M eie juured on sinavad metsad, Ei igas nad päriselt paigas, unistuste mägedest kao. kust me kunagi rääkimata, Äkki haljendab mööda käinud. võõrad paigas ja ränduri kepp võõrad nimed Tallinna triloogia Diloog ia Katkend : Karl Ristikivi ,,Päevaraamat 1957- 1968", Varrak 2009 27.2.1963 H elistasin täna õhtul L epikutele ja kuulsin, et Lauri Kettunen on surnud teel Stockholmist H elsingisse. N ii vähe teame sellest, mis meid ootab. Ta oli külaskäigu ajal veel nii vitaalne ja rõõmus. N üüd jääb tal ,,H ingede öö" siiski lugemata. Täna tuli ,,Surma ratsanike" korrektuuri lõpp. Seda on kokku 116 veergu. Aga ma ei oska arvestada, kui palju võib sellest saada lehekülgi. M u kõht oli ka täna haige ja see on töö juures väga tülikas.
tipa .tapa .tipa .tapa) .nff - nuuksumine .nhh - ninaga tõmbamine sissepoole hh - häälekas väljahingamine sõna lõpul olev tugev väljahingamine ja õhkamine märgitakse =h abil: tule=h, tule=hh Kokutamine · kokutused ja silphaaval hääldamine märgitakse sidekriipsuga: · k-k-k-kui, tu-le-ma Litereeritud teksti näide H: no: tädi va- `said mi[dagi] V: [`tädi] Maali käis `alevis=ja ja `tead tädi Maali unustas vaata`mata. aga ma `elistasin selle `kaupmele=ja tema `ütles=et tema (.) et `nisukseid nagu: tead need vanad `Põhjala pehmed kummikud= H: =jah V: et `neid enam ei `ole, (.) H: ah[ah] V: < [a]ga: temal on: > tähendab on need `päris pika säärega, (.) H: ahah= V: =ja on `lühikese säärega, H: ahah= V: =on nisukesed aga need=ta=üts ta=ei=`ole `kõvad et nad pealt on nisuksed `läikivad ja neil on nisuksed soojad `sokid on `sees. Litereerimise protsess 1