Essee Dualism, biheiviorism, samasusteooria, funktsionalism, eliminatiivmaterialism - milline neist on parim teooria vaimu kohta? Vaimu ja vaimuseisundeid on läbi sajandite uuritud ja sealjuures välja pakutud erinevaid teooriad selle kohta, kuidas on kooskõlas keha ja vaimu suhted. Dualistlikke teooriaid ühendab veendumus, et on olemas nii keha kui ka vaim, monistlikke aga veendumus, et eksisteerib kas ainult keha või ainult vaim. Antud essees teen subjektiivse lühikokkuvõtte viiest vaimuteooriast ja natukene pikemalt peatun
Kuid mitte kõik hoiakud pole vabatahtlikult omistatavad, mõned on õpitavad. Näiteks me peame õppima erinevaid mustreid nagu kõne ja keel. Ja lisaks veel, et enamus tähelepanu ei ole antud meile ainult visuaalselt, vaid ka kõlaliselt. Pole vaja teada ja tunda keelt/kõne, et asjadest aru saada ning pole vaja olla ülim-geenius-füüsik, et strateegiaid kasutada ja neid mõista. Küsimused Paul Churchlandi teksti “Eliminatiivmaterialism ja propositsioonilised hoiakud” kohta (Tähtaeg 27.11.14) 1. Millised on kolm peamist kaalutlust, mille tõttu tuleks rahvapsühholoogiat pidada vääraks teooriaks? Kolm kaalutlust on: RP ei ole seletusjõuline teooria; RP ei ole kooskõlas teiste teooriatega, mis kuuluvad füüsikalisse maailmapilti; RP ei ole aranev teooria. RP’le heidab kahtlust see, et ta ei suuda hõlmata-seletada järgmisi nähtusi: vaimuhaigused,
need siseseisundid. Halvatus. Seetõttu ei saa neile teha omistusi intentsionaalsest seisukohast, kuid ometi ütleb intuitsioon, et halvatud isikutel on uskumused ja soovid.Ei saa öelda, et neil oleksid need seisundid, mida saaks omistada, kui nad käituksid normaalselt. Dennett: halvatutel on vaimuelu, et see võib ajapikku kuhtuda, jättes järele vaid ajaloolise jälje selle kunagisest intentsionaalsusest. 9. Eliminatiivmaterialism(Churchland, Eliminatiivmaterialism ja propositsioonilised hoiakud) Varajane eliminativism. Teadusfilosoof Paul Feyerabend, varane Rorty: identsusteooria ründamine praegu kõneldava keele seisukohast (vaimsete mõistete omadustest lähtudes) ei ole mõttekas, sest keel areneb koos meie teooriatega. See rünnak sarnaneks vaidlusega, kus väitele, et üleloomulikud nähtused on tegelikult teatud loodusnähtused, vaieldakse vastu, kasutades argumendina seda, kuidas kõnelevad ebausklikud inimesed