed sünnivad maailma väikeste täiskasvanutena. Ta väitis, et täiskasvanuile naljakana tunduv laste arutlusviis ei tähenda laste viletsamat mõtlemisoskust, vaid viitab hoopiski nende mõtlemise erinevustele täiskasvanute omast
· Naised muutuvad steroidide tarvitamise tagajärjel mehelikumaks, lihastöö jõudlus kasvab, sportlikud kehalised näitajad muutuvad paremaks. NB! Juurdelugemiseks intervjuu Düsseldorfi spordimedisiini professori Friedhelm Beukeriga loengus. Huvi korral loe lisaks ,,Doping ja ajalugu" ning ,,Doping ja sport" Mehe üleminekuiga ehk andropaus : · Mehe organism saab küpseks umbes 30dateks eluaastateks ja suguhormoonide tootmine hakkab tasapisi langema, alates 40datest võib väheneda mehe elujõud ja halveneda tervis · Ajutised hormoontaseme langused on tingitud pikajalisest füüsilisest või vaimsest ülepingest · Mehe üleminekuiga on nö.hiiliv · Mehe erektsioonihäired on üks esimesi üleminekuea tunnuseid. Samas ei tohi unustada, et üle 40aastane mees pole enam nooruk. Tüüpilised vaevused 4555 eluaasta vahel: · näiteks higistamine,
sulfoonamiididele, teised klamüüdiad mitte. Erütromütsiin- ja doksütsükliinravi on näidustatud ka urogeni-taaltrakti infektsioonide korral. Uuemad fluorokinoloonid on samuti aktiivsed rakusiseste klamüüdiate vastu. Ravile vaatamata muutuvad klamüdioosid aga sageli krooniliseks. C. pneumoniae § C. pneumoniae loetakse 5-10% olmepneumooniate ja 5% bronhiitide ja sinusiitide tekitajaks. Infektsioon on sagedasem 5-14 a. lastel, enamik täiskasvanuid omab 30-40-ndateks eluaastateks antikehi C. pneumoniae vastu. Klamüdiaalne pneumoonia võib esineda segainfektsioonina või järgneda viiruspneumooniale. § Enamikku C. pneumoniae infektsioone iseloomustab bronhiit või kerge pikaaegse köhaga pneumoonia, mis tavaliselt ei vaja haiglaravi. Haiguse kulg võib osutuda raskeks vanematel või hingamistakistusega (kopsu emfüseem) inimestel. C. pneumoniae võib anda ka süsteemseid infektsioone, kahjustades lümfisõlmi, perikardi ja maksa. Mädane sinusiit ja keskkõrvapõletik
annaabi.ee 
