Eestlaste Muistne Vabadusvõitlus ja keskaeg
Liivimaa oli katoliiklikult jaotatud piiskopkondadeks (Tallinna; Tartu ja Saare-Lääne),
missuguste kõrgem juht oli Riia peapiiskop ja kes omakorda allus Rooma paavstile.
Piiskopkondade keskustes, kus asusid toomkirikud, loodi nn. toomkoolid.
Tähtsateks kultuurikolleteks olid kloostrid – Dominiiklased ja frantsiskaanid olid
kerjusmungad, kes liikusid palju rahva hulgas ringi ja suhtlesid inimestega. Tsistertslased oli
mõnevõrra suletumad ja elitaarsemad, paistes silma saavutustega põlluharimises ja aianduses.
1407 - 1436 ehitasid nn. brigitiinid Tallinna lähedale suurima Eesti kloostri - Pirita kloostri
Eesti maarahvas uut usku täielikult omaks ei võtnud ja kujunes omamoodi segu risti ja
maausu vahel – rahvausk, mis kujundas tänaseks peamised maarahvakalendri tähtpäevad ja
isikunimed.
1517.a. alustas Martin Luther Saksamaal reformatsiooni ehk usupuhastust. (Lutheri
naelutatud 95 teesi Wittenbergi kiriku uksele)