Hoolimata sellest, et sellise inimese rahakoti suurus ei vasta paljude unistustele ja soovidele, tunneb ta ennast edukalt just nimelt endale kallite inimeste keskel. Nii nagu võrreldakse edukuse all raha ja perekonda, on võimalik sinna ritta lisada ka teadmised ja tarkus. Osad inimesed väärtustavad ka lihtsalt teadmisi ja enda harimist, nende jaoks mängibki rolli eluaegane õppimine, mis on võrdne nende jaoks eduga. Nende erinevate ellusuhtumiste põhjal võib öelda, et rahulolu edukuse üle tagabki edu. Samamoodi nagu mõisted edu ja edukus on kõigi jaoks erineva tähendusega, on ka selle kõige saavutamise viisid ja võimalused inimestel erinevad. Siinkohal võib tsiteerida PHS'i 99ndat lendu- Me ei avasta teed eduni, vaid me teeme ise selle tee. On inimesi, keda saadab edu juba hällist saati, selle tagavad neile nende vanemad. Hoolimata sellest ei oska inimesed seda ära kasutada ja enda kasuks pöörata
on sissepööratud ning väga mõistmatu indiviid. Teisest küljest on aga ekstravert ülearu aktiivne inimene- ta elab oma tunded välja, näitab maailmale, mida ta mõtleb ning on paigalpüsimatu. Vaadeldes neid temperamendi tüüpe, näeme, et on olemas mitu tõde. Elu sisaldab mitmesuguseid tõdesid ning neid saab käsitleda eksitavatena, valikulistena, enda huvidesse pööratuna, ajaliste erinevustega ning ellusuhtumiste alusel. Kuna me kõik oleme erinevad ning oleme veendunud enese tões, siis tihtilugu jääb meile mõistmatuks varjatud või suhtumisest tingitud teist laadi tõde. Ellusuhtumises pole õigeid ja valesid vastuseid. On olemas lahendused, mis vastanduvad teineteisele.
Süzee on tegelikult kõigis Moliere`i näidendites üsnagi etteaimatav ja lihtsakoeline. Tavapäraselt on tegelaseks mingi ebameeldiv tüüp, kes tahab enda arvates väga tark ja kaval olla, siis neiuke, kelle ümber tegevus käibki ja keegi kavalpea, kes siis sellel nö. ebameeldiva tegelase üle kavaldab ja neiu südame võidab. Sagedasti on tegemist abielumeestega, keda nende naised lollitavad ja teistega petavad. Ilmselgelt annavad Moliere`i kirjutatud näidendid pildikese tolle aja ellusuhtumiste ja kommete kohta. Vaatamata veidi lihtsakoelisele süzeele on Moliere osanud kõigis oma näidendites teravmeelse keelekasutusega kirjutada nauditava teksti. Moliere kasutab sarkasmi ,et pilgata rumalust ja upsakust. Selles näidendis meeldis mulle kõige rohkem Chrysalde, kes ei olnud küll peategelane, kuid kelle tarkus ja läbinägelikkus mulle meeldis. Tema oli see, kes teadis, et mida külvad, seda lõikad. Kui
gruppidesse liigitada. Kuid see kõik käib meie igapäeva elu korralduse juurde. Iga inimene kasvab, areneb ning saab oma õppetunnid koos heade ja halbade kogemustega. Eespool kirjeldatu toimub kõigi jaoks erinevate mõjutustega keskkonnas. Eriti suurt mõjutust annab perekond. Mida omakorda mõjutavad perekondlik rahaline seis, haridustase, suhtumine teistesse, rahvus, ühiskonna stabiilsus ja isegi usk. Koos eelpool mainituga arenevadki erinevate ellusuhtumiste, tõekspidamiste, prioriteetite ning käitumisega inimesed. Peale kõige selle lisanduvad ka paljud erinevad välised mõjutegurid, milleks on näiteks sõbad, tuttavad ning ka reklaamid ja üleskutsed. Kuna kõigile mõjuvad kõik erinevalt, siis on raske leida kahte täiesti sarnast inimest, kes käituksid täiesti ühtemoodi. Mõndadel inimestel on võimalus olla igapäeva elus nii klienditeenindaja kui ka klient ning vastavalt
Tiina oli kirglik , tundeline , põlgab orjameelsust , tuimust ning ihkab õnne ja armastust. Ta hindab üleköige vabadust - õigust elada oma seaduste järgi ja vabalt armastada. Mari on tasase ja kadeda loomuga , ta on otsekui loodud tööinimeseks , orjaks , kes ei ska näha elu rõõmsamat poolt. Kuid ta on oma õnne eest võisteldes kõigeks valmis. Margus on tolle aja inimene - allaheitlik, ebakindel ja sisemiselt lõhestatud, passiivne. Näidendis on tegemist ellusuhtumiste konfliktiga.Teos käsitleb mineviku uskumuste ja kommete maailma ning sellega seoses erandliku inimese probleemi. Kirjanik uurib, miks püütakse teistest andekamaid või millegi poolest erinevaid inimesi sageli maha suruda või ühiskonnast välja tõrjuda. Tragöödia "Libahunt" räägib perest, kelle ukse taha ilmus hirmunud noor tüdruk. Samal õhtul hukati ta ema, kes oli väidetavalt nõid.
annaabi.ee 
