Downi Sündroom
jääb ka laps vaiksemaks. Peale selle on häiritud ka erinevate kehaosade moodustumisel toimuv
rakkude migratsioon, eriti ajus. Downi sündroomiga lapse sünnihetkeks on kõik need erinevused
juba välja kujunenud. Laps, kellel on vähem ajurakke ja tavapärasest erinev aju ehitus, õpib
aeglaselt. Kõik need muudatused fikseeruvad enne sündimist ning on pöördumatud.
Lisakromosoom mõjub negatiivselt ka loote ellujaamisele: 80 protsenti niisugustest rasedustest
lõpevad iseenesliku abordiga. Sündroomiga sündinud lapsi võib seega lugeda tõendiks nende
emade suutlikkusest rasedus probleemidele vaatamata läbi teha.
Praeguseks on teada, et Downi sündroomi tekitamiseks pole vaja tervet 21. lisakromosoomi.
Vaja läheb vaid kriitiliselt väikest täiendavat osa kromosoomist (vt joonis 9). Ulejäänud osa 21.
kromosoomist on küll tavaliselt samuti lisakogusena esindatud, kuid ei mõjuta oluliselt
annaabi.ee 
