Põhiainevahetuse energiakulu Harris- Benedict’i valemiga 40 a 165 cm pika ja 60 kg kaaluva naise PAV on 1340 kcal 40 a 165 cm pika ja 60 kg kaaluva mehe PAV on 1450 kcal Henry, 2005 valemiga 40 a 165 cm pika ja 60 kg kaaluva naise PAV on 1313 kcal 40 a 165 cm pika ja 60 kg kaaluva mehe PAV on 1443 kcal Kahekordselt märgistatud vee (KMV) tehnika, stabiilseid isotoope (2H ja 18O) manustatakse suu kaudu. Isotoobid elimineeruvad kehast järk-järgult, 2H läbi vee ning 18O läbi vee ja CO2. 2H ja 18O eraldumise kiiruse erinevus on seotud CO2 tootmisega ja seeläbi energiakulutusega. Faktoriaalmeetod üldistamiseks. Kehalise aktiivsuse tasemest tulenev suhe põhiainevahetuse energiakulusse (PAL) PAL 1,1-1,2 – lamav haige, teadvusel PAL 1,2-1,3 vaid istuv/ratastool vms Väga vähene kehaline koormus. PAL 1,4–1,5
lihtsalt paratamatus. Toimib alleelide sagedusele juhuslikult sarnaselt geeni triivile, kus heterosügootsus väheneb ja homosügootsus suureneb. Kõige äärmuslikum näide on iseviljastumine taimedel. Jõud, mis suunavad evolutsiooniprotsessi (kokkuvõte): Mutatsioonid - Esinevad madala sagedusega, põhjustavad väikeseid muutuseid ja suurendavad pärilikku varieerumist; tasakaalustatakse LV ja geenitriiviga. Geeni triiv - Vähendab varieerumist, sest alleelid elimineeruvad. Põhjustab divergeerumist ja olulisi muutuseid just väikestes populatsioonides. Migratsioon - Migratsiooni määr ja kiirused on väga erinevad; suurendab pop. Efektiivset suurust, vähendab divergeerumist, sest geeni vooluga väheneb geeni triiv. Põhjustab suuri muutusi alleelide sagedustes. Looduslik valik - Nii suurendab kui ka vähendab geneetilist varieerumist (sõltub keskkonnast), samuti suurendab või vähendab divergeerumist. Toimib ka siis kui on
jne.), paremat tervist, suuremat viljakust jne. Valikut mõjutavad loomade viljakus, populatsioonimaht, kasutusiga, valikutunnuste arv, populatsioonimaht ning populatsiooni avatus (kas aretuses kasutatakse ka teisi tõuge). Sihipärase ehk suunava valiku tulemusena suureneb soovitud geenide sagedus populatsioonis, mistõttu järglaspõlvkonna genotüübiväärtus (aretusväärtus) on parem kui vanempõlvkonnal. Praktiliselt toimib koos kunstliku valikuga ka looduslik valik sigimatud loomad elimineeruvad, tugevama konstitutsiooni ja parema sigivusega loomad sigivad intensiivsemalt. Tavaliselt on suuretoodangulistel loomadel väiksem kohanemisvõime ja nad vajavad paremaid keskkonnatingimusi. Seepärast kaasneb valikuga ka keskkonnatingimuste parandamine. 53. Valikutunnused, selle hindamine Eristatakse järgmisi valikuvorme ja tüüpe: 1. valikutunnuste arvu järgi: 1.1.valik ühe tunnuse järgi valikukriteeriumiks on üks ainus tunnus 1.2. või mitme tunnuse põhjal: 1.2.1. tandemvalik
nagu oleks tegemist alginfoga. Kui info teisenemine toimub sugurakus, on tegemist pärilike muutusega. Kui kahjustatud sugurakk osaleb viljastumisel, kandub kahjustus edasi kõikidele uue tekkiva organismi rakkudele, ka neile, millest hiljem saavad sugurakud. Seega, algsest mutatsioonist tingitud defekt võib säilida läbi mitmete generatsioonide. Pärilikud mutatsioonid võivad olla kahjulikud ja kasutoovad. Kahjulikud elimineeruvad järkjärgult populatsioonist, kuna kahjustusega indiviididel on väiksem tõenäosus saada järglasi kui kahjustusteta isikutel. Mida tõsisem on kahjustus, mis kaasub mutatsiooniga, seda kiiremini ta elimineeritakse. Ja vastupidi, keskmiselt kahjustavad mutatsioonid võivad püsida generatsioone, enne kui need järkjärgult elimineeritakse. Kasulikud mutatsioonid on aidanud meil saada nendeks, kes me oleme praegu.
esialgu vastandlikena näivaid Darwini ja Mendeli vaateid organismide muutlikkusele. Vastavalt Darwini õpetusele on evolutsiooniliste muutuste toimumine pidev, astmeline protsess. Looduslik valik toimib läbi väikeste päritavate muutuste indiviidi tasemel, mis viib järk-järgulistele muutustele populatsiooni tasemel. Silmatorkavad muutused fenotüübis nagu näiteks kääbuskasv või lisasõrmede (varvaste) olemasolu ei oma evolutsioonilises mõttes tähtsust, kuna need elimineeruvad loodusliku valiku toimel populatsioonist kiiresti. Darwini nõbu Francis Galton püüdis tunnuste pidevat muutlikkust kirjeldada, toetudes "gemmulate" (gemmules) kontseptsioonile. Selle järgi määravad tunnuseid geneetilised elemendid, mida Galton nimetas gemmulateks. Mida rohkem gemmulaid osaleb konkreetse tunnuse määramisel, seda enam tunnus varieerub. Näiteks, kui musta ja valget värvust kontrollivad kolm gemmulat, siis on tulemuseks neli erinevat värvuse
esialgu vastandlikena näivaid Darwini ja Mendeli vaateid organismide muutlikkusele. Vastavalt Darwini õpetusele on evolutsiooniliste muutuste toimumine pidev, astmeline protsess. Looduslik valik toimib läbi väikeste päritavate muutuste indiviidi tasemel, mis viib järk-järgulistele muutustele populatsiooni tasemel. Silmatorkavad muutused fenotüübis nagu näiteks kääbuskasv või lisasõrmede (varvaste) olemasolu ei oma evolutsioonilises mõttes tähtsust, kuna need elimineeruvad loodusliku valiku toimel populatsioonist kiiresti. Darwini nõbu Francis Galton püüdis tunnuste pidevat muutlikkust kirjeldada, toetudes "gemmulate" (gemmules) kontseptsioonile. Selle järgi määravad tunnuseid geneetilised elemendid, mida Galton nimetas gemmulateks. Mida rohkem gemmulaid osaleb konkreetse tunnuse määramisel, seda enam tunnus varieerub. Näiteks, kui musta ja valget värvust kontrollivad kolm gemmulat, siis on tulemuseks neli erinevat värvuse
annaabi.ee 
