Esmalt peaksime kõik endalt küsima: “Kelle laps ta on?” Kes peaks olema huvitatud asendushooldusele paigutatud lapse parimast arengust, parimast ettevalmistusest tulevikuks? Ütleme rõõmuga oma pisipõnni või suurema lapse kohta: “See on minu laps, ma olen tema üle väga uhke.” Aga kes ütleb seda lastekodus kasvavale lapsele? Jah, ta on juriidiliselt “riigi” laps, riiklikul asendushooldusel, kohaliku omavalitsuse eestkoste all, kes ka peab vastutama lapse arengu ja elluastumise eest. Aga kes on see “riik”, kas ta paneb lapsele õhtuti teki peale? Kelle käest kuuleb laps neid turvatunnet tekitavaid sõnu – see on minu laps –, mis aitavad tal toime tulla suureks kasvamise vastuoluliste tunnete ja raskustega? Siit jõuame esimese põhjuseni, miks nii paljud lapsed Eestis elavad veel asutustes, mitte perekonnas: vajame oma väikeses riigis paremat poliitilist tahet, mõistmaks, et iga laps vajab perekonda ja väärib seda.
Põhjusi on mitmeid. Esmalt peaksime kõik endalt küsima: "Kelle laps ta on?" Kes peaks olema huvitatud asendushooldusele paigutatud lapse parimast arengust, parimast ettevalmistusest tulevikuks? Ütleme rõõmuga oma pisipõnni või suurema lapse kohta: "See on minu laps, ma olen tema üle väga uhke." Aga kes ütleb seda lastekodus kasvavale lapsele? Jah, ta on juriidiliselt "riigi" laps, riiklikul asendushooldusel, kohaliku omavalitsuse eestkoste all, kes ka peab vastutama lapse arengu ja elluastumise eest. Aga kes on see "riik", kas ta paneb lapsele õhtuti teki peale? Kelle käest kuuleb laps neid turvatunnet tekitavaid sõnu see on minu laps , mis aitavad tal toime tulla suureks kasvamise vastuoluliste tunnete ja raskustega? Siit jõuame esimese põhjuseni, miks nii paljud lapsed Eestis elavad veel asutustes, mitte perekonnas: vajame oma väikeses riigis paremat poliitilist tahet, mõistmaks, et iga laps vajab perekonda ja väärib seda.
Esmalt peaksime kõik endalt küsima: “Kelle laps ta on?” Kes peaks olema huvitatud asendushooldusele paigutatud lapse parimast arengust, parimast ettevalmistusest tulevikuks? Ütleme rõõmuga oma pisipõnni või suurema lapse kohta: “See on minu laps, ma olen tema üle väga uhke.” Aga kes ütleb seda lastekodus kasvavale lapsele? Jah, ta on juriidiliselt “riigi” laps, riiklikul asendushooldusel, kohaliku omavalitsuse eestkoste all, kes ka peab vastutama lapse arengu ja elluastumise eest. Aga kes on see “riik”, kas ta paneb lapsele õhtuti teki peale? Kelle käest kuuleb laps neid turvatunnet tekitavaid sõnu – see on minu laps –, mis aitavad tal toime tulla suureks kasvamise vastuoluliste tunnete ja raskustega? Siit jõuame esimese põhjuseni, miks nii paljud lapsed Eestis elavad veel asutustes, mitte perekonnas: vajame oma väikeses riigis paremat poliitilist tahet, mõistmaks, et iga laps vajab perekonda ja väärib seda.
eluviisid jm. Iga sisult õige vastus annab punkti. 3. Too näide, kuidas Eesti riik toetab perekonda laste kasvatamisel. 1 p Tasuta põhi- ja keskharidus, tasuta õpikud ja põhikoolis ka töövihikud, tasuta koolilõuna, peretoetused (lapsetoetus, lapsehooldustasu, üksikvanema lapse toetus, 1 ajateenija lapse toetus jt), ühekordselt makstavad toetused (sünnitoetus, lapsendamistoetus, elluastumise toetus), sotsiaalnõustamine jm. Iga sisult õige näide annab punkti. 2. Ühiskonna struktuur 6 p 1. Märgi tabeli esimesele reale ühiskonna sektorid. 3 p 2. Paiguta loetletud asutused, ettevõtted, organisatsioonid ja ühendused tabeli õigetesse lahtritesse. 3 p 7-6 õiget 3 p, 5-4 õiget 2 p, 3-2 õiget 1 p 1. Sektori nimetus Avalik sektor Erasektor/ Mittetulundussektor/
annaabi.ee 
