Molekuli, mis ei ole identne oma peegelpildiga, nimetatakse kiraalseks. 18.6 Kirjeldada peamisi seaduspärasusi alkaanide füüsikalistes omadustes; Hargnemata ahelaga alkaanide keemis- ja sulamistemperatuurid ning aurustumisentalpiad on kõrgemad kui hargnenud ahelaga alkaanidel. C1 C4 toatemperatuuril gaasiliselt, C5 C15 toatemperatuuril vedel, C16 toatemperatuuril tahkes olekus (e. parafiin) Ei oska rohkem midagi siit välja tuua. 18.7 Ennustada antud elimineerimis-, liitumis- ja asendusreaktsioonide saadusi; 18.8 Selgitada antud elimineerimis-, liitumis- ja asendusreaktsioonide mehhanisme; 18.9 Selgitada erinevate asendusrühmade mõju benseenituuma elektrontiheduse jaotusele (osata joonistada resonantsstruktuure) ja ennustada elektrofiilse asendusreaktsiooni saadusi. Resonants Se2 mehhanism Asendusrühmade mõju: Elektrondonoorsed rühmad on: need lähevad vist orto ja para-asendisse -Hal; -R (R = alküül- jmt rühm);
mis võib lovutada el paari elektronvaesele tsentrile. Oksüdeerumine-elektronide loovutamine.org ühendis vähendab vesiniku hulka või suurendab O,N või hal hulka molekulis Redutseerumine-elek juurdevõtmine. Surendab H hulka või vähendab O hulka mol. Nukleofilsus-võime loovutada elekpaari keem,suureneb per tabelis ülalt alla. Reaktsioonis. Aluselisus- võime siduda prootonit. SN1-mida stabiilsem karbkatioonne vaheüh, seda kiirem reakts. SN2 toimub seda kiiremini mida tug nf.Elimineerimis reakts- eraldataxe molekulist mingid fr. Molekuli küllastumatus suureneb.E2-elimineerimis reakts timumisex vaja tug alust mis ei ole hea nf.E1-on määratud karbkatiooni tekkega. Zaitsei reegel-aluse polt indutseeritud elimineerimine annab eelistatult suurema asedusga produkte e. rek.produktides domineerib rohkem alküülrühmi sis alkeen. Ketoenoolne tautoneerija-enooli- ketooni kiiret tasakaalulist üleminekut üxteisex. Kumuleeritud süsteem-kaksiksidemed järgnevad üxteisele
Alkaanide omadused muutuvad korrapäraselt süsiniku aatomite arvu suurenemisega molekulis. Alkaanide homoloogilise rea 4 esimest ühendit on gaasid, viiendast kuni kuueteistkümnendani vedelikud ja kõrgemad on tahked ained. Molekulmassi kasvuga homoloogilises reas suureneb alkaanide tihedus ning kasvab sulamis- ja keemistemperatuur. Alkaanid vees ei lahustu. 18. Küllastunud ja küllastumata süsivesinike keemilised omadused. Ennustage antud oksüdeerumis-, elimineerimis-, asendus- ja liitumisreaktsioonide saadusi. Selgitage antud elimineerimis-, asendus- ja liitumisreaktsioonide mehhanisme. Küllastunud - Üldiselt nad keemilistesse reaktsioonidesse kergesti ei astu ning tavaliseks reaktsioonitüübiks on asendusreaktsioon. 1. Põlemine - Kõik alkaanid põlevad, põlemissaadusteks on süsinikdioksiid ning veeaur : CH4+2O2CO2+2H2O. 2. Termiline püsivus - Kõrgel temperatuuril alkaanid lagunevad. CH42H2+C ( tahm ); 2CH4HCCH+3H2. 3
konformatsiooni muutmiseks. Ahelad ei saa üksteisele piisavalt läheneda. Madalam sulamistemperatuur. 8 Alkeenide saamine · Alkeene saadakse tööstuslikult alkaanide dehüdrogeenimisel. CH 3CH 3( g ) Cr 2 O3 CH 2 = CH 2 ( g ) + H 2 ( g ) · Siin on tegemist tüüpilise elimineerimis- reaktsiooniga, kus kaks naabersüsinike juures paiknevat rühma (aatomit) eemaldatakse molekulist nii, et tekib kaksikside. Alkeenide saamine · Laboratoorselt saadakse alkeene halogenoalkaanidest vesinikhalogeniidi elimineerimise teel. o CH 3CH 2CHBrCH 3 + CH 3CH 2O - etanool ,70 C
o sama molekuli selliste vormidega, mis erinevad ühe (või mitme sõltumatu) üksiksideme ümber toimuva rotatsiooni (pöörde) võrra. Joonis 15. Kirjutage isomeersete molekulide struktuurivalemid. Joonistelt vaadata!! Lisa!! 17. Kirjeldage peamisi seaduspärasusi alkaanide füüsikalistes omadustes. 18. Küllastunud ja küllastumata süsivesinike keemilised omadused. Ennustage antud oksüdeerumis-, elimineerimis-, asendus- ja liitumisreaktsioonide saadusi. Selgitage antud elimineerimis-, asendus- ja liitumisreaktsioonide mehhanisme. Alifaatsed süsivesinikud jagunevad: küllastunud süsivesinikud ei sisalda kordseid sidemeid; küllastumata süsivesinikud sisaldavad kordseid sidemeid, mille hüdrogeenimise tulemusena saab neid muuta küllastunud süsivesinikeks. vt. Punkt 10!!! 19. Kirjutage alkeenide saamisreaktsioonid. Alkeene saadakse tööstuslikult alkaanide dehüdrogeenimisel: !Joonis(reaktsioonivõrrand)!
puudumisel? 63. Mille alusel klassifitseeritakse EC (ensüümide komisjon) nomenklatuuris ensüümid? Katalüüsitava reaktsiooni järgi 64. Millised nimetatud molekulidest võiksid olla ensüümid? Glükoosi oksüdaas, invertaas 65. Nimetage ensüümide põhiklass, kuhu kuuluvad ensüümid, mis katalüüsivad molekulidevahelise grupiülekande reaktsioone? Transferaasid Oksüdareduktaasid oksüdeerumis, redutseerumis reaktsioonid Hüdrolaasid hüdrolüüsi reaktsioonid Lüaasid elimineerimis reaktsioonid (mille käigus tekivad kaksiksidemed või tsüklid) Isomeraasid molekuli sisesed ümberkorraldused Ligaasid katalüüsivad sidemete moodustumist, kasutavad ATP-d 66. Millised nimetatud vitamiinidest on vees- ja millised rasvlahustuvad? Vees lahustuvad nikotiinamiid ja tiamiin. Rasvlahustuv retinool. Veeslahustuvad: kolekaltsiferool, retinool, tokoferool Rasvlahustuvad: nikotiinamiid, riboflaviin, tiamiin, püridoksiin, pantoteenhape, foolhape, askorbiinhape 67.
(erinevad molekulid) a) pulluloos b) glükoosi oksüdaas c) invertaas d) kobalamiin e) tokoferool 66. Nimetage ensüümide põhiklass, kuhu kuuluvad ensüümid, mis katalüüsivad molekulidevahelise grupiülekande reaktsioone? (sarnane küsimus kõigi kuue ensüümide põhiklassi kohta). Transferaasid grupiülekanded Oksüdareduktaasid oksüdeerumis, redutseerumis reaktsioonid Hüdrolaasid hüdrolüüsi reaktsioonid Lüaasid elimineerimis reaktsioonid (mille käigus tekivad kaksiksidemed või tsüklid) Isomeraasid molekuli sisesed ümberkorraldused Ligaasid katalüüsivad sidemete moodustumist, kasutavad ATP-d 67. Millised nimetatud vitamiinidest on vees- ja millised rasvlahustuvad? a) nikotiinamiid b) tiamiin c) retinool (küsimuses võib esineda kolm vitamiini järgmiste hulgast: nikotiinamiid, riboflaviin, tiamiin, püridoksiin, pantoteenhape, foolhape, askorbiinhape, kolekaltsiferool, retinool, tokoferool).
nähtus e kannatanu kahju oleks saabunud ka ajaliselt varasema nähtuse e ilma tekitaja teota. Kui vastus jah, siis puudub põhjuslik seos. Kannatanu kahju põhjuseks võib olla ka mitu erinevat tegu või sündmust. Sellisel juhul on tegu kahju vajalike põhjuste paljususega ja sõltuvalt asjaoludest võib viia kahju põhjustajate solidaarvastutuseni. CSQN kindlakstegemiseks rakendatakse kahte meetodit: elimineerimis- ja asendamismeetod. Esimest kasutatakse kahju põhjustaja aktiivse käitumise puhul. Siis saab küsida, kas juhul, kui kõrvaldame kahju põhjustaja käitumise mõtteliselt sündmuste ahela areenilt, kas kahju oleks saabunud. Kui jah, siis puud PõS. A-l on püss, millega tulistab B-d. Kas B oleks ikka surnud, kui A ei oleks tulistanud? Kui C oleks B tulistanud A-ga samaaegselt ja mõlema lasust oleks piisanud B surmaks,
annaabi.ee 
