Teatud õigustele kohaldatakse erandina asjade kohta sätestatut, nt hoonestusõgus ja korterihoonestusõigus (vt TsÜS § 49 lg 2). · Õigused. Õiguslikku võimu on võimalik teostada (kasutada, loovutada, realiseerida) varaliste õiguste suhtes (nt nõudeõigused; osalusõigused; asjaõigused; intellektuaalse omandi esemeks olevad varalised õigused; õigused õigustele). · Muud hüved. Muude hüvedena on käsitletav eletrienergia ning kõik mittemateriaalsed hüved, mis saavad olla tsiviilõiguse esemeks, kuid mis ei ole käistletavad asja ega õigusena, nt teosed, leiutised, arvutiprogrammid, oskusteave, tootmis- ja ärisaladused, ettevõtte klientuur. · Loomad. Nad ei ole tavalised esemed, kuid neid võib lugeda tsiviilõiguse objekti mõiste alla kuuluvaks. Loomadele kohaldatakse asjade kohta fikseeritut (TsÜS § 49 lg 3), arvesse
kujuga tasandusjoon (Add Trendline), seejuures joone sobivust hinnataksegi determinatsiooni- kordaja (R2) abil mida suurem on determinatsioonikordaja väärtus, seda paremat kirjeldatuseastet vastav mudel pakub. Näide 11-7 Lihtne regressioon USA-s uuriti, kuidas pere elektrienergia tarbimine sõltub maja pindalast. Vasakpoolsel joonisel on leitud vastav lineaarne mudel koos determinatsioonikordajaga, millest selgub, et maja pindala suurenemisel 1000 m2 võrra suureneb eletrienergia tarbimine kuus 557 kWh võrra. Kuid on näha, et lineaarse mudeli kasutamine pole siin õigustatud, parema tulemuse annab lähendamine parabooliga (parempoolne joonis), kuna determinatsioonikoefitsient R2 on suurem. Selgub, et pindala suurenedes kasvab elektrienergia tarbimine üha aeglasemalt, olles maksimaalne 2500 m2 suurustes majades, hakates seejärel taas vähenema. 2,2 2
annaabi.ee 
