eKr, oli kogu maailmas huvitav aeg. Slaidil skeem. Pentateuk´i nelja lademe e algallika teootia piibli tekst on mitmetasandiline mitmetel perioodidel kirja pandud tekst. Viie Moosese raamatu osi iseloomustab erinev kõnepruuk ja stiil, kõige silmapaistvaimaid erinevusi on Jumala nime kasutamine. Jahvistlik lade mis pärineb u 10.saj enne meie ajaarvamist. Rahvalik, tihe tekstiesitamise viis, kujundlik keelekasutus, mõtisklev hoiak, Jumal kogu ajaloo kujundaja. Elohistlik allikas kuni paarsada aastat hilisem eelnevast. Jumalat nimetades kasutatakse üldmõistet EL. Nime välja ei öelda. Iseloomustavana juurde kuulub prohvetlik ütlemise viis. Sealt edasi deuteramistlik lade, pärineb 8.-7. Saj enne meie ajaarvamist. Neljas on preestriaamat, kõige noorem lademetest, 6.-5. Saj enne meie ajaarvamist. (Piibli alguses kaks loomislugu, mitte üks. Esimene on see, kus Jumal loob 6 päevaga maa ja 7ndal päeval puhkab, teises loos pole
oli Moosesel. Vana Testament. Koosneb paljudest raamatutest. Seadused ehk Moosese raamat, Juudi varajased ja hilised prohvetid, juudi kirjutised, kus on laulud, õpetussõnad jne. Need võivad olla varasemate asjade üleskirjutised. Põhine diskussioon käib Moosese raamatu ja Juudi varajaste prohvetite ehk ajalookirjutiste vahel. Moosese raamat- · Mooses sureb enda kirjutataud raamatus.. ehk siis tema ikka ei kirjutanud. · Pandud kokku 4 algallikast J-jahvistlik- E- elohistlik- P-preestria-allikas ja D- deuteronomionistlik. · Põhilised allikad on J ja E, need on jutustavad lood, nende juured võivad olla põhjariigis. Stilistiliselt sarnased, aga kaks erinevat autorit- üks nimetab jumalat algusest peale Jahveks, kuigi enne Moosest ei oleks keegi Jahve nime teada tohtinud. E allikas on aga selle vahet teinud ehk Moosese-eelses ajas ei maini Jahve nime. Kirjutatud enne 6.saj, enne disporaad. Tegu oli traditsiooniste müütide
annaabi.ee 
