Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"eluaastaselt" - 3 õppematerjali

Sebra
1
doc

Sebra

vihmaperioodil. See toimub mitu korda aastas. Peaaegu aastapikkuse tiinuse järel sünnitab mära harilikult 1 varsa, kes juba tund aega peale sündimist jalgele tõuseb. Natukese aja pärast hakkab varss karjaga sammu pidama. Varsad jäävad perega kokku umbes 2 aastani. Seejärel ajab vana täkk noored täkud karjast minema. Noored emased sebrad jäävad karjaga või lahkuvad ning paarituva mõne teise noore täkuga. Sigima asutakse tavaliselt alles 3-4 eluaastaselt. Asukad ei sallinud sebrasid, sest nad sõid ära suure osa kariloomade rohust. Seetõttu tulistasid Aafrika farmerid halastamatult sebrade pihta. Iha mahalastud sebra saba eest maksti koguni preemiat. Üks kahest sebra alamliigist ­ Equus zebra hartamannae on juba peaaegu väljasuremise äärel. Aastal 1319 leidsid viimased 277 looma varjupaiga Cradocki linna läheduses asuvas rahvuspargis Lõuna- Aafrika vabariigis. Järk-järgult kasvas see pisike kari 420-pealiseks.

Bioloogia → Bioloogia
7 allalaadimist
Sebra
2
doc

Sebra

tund aega peale sndimist jalgele tuseb. sna varsti pab varss karjaga sammu pidada, mis kindlustab talle vhemalt suhtelise turvalisuse kiskjate eest. Juba ndala aja mdudes hakkab varss rohtu sma, ent mra toidab teda piimaga peaaegu aasta aega veel. Varsad jvad perega kokku umbes 2 aastani. Seejrel ajab vana tkk noored tkud karjast minema. Noored emased sebrad jvad karjaga vi lahkuvad ning paarituva mne teise noore tkuga. Sigima asutakse tavaliselt alles 3-4 eluaastaselt. Phiandmed: Sebra krgus on tavaliselt kuni 120 cm ja keha pikkus vib ulatuda 220 cm. Saba on 45-50cm pikk. Keskmine sebra kaalub 260 kg. Sugukpseks saavad noored sebrad tavaliselt 2. eluaastal. Innaaeg on kevadeti. Tiinus kestab 11,5 kuni 12 kuud. Poegi snnitavad mrad tavaliselt he. Sebrade harjumispraseks eluviisiks on elada perekondlike karjadena. Nad toituvad rohust. Sebrad hlitsevad hirnumisega. Sebrade eluiga on kuni 28 aastat

Loodus → Loodusõpetus
13 allalaadimist
Bioloogia paljunemine
5
docx

Bioloogia paljunemine

munandimanustes( temp. peab olema madalam keha munarakk ja 3 polütsüüti, mis hukkuvad. temperatuurist) *pidev protsess *iseloomulik tsükliline küpsemine. *võib kulgeda kõrge vanuseni *(naise ei teki munarakke juurde ja need ei uuene) nendele võivad mõjuda halvasti kemikaalid slkohol jm. ( lõppeb 50-55 eluaastaselt MENOPAUS, ovulatsioon lakkab) Spermid: varustatud viburiga, saavad liikumis Munarakk : suuremõõtmeline, toitaineterikas, kaetud energia mitokondritelt; DNA on tihedalt kestaga. kokkupakitud; peas esinevad lõhustavad ensüümid, mis on vajalikud munarakukesta läbimiseks. Viljastumine Viljastumine käivitab sugulisel paljunemisel organism individuaalse arengu ehk ontogeneesi. Ontogeneesi etappe (3) : 1

Bioloogia → Bioloogia
25 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun