Inimesed, kes arutlesid maailmaasjade üle = FILOSOOFID Küsimused jagunevad kolmeks: Kogemuse abil vastatavad Arutluse teel vastatavad Filosoofilised küsimused Mida filosoofia pole? Täppisteadus Sport Valdkond, mis tegeleks dogmade kinnitamisega Staatiline Filosoofia eripära Spekulatiivne ei tugine meelelisele kogemusele, vaid argumenteeringule Filosoofiaga tegelemist on peetud elitaarseks Suur avastamiste mitmekesisus Ainuõigeid lahendusi pole Vahel pole tulemuseks mitte lahendus, vaid probleemi sügavam mõistmine Filosoofia lubab jääda kindlaks oma seisukohtadele (oska vaid selgitada)
Johannes Vares-Barbarus 2017 Elulugu Sündis 12.01.1890 Viljandimaal Õppis Kiievis arstiteadust I maailmasõja ajal oli vene sõjaväes Osales Eesti vabadussõjas Peale vabadussõda alustas luuletuste kirjutamisega Luule oli sotsiaalkriitiline, kuid jäi siiski pigem elitaarseks Esimene luulekogu „Fata-Morgana“ 1940. aastal sai peaministriks Peale Eesti okupeerimist muutusid luuletused Nõukogude liitu ülistavaks Suri 29.11.1946 Tallinnas Kirjaniku foto Ürgelemendid Algusen polnud sõna — oli joon. Polnd harmoonilist kõla — oli toon. Maakera vettinud risu peksis torm, polnud väärtuslist sisu — oli vorm. Oli mõõdetav keha, kontuuritu hing, — sõõr, millel unustet teha
Claes Oldenburg Claes sündis 1929.aastal Rootsis Liitus 1950. aastate lõpus noorte kunstnikega, kes pidasid abstraktset ekspressionismi liiga elitaarseks ja elukaugeks. Kuulsuse võitis ta kolmemõõtmeliste teostega, mis jäljendasid tavalisi objekte ameerikalikke standardtoite või kodumajapidamise esemeid. http://www.eg.bucknell.edu/~hyde/FrankLloydWright/Images/IMG_4553Copying.jpg Apple Core http://faculty.evansville.edu/rl29/art105/img/oldenburg_clothespin.jpg Clothespin http://www.artsconnected.org/artsnetmn/whatsart/oldec01d.jpg Spoonbridge and Cherry http://academics.smcvt.edu/gblasdel/art/C
Popkunst - Pidasid abstraktset ekspressionismi liiga elitaarseks ja elukaugeks. Claes Oldenburg leidis,et kunst peab valikuta kjutama kõike seda, mis on olemas. Vaataja võib vastavalt oma hoiakutele ja ideoloogiale popkunstist välja lugeda nii tarbimisühiskonna ülisust kui ka pila. Vaieldamatu on ainult visuaalse kogemuse teravus. Roy Lichtensteini teosed kujutavad endast mõne üksiku kujundi suurendust. Tema maal säilitab koomiksipildikesele omase tingliku joonistuse ja koloriidi, kuid palju kordi suurendatud kujund mõjub ühtäkki uudsena.
Venemaa, Austria, Preisi ja SB Viini kongressi lõppedes sõlmisid omavahel Nelikliidu. 5. Monroe doktriin.Iseseisva Belgia riigi loomine,tingimustel,et see peab kinni neutraalsusest. Vastukajana Juulirevolutsioonile Prantsusmaal puhkes novembris 1830 Poola ülestõus, kavatseti taastada iseseisev Poola riik, mis aga suruti veriselt maha, Poola kuningriik muudeti Venemaa provintsiks. 6. Rahvusliku liikumise esimest etappi nimetati elitaarseks, s.o. eliidi liikumiseks. Rahvuse ulatuslikumaid kihte koondas seltsiliikumine, mis aaras masse nii elukutse kui ka tegevusalade järgi. Järgmine etapp oli tavaliselt poliitiline ja tõi kaasa poliitiliste erakondade loomise. Sageli kerkis esiplaanile võitlus rahvahariduse edendamise, eriti aga ülikooli rajamise eest, mis tähendanuks rahvuse muutumist etnilisest ühendusest kultuurrahvuseks. Rahvusliku liikumise kõrgeim etapp oli võitlus oma riigi loomise eest. 7
seda, mis tavakeeles öelduna lausa talumatult või võimatult kõlaks. Lugejatele ei pruugi selline keel meeldida, ning nad ei pruugi sellist keelt suuta vastu võtta koos sellele omaste lausumise viiside, emotsioonide, iroonia ja erinevate häältega, mis selles keeles aeg ajalt võimu võtavad. Elo räägib, et tema keel ei ole selline, mis lugejale kohe kergelt meelde jääks ja mida ta oma meeltes kordama ja armastama hakkaks, kuid samas püüab ta vältida muutumist elitaarseks või üleliia hermeetiliseks. 7 luulekogu: · ,,Telg" Kassett 1990 kirjastus Eesti Raamat 1990 · ,,Laeka lähedus" kirjastus Tuum 1993 · ,,Võlavalgel" kirjastus Tuum 1995 · ,,V" kirjastus Tuum 1998 · ,,Esimene tahe" kirjastus Tuum 2002 · ,,Teatud erandid" kirjastus Tuum 2003 · ,,Selge jälg" kirjastus Tuum 2005 Sa oled ta valede väljapääs Sa peatu, kui kuuled ta kaledat häält,
Ta kasutas objekti kujutamist korraga erinevatest vaarenurkadest. Teoste sisu pidas ebaoluliseks, põhiliselt maalis loodust ja natüürmorte. Üheks tähtsaks osaks maalis pidas ka värvi. Sümbolism Sümbolistlikeks nimetatakse paljusid erineva laadiga maale(juugendlikud,rahvusromantilised jne). Neid ühendavad sarnased teemad(surm,haigused,üksindus,kurjus,sünd),mida kujutatakse ebatraditsiooniliselt. Oluline ei ole kuidas midagi kujutatakse vaid mida kujutatakse. Sümbolismi peetakse elitaarseks kunstiks, et mõista sümboleid, tagamõtteid ja tähendusi, mis maalidel peituvad. On vaja tunda ajalugu, kirjandust,mütoloogiat jne. Edvard Much (1863-1944) Kuulsaim Norra kunstnik. Keerulise ja raske elu saatusega. Vormilt juugendlik,sisult sümbolistlik. Maalidel on sünge,ängistav,hüsteerilis-traagiline meeleolu. Põhiteemadeks üksinus, hirmud,haigused ja surm. Kasutab tugevaid värvikotraste,leegitsevaid värvitoone ja looklevaid jooni
süvendasid ka rahvuslikud liikumised. Samuti tunti huvi eksootiliste maade vastu, mis aitas kaasa näiteks Egiptuse hieroglüüfide desifreerimisele. Suur Prantsuse revolutsioon tõstis esile rahvuse mõiste, mistõttu 19. sajandi ühiskondlik- poliitilises elu muutus määravaks rahvuslik liikumine. Aegade jooksul tegi rahvuslik liikumine läbi palju etappe, nagu näiteks rahvuskultuurilise liikumisena, mille kandjaks olid kirjanikud, kunstnikud, teadlased jne. Seda etappi on nimetatud elitaarseks. Edasi jõudsid rahvusliku liikumise ideed haritlaskonda ning sealt edasi toimus seltsiliikumine, mis kujunes massiliseks. Järgmine etapp oli tavaliselt poliitiline ja tõi kaasa poliitiliste erakondade loomise. Rahvusliku liikumise kõrgeim etapp oli võitlus oma riigi loomise eest. Vajadus majandusteooria järele tekkis koos arusaamaga, et riik peab kaasa aitama ühiskonna rikkuse kasvule.Esimene uusaja majandusteooria, mis sai alguse juba 15. sajandil turumajandusena, oli merkantilism
seisnema vaid värvides, vormides, kompositsioonis ja rütmis. Kunst ei tohiks olla kommentaar ühiskonnale või inimeste eluviisidele. Selline puhas kunst saab anda puhast, ideoloogiliselt neutraalset, esteetilist naudingut. Kui kunstil oleks mingi poliitiline asjakohasus, ilmneks see kunsti võimest meelitada inimesed majanduslike, usuliste või poliitiliste võitluste maailmast puhta esteetika maailma. Kapitalismis näib kunst ära kaduvat, kuna see lahustub meelelahutusse, muutudes selle elitaarseks ja luksuslikuks alaharuks. Väikekodanlikus (või peaksin ma ütlema "luterlikus"?) ühiskonnas on vaimuelu jaotatud rangelt oluliseks ja ebaoluliseks. Oluline on moraalsete kohustuste maailm (ole hea isa ja ära paku linnaametnikele altkäemaksu) ja tööeetika (ole tootlik, tee kõvasti tööd ja innusta sellega teisigi kõvasti töötama). Ebaoluline on narruste maailm, meelelahutus, mis on õigustatud ainult puhkuse ühe vormina. Meelt lahutades võib
kasutamist. Pika ajalooga praktika, mida eriti intensiivselt harrastatakse postmodernistlikus teatris, on (eeskätt klassika) ülekirjutamine (rewriting): alusteksti(de)st uue teksti tuletamine kaugeleulatuvate temaatiliste, diegeetiliste, narratiivsete transformatsioonide teel. Postmodernistlik kunst. - Postmodernism kunstis, mis peaks ju analüüsima ja selgitama tänapäeva tegelikkuses toimuvat, on seepärast jäänud suurel määral elitaarseks mänguks, mis pole aga kunagi olnud postmodernistliku kunsti eesmärk. Postmodernistlik muusika. - Postmodernistlik muusika ei ole eraldiseisev muusikaline stiil, vaid pigem viitab muusika postmodernistlikule ajastule. Postmodernistlik muusika, teiselt poolt on kunst, mis tuleb pärast ja reageerib modernismi vastu . Massikultuur - See on miski, mida tarbivad kõik ühiskonnas massiliselt. Mingil moel on massikultuur seotud igapäevaeluga. Minu meelest on
6. Milles seisneb filosoofia elitaarsuse probleem?Milline on teie seisukoht selles küsimuses? Filosoofia elitaarsus seisneb eksistentsiaalsete küsimuste olemasolus/ nende puudumises ning sellesse süüvimises, kõigil justkui pole pea-küsimuste üle mõtlemise vajadust. Kui lähtuda sellest, et filosoofia ise seisnebki repliigis ehk minu vastuses näiteks eksistentsialismi situatsioonile mõttekonstruktsioonid, mis tekivad sealt edasi siis ilmselt võib filosoofiat elitaarseks pidada, sest vaevalt, et väga paljud süübivad pea-küsimustesse pikemalt. Endast võõrandunud maailmaga seisavad kõik ilmselt hetkel või teisel silmitsi, omaette küsimus on aga, kui paljud sealt edasi lähevad/mõtlevad ja kui kaugele. 7. Kuidas kirjeldab Camus absurditunde avaldusi? Camus kirjeldab eriskummalist hingeseisundit, kus tühjus, see meie "ei midagi- mõte" ehk sisemine tühjus muutub kõnekaks. Seal, kus argiharjumuste ahel
kasvatamisest. Konfutsiusele järgnenud sajanditel tekkis Hiinas palju õpetusi, mis otsisid vastuseid samadele küsimustele: mis on inimene, mis on inimese koht ühiskonnas ja riigis ning missugune peaks olema ideaalne riik. Koolkondade ja mõttesuundade rohkuse järgi hakati seda aega hiljem nimetama saja koolkonna ajastuks. Mitmed toonased koolkonnad (taoism, moism, legism jt) suhtusid Konfutsiuse õpetusse kriitiliselt, pidades seda liiga elitaarseks, mis hoolivat ainult õilsatest ja suhtuvat halvustavalt lihtinimestesse. Konfutsiuse järgijadki ei olnud ühel meelel ning jagunesid mitmesse koolkonda. Lühiajalises Qini keisririigis (221207 e.m.a) püüti konfutsioanismi julmade repressioonidega täielikult välja juurida, kuna selles nähti totalitaarse riigikorra potentsiaalset õõnestajat, kuid see ei õnnestunud. Hani ajastul (206 e.m.a 220 m.a.j) taastus konfutsianism, see
majanduses, kultuuris ja teistes valdkondades toimuvate muutuste tagajärjel asetleidvast ühiskonna arengust. Hariduse funktsioonid (1) Sotsiaalne funktsioon – kasvatada eliiti, luua erinevaid ühiskonnakihte, sotsiaalseid staatusi: kõrgema haridustaseme kaudu võib jõuda kõrgema staatusega positsioonile Hariduse andmine ei saa lõputult laieneda ja mingilt tasemelt muutub teatud tüüpi haridus mitte ainult diferentseerivaks, vaid ka elitaarseks. Hariduse funktsioonid (2) • Humanistlik funktsioon – on indiviidi kui kodaniku areng ja tema eluga toimetuleku võime üldisem arendamine. • Määravaks teguriks hariduse põhifunktsiooni ajaloolisel muutumisel on olnud ühiskondliku tootmise areng. • Seoses muutustega tööjõuturul leiavad aset nihked ka hariduses. • Tekib vajadus kõrgelt kvalifitseeritud tööjõu järele, vajalike oskusi ja teadmisi võimalik omandada koolis. Hariduse funktsioonid (3)
eriti Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul. Just viimane oli lisaks tunnustatud hüüdlausele vabadusest, võrdsusest ja vendlusest tõstnud esiplaanile ka rahvuse mõiste, mis liitis revolutsiooni käigus Prantsusmaa ajalooliste provintside elanikkonna. Esialgu tõlgendati rahvuslikku ühtsust kultuurilisena ja idee levis vaid kultuuritegelaste ringis, mistõttu ongi rahvusliku liikumise esimest etappi nimetatud elitaarseks (eliidi liikumiseks). Tekkisid mõisted saksa kirjandus, saksa teater, saksa filosoofia jne. Edu saavutamise eelduseks peeti revolutsiooniliste põhimõtete omaksvõttu. Üks neist, kes astus avalikult välja Saksamaa uuenemise eest, oli suure filosoofi Immanuel Kanti õpilane, Jena ülikooli filosoofiaprofessor Johann Gottlieb Fichte. Ta rõhutas mõtte vabadust ja tahte sõltumatust, milles avaldub inimväärikus. Selles seoses mõistis Fichte hukka ka absolutistliku monarhia,
Noorrühmitused, muutusid kultuuri süvendajateks ja edasikandjateks. ---Hispaanias oli absolutismi vastu. Itaalias taheti taastada endise Rooma riigi võimsust. Liikumisest osavõtjad olid karbonaarid , kujunes välja kaks suunda: reaktsiooniline v. Revolutsiooniline suund,mida esindas Guiseppe Mazzini,kes arvas et Itaalia tuleks relvaühvardusel ühendada. Teine oli Camillo di Cavour,kes tahtis rahumeelselt, relvadeta ühendada. Andis tõuke hilisemaks Itaalia ühendamiseks. Saksmaaal nim. elitaarseks liikumiseks,rõhutati kultuuri,kultuuriväärtusi ja traditsioone.Oluliseks kujunes Gottleib Fichte (kirjanik), ka Goethe, Heine, Schiller. Seltsielu muutus tähtskas.andis samuti eelduse hilisemaks Saksamaa ühendamiseks. Türgi oli muutunud suurriigiks (17. Saj). 1699 ühendati Austria-Ungari,et Türgi ei saaks edasi vallutada. Kreeklased tahtsid iseseisvat riiki. 1822 algas iseseisvussõda. Tekkisid fillhellenide rühmitused,kes tahtis Kreeka iseseisvust
Pilet nr 1. 1. Saksamaa ühendamine Saksa Rahvuse Püha Rooma riigi keiser loovutas pärast Vestfaali(1648) rahu suveräänsuse välispoliitika ja sõjaväe küsimustes Saksa vürstidele. Saksamaa killustus paljudeks riigikesteks. Sakslaste rahvusliku ühendamise idee võtsid kõigepealt omaks saksa tippharitlased, esialgselt ühineda rahvuslikult. Algul tõlgendati rahvuslikku ühtsust kultuurilisena ja levis vaid kitsas ringis ja seda nim. elitaarseks liikumiseks. Prantsuse revolutsiooni mõjul moodustati Reini-saksa vabariik- esimene vabariik saksamaa pinnal. Napoleon Bonabarte juhtimisel peetud sõjad tõid kaasa muutused Saksa riikide süsteemis.1803 likvideeriti keskajast pärit piiskopkonnad ja väiksed ilmalikud riigikesed, mida oli üle 100. Suurimad Baier, Baden, Württemberg. 1806 moodustati nende baasil Reini liit seal viidi läbi reforme, vähenes aadli mõju, eriline rõhk koolisüsteemile ja gümnaasiumidele. 1807
Vergilius'e Odysseus on tema ettekujutus kreeklastest: ta on kaval, kuid tänamatu, ja ka pahatahtlik ning nautlev. Ovidius on Odysseust kujutanud kui suurt uitavat naistevõlujat. 48. Millised olid antiigipärandi kasutamise eesmärgid eri kultuuriperioodidel? Keskajal otsiti neist tekstidest kristlikke allegooriaid, renessanss sattus antiigi taasavastamisest vaimustusse, antiik andis aluseid humanistlikele ideedele karmi kristluse kõrval, klassitsism pidas antiiki elitaarseks, sellest tulenevate zanrite viljelemine oli prestiizne. Romantismile sobis müüditemaatika. 49. Miks nimetatakse VanaRoomas kõneldud keelt ladina, mitte aga rooma keeleks, samas 5 kui VanaKreekas kõneldu on vanakreeka, Prantsusmaal prantsuse, Inglismaal inglise keel?
Näited. Romantiline koolkond Saksamaal, Tieck, Wackenroder, Novalis, Hölderlin, vennakesed Schlegelid, Goethe „Iphigineia Taurisest“ Heinrich von Kleist „Penthesileia“ 18.Antiigipärandi kasutamise eesmärgid eri kultuuriperioodidel. Keskajal otsiti tekstidest kristlikke allegooriaid, renessanss sattus antiigi taasavastamisest vaimustusse, antiik andis aluseid humanistlikele ideedele karmi kristluse kõrval, klassitsism pidas antiiki elitaarseks, sellest tulenevate zanrite viljelemine oli prestiizne. Romantismile sobis müüditemaatika. Konventsionaalne, konservatiivne eesmärk- traditsioonide toetamiseks, antiigi pärandi kinnitamine positiivses mõttes. Kaasaja raamides oleks kaasaeg kinnituseks, et asjad tõesti peavad niiviisi olema Revolutsiooniline eesmärk- protesti väljendamiseks kaasaja suhtes- näidata, et antiikajal tehti midagi teisiti. Nt romantismiperiood: isikuvabadus, vabaduse ideaal- näiteid toodi just antiigist
Prooviti teha poliitikat läbi kultuuri nö. ---Hispaanias oli absolutismi vastu. Itaalias taheti taastada endise Rooma riigi võimsust. Liikumisest osavõtjad olid karbonaarid , kujunes välja kaks suunda: reaktsiooniline v. Revolutsiooniline suund,mida esindas Guiseppe Mazzini,kes arvas, et Itaalia tuleks relvaähvardusel ühendada. Teine oli Camillo di Cavour,kes tahtis rahumeelselt, relvadeta ühendada. Andis tõuke hilisemaks Itaalia ühendamiseks. Saksmaaal nim. elitaarseks liikumiseks,rõhutati kultuuri,kultuuriväärtusi ja traditsioone.Oluliseks kujunes Gottleib Fichte (kirjanik), ka Goethe, Heine, Schiller. Seltsielu muutus tähtskas.andis samuti eelduse hilisemaks Saksamaa ühendamiseks. Türgi oli muutunud suurriigiks (17. Saj). 1699 ühendati Austria-Ungari,et Türgi ei saaks edasi vallutada. Kreeklased tahtsid iseseisvat riiki. 1822 algas iseseisvussõda. Tekkisid fillhellenide rühmitused,kes tahtis Kreeka iseseisvust
17. Tooge näiteid Saksamaa romantismi autoritest ja nende antiigiteemalistest teostest. Vastus: Romantiline koolkond Saksamaal, Tieck, Wackenroder, Novalis, Hölderlin, vennaksed Schlegelid. 18. Millised olid antiigipärandi kasutamise eesmärgid eri kultuuriperioodidel? Vastus: Keskajal otsiti neist tekstidest kristlikke allegooriaid, renessanss sattus antiigi taasavastamisest vaimustusse, antiik andis aluseid humanistlikele ideedele karmi kristluse kõrval, klassitsism pidas antiiki elitaarseks, sellest tulenevate zanrite viljelemine oli prestiizne. Romantismile sobis müüditemaatika. *traditsioonide toetamiseks (konventsionaalne, konservatiivne eesmärk) antiigi pärandi kinnitamine positiivses mõttes. kaasaja raamides oleks kaasaeg kinnituseks, et asjad tõesti peavad niiviisi olema *protesti väljendamiseks kaasaja suhtes- näidata, et antiikajal tehti midagi teisiti. (revolutsiooniline
Romantiline koolkond Saksamaal, Tieck, Wackenroder, Novalis, Hölderlin, vennaksedSchlegelid. Goethe ,,Iphigeneia Taurisest", Heinrich von Kleist ,,Penthesileia" . 18. Millised olid antiigipärandi kasutamise eesmärgid eri kultuuriperioodidel? Keskajal otsiti neist tekstidest kristlikke allegooriaid, renessanss sattus antiigi taasavastamisest vaimustusse, antiik andis aluseid humanistlikele ideedele karmi kristluse kõrval, klassitsism pidas antiiki elitaarseks, sellest tulenevate zanrite viljelemine oli prestiizne. Romantismile sobis müüditemaatika. *traditsioonide toetamiseks (konventsionaalne, konservatiivne eesmärk) antiigi pärandi kinnitamine positiivses mõttes. kaasaja raamides oleks kaasaeg kinnituseks, et asjad tõesti peavad niiviisi olema *protesti väljendamiseks kaasaja suhtes- näidata, et antiikajal tehti midagi teisiti. (revolutsiooniline eesmärk) nt romantismiperiood: isikuvabadus, vabaduse ideaal
vormis. Õpilasi hakkati kasvatama väiksest lapsepõlvest peale ning poisslapsed enamasti kastreerti, eesmärgil, et säiliks painduvus. Juhtivaks motoks oli pühendumine. Pantomiimi põhiomadusteks oli kena välimus, paindlikkus ning musikaalsus, seda muidugi hilisemal ajajärgul,vkuna varem mängiti maskides. Pyladese koostas pantomiimizestide õpikuid, millest oli võimalik õppida loomulikke ja ka kunstlikke zeste. Pantomiim muutus ajapikku elitaarseks kuna ettevalmistamata lihtinimene ei saanud sellest lihtsalt enam aru. Kunstlikud zestid olid ka väga keerulised õppida, neid õpiti kui võõrsõnu. Lisaks tavalistele näitlejatele olid kasutusel ka miimid ja pantomiimid. Väga suurt rolli kandis näitleja seljas olev rüü värv ning ese mida ta käes hoidis. Need andsid publikule informatsiooni karakterite kohta. Violetne rüü tähendas, et on tegu noormehega. Kollast rüüd kandev isik kehastas naist, kuna
Võrreldes inglastega on ameerika popkunstnikud enamasti suurejoonelisemad, sageli on nad hüljanud mitte ainult tahvelmaali tavalised mõõdud, vaid ka tavapärase tehnika mitmesuguste senipruukimata materjalide ja tehnikate kasuks. Kõigil ameerika popkunstnikel on üksteisest selgesti eristatav käekiri, nn. oma ,,firmastiil". KUNSTNIKUD CLAES OLDENBURG (s. 1929) 50-ndate lõpus liitus Oldenburg noorte kunstnikega, kes pidasid abstraktset ekspressionismi liiga elitaarseks ja elukaugeks. Küll hindas Oldenburg nagu ekspressionistidki juhuslikkust, kuid seoses reaalse, tavalise, konkreetse eluga. Tuntuks sai ta kolmemõõtmeliste, kuid poolpehmete teostega, mis jäljendasid banaalseid objekte ameerikalikke standardtoite ja kodumajapidamise esemeid. Teoste materjaliks on näiteks erksalt emailvärvidega kaetud kilekotid ja madratsitäidis. Väga
Riikides, kus toimus kreeka ja idamaiste kultuurielementide ristamine nim hellenistlikesks ja kogu perioodi Makedoonia Aleksandrist kuni Ees-Aasia ja Egiptuse langemiseni Rooma võimu alla nim hellenismi perioodiks (-30 eKr). Termin ,,hellenism" võeti teaduses kasutusele 19. saj ja sellega tähistatakse hellenluse ja helleni, s.o kreeka kultuuri levimist makedoonlaste vallutatud maades kolmel viimasel sajandil eKr. Kirjandus muutus sel ajal raamatulikuks kirjanduseks ja elitaarseks väljapaistvamad kirjamehed kirjutasid kõrgelt haritud lugejaskonnale. Siit ka haruldaste müüdiversioonide ning haruldaste sõnade kasutamine. Eelistati väikevorme- epigrammi(pealiskiri), idülli(olupildikest), jutustavat eleegiat, epüllioni(pisieepost). Keskenduti indiviidile, individuaalsetele elamustele, isikliku õnne taotlemisele eemal riigielust ja poliitikast. Selle aja kuulsamad luuletajad olid Kallimachos(meisterlik eelkõige epigrammides ja eleegiates)
TEHNILISED ANDMED Pikkus max 9,6 m, pikkus veeliini pidi 6,6 m, laius 1,90 m, süvis 1,10 m HAID EESTIS 1933.a. alustati HAI-de ehitamist ka Tallinnas - Jahi ja Paaditööstuses J. Kiil. Enne II Maailmasõda oli HAI- jahte ka Lätis, Saksamaal ja Rootsis. Tänaseks päevaks on riikide, kus võib kohata HAI- jahte, geograafia küll pisut laienenud, jahtide arv aga kuivanud kokku. HAI kui jahiklass on muutunud tõeliseks ja väga elitaarseks puujahtide klassikaks. Ainsa Eestis säilinud HAI- jahi leidis Eesti Meremuuseum 1998.a. suvel Haapsalust. Pisut ümberehitatuna teenis ta seal aastakümneid, algul SPICA, hiljem HAILI ja LIINA nime all erinevaid valdajaid. 1999.a. kevadel jahti enam vette ei lastud ning muuseum ostis jahi ära. RENOVEERIMINE Sama aasta lõpus sõlmis Meremuuseum lepingu jahi restaureerimiseks OÜ K.T. Jahid.. Jahi ristimine toimus peale ühe etapi tööde lõppu Haapsalus 2000.a. oktoobris.
TEHNILISED ANDMED Pikkus max 9,6 m, pikkus veeliini pidi 6,6 m, laius 1,90 m, süvis 1,10 m HAID EESTIS 1933.a. alustati HAI-de ehitamist ka Tallinnas - Jahi ja Paaditööstuses J. Kiil. Enne II Maailmasõda oli HAI- jahte ka Lätis, Saksamaal ja Rootsis. Tänaseks päevaks on riikide, kus võib kohata HAI- jahte, geograafia küll pisut laienenud, jahtide arv aga kuivanud kokku. HAI kui jahiklass on muutunud tõeliseks ja väga elitaarseks puujahtide klassikaks. Ainsa Eestis säilinud HAI- jahi leidis Eesti Meremuuseum 1998.a. suvel Haapsalust. Pisut ümberehitatuna teenis ta seal aastakümneid, algul SPICA, hiljem HAILI ja LIINA nime all erinevaid valdajaid. 1999.a. kevadel jahti enam vette ei lastud ning muuseum ostis jahi ära. RENOVEERIMINE Sama aasta lõpus sõlmis Meremuuseum lepingu jahi restaureerimiseks OÜ K.T. Jahid.. Jahi ristimine toimus peale ühe etapi tööde lõppu Haapsalus 2000.a. oktoobris.
1. Ontoloogia 2. Mütoloogia 3. Narratoloogia (tegelased) - tavaline narratoloogia siin ei kehti, raske õelda, milline on jutustaja hääl. Narratoloogias nimetatakse jutustaja häält nullhoovuseks, pole fokusseeritud. Oluline on mitu loojat on. Kui on nt. üks looja, siis kuidas ta teiste olenditega suhestub? Suhtlus. Veeuputuse müteem. Millised on tegelased ja mis ajas see toimub. Ruum, mis on loodud puhtalt jutustuse vahenditega. Diegeesi mõiste, jäänud väga elitaarseks, aga iseenesest hästi oluline ja isegi keskne mõiste. Võime tegelastest ja häältest rääkida palju tahes, aga tegelaste vaheliste suhete dünaamikat, siis ilma diegeesi mõisteta seletada ei saa. Kosmiline ruum on loodud nende jutustuste kaudu. Tilley "Aeg kollupseerub ruumiks müütilises narratiivis." Eeldatakse, et lood on maastikus sees juba olemas, võib ainult paari lausega edasi anda kuidas kivi kuhugi kukkus, kuidas org tekkis, kuidas keegi mingis koopas elas (fragmentaarsus)
Võrreldes inglastega on ameerika popkunstnikud enamasti suurejoonelisemad, sageli on nad hüljanud mitte ainult tahvelmaali tavalised mõõdud, vaid ka tavapärase tehnika mitmesuguste senipruukimata materjalide ja tehnikate kasuks. Kõigil ameerika popkunstnikel on üksteisest selgesti eristatav käekiri, nn. oma „firmastiil“. KUNSTNIKUD ● CLAES OLDENBURG (s. 1929) 50-ndate lõpus liitus Oldenburg noorte kunstnikega, kes pidasid abstraktset ekspressionismi liiga elitaarseks ja elukaugeks. Küll hindas Oldenburg nagu ekspressionistidki juhuslikkust, kuid seoses reaalse, tavalise, konkreetse eluga. Tuntuks sai ta kolmemõõtmeliste, kuid poolpehmete teostega, mis jäljendasid banaalseid objekte – ameerikalikke standardtoite ja kodumajapidamise esemeid. Teoste materjaliks on näiteks erksalt emailvärvidega kaetud kilekotid ja madratsitäidis. Väga oluliseks pidas Oldenburg teose suurust ja nõnda asetas ta
Võrreldes inglastega on ameerika popkunstnikud enamasti suurejoonelisemad, sageli on nad hüljanud mitte ainult tahvelmaali tavalised mõõdud, vaid ka tavapärase tehnika mitmesuguste senipruukimata materjalide ja tehnikate kasuks. Kõigil ameerika popkunstnikel on üksteisest selgesti eristatav käekiri, nn. oma ,,firmastiil". KUNSTNIKUD CLAES OLDENBURG (s. 1929) 50-ndate lõpus liitus Oldenburg noorte kunstnikega, kes pidasid abstraktset ekspressionismi liiga elitaarseks ja elukaugeks. Küll hindas Oldenburg nagu ekspressionistidki juhuslikkust, kuid seoses reaalse, tavalise, konkreetse eluga. Tuntuks sai ta kolmemõõtmeliste, kuid poolpehmete teostega, mis jäljendasid banaalseid objekte ameerikalikke standardtoite ja kodumajapidamise esemeid. Teoste materjaliks on näiteks erksalt emailvärvidega kaetud kilekotid ja madratsitäidis. Väga oluliseks pidas Oldenburg teose suurust ja nõnda asetas ta näitusesaali põrandale meetripaksuse
Võrreldes inglastega on ameerika popkunstnikud enamasti suurejoonelisemad, sageli on nad hüljanud mitte ainult tahvelmaali tavalised mõõdud, vaid ka tavapärase tehnika mitmesuguste senipruukimata materjalide ja tehnikate kasuks. Kõigil ameerika popkunstnikel on üksteisest selgesti eristatav käekiri, nn. oma ,,firmastiil". KUNSTNIKUD CLAES OLDENBURG (s. 1929) 50-ndate lõpus liitus Oldenburg noorte kunstnikega, kes pidasid abstraktset ekspressionismi liiga elitaarseks ja elukaugeks. Küll hindas Oldenburg nagu ekspressionistidki juhuslikkust, kuid seoses reaalse, tavalise, konkreetse eluga. Tuntuks sai ta kolmemõõtmeliste, kuid poolpehmete teostega, mis jäljendasid banaalseid objekte ameerikalikke standardtoite ja kodumajapidamise esemeid. Teoste materjaliks on näiteks erksalt emailvärvidega kaetud kilekotid ja madratsitäidis. Väga oluliseks pidas Oldenburg teose suurust ja nõnda asetas ta
annaabi.ee 
