MDNK koosneb alati osadest või kõikidest Taandatud DNK Loogikaskeemide elemendid (loogikaelemendid) elementaarkonjunktsioonidest. Funktsiooni MDNK ja Taandatud DNK võivad olla võrdsed. Kahendkoode (ehk nende koosseisu kuuluvaid loogikaväärtusi 0 1 ) töötlevat elektriskeemi nimetatakse digitaalskeemiks. Iga digitaalseadme elementaarseteks koostisosadeks on loogikaelemendid,
kirjuta elementaarkonj./elementaardisj. Nõrgalt määratud F on suure määramatuspiirkonnaga osaliselt määratud F. Intervallid on ortogonaalsed, kui nad ei oma ühisosa (mittelõikuvad 2ndvektorite hulgad). Implikant on loogika-ni 1-de piirkonna intervall. Lihtimplikant on maksimaalne implikant, mis ei sisaldu tervikuna üheksi teises selle F-ni implikandis. Taandatud DNK on F-ni kõigi lihtimplikantide disjunktsioon. Igal F-nil on vaid 1 TaDNK. MDNK koosneb alati osadest/kõikidest TaDNK elementaarkonjunktsioonidest. MCCLUSKEY’ MEETOD McCluskey’ meetod on rakendatav suvalise loogikamuutujate arvu korral. Sellel on 2 põhietappi: loogikafunktsiooni kõigi lihtimplikantide leidmine ; minimaalse katte leidmine (lihtimplikantide hulga minimeerimine). McCluskey’ meetodis on arvu indeks 1-de arv selle arvu kahendkujus. 2 modifikatsiooni: intervallmeetod ja numbriline meetod McCluskey ja Karnaugh sarnasused: 1) Lähiskoodid sattuvad indeksite järgi
abil) Kaotada samaselt tõesed disjunktsioonid ja sama liikme mitmekordsed esinemised disjunktsioonides Lisada disjunktsioonidele puuduvad muutujad Korrastada valem (järjestada muutujad disjunktsioonides ja kaotada korduvad disjunktsioonid) Lausearvutuse valemid A(X1 ,..., Xn ) ja B(X1 ,..., Xn ) on loogiliselt samaväärsed parajasti siis, kui nende TDNK-d koosnevad samadest elementaarkonjunktsioonidest Lausearvutuse valemist A(X1 ,..., Xn ) järeldub valem B(X1 ,..., Xn ) parajasti siis, kui B täielik disjunktiivne normaalkuju sisaldab kõiki A normaalkuju liikmeid Iga Boole'i funktsiooni f(x1 , ... , xn ) saab esitada lausearvutuse valemina milles ei ole muid tehtemärke kui &, ja o Boole'i funktsioon on funktsioon (x1 , ... , xn ):{0,1} {0,1}. Ka tõeväärtustel defineeritud funktsioone võib vaadelda Boole'i
/elementaardisj. Nõrgalt määratud F on suure määramatuspiirkonnaga osaliselt määratud F. Intervallid on ortogonaalsed, kui nad ei oma ühisosa (mittelõikuvad 2ndvektorite hulgad). Implikant on loogika-ni 1-de piirkonna intervall. Lihtimplikant on maksimaalne implikant, mis ei sisaldu tervikuna üheksi teises selle F-ni implikandis. Taandatud DNK on F-ni kõigi lihtimplikantide disjunktsioon. Igal F-nil on vaid 1 TaDNK. MDNK koosneb alati osadest/kõikidest TaDNK elementaarkonjunktsioonidest. MCCLUSKEY’ MEETOD McCluskey’ meetod on rakendatav suvalise loogikamuutujate arvu korral. Sellel on 2 põhietappi: loogikafunktsiooni kõigi lihtimplikantide leidmine ; minimaalse katte leidmine (lihtimplikantide hulga minimeerimine). McCluskey’ meetodis on arvu indeks 1-de arv selle arvu kahendkujus. 2 modifikatsiooni: intervallmeetod ja numbriline meetod McCluskey ja Karnaugh sarnasused: 1) Lähiskoodid sattuvad indeksite järgi grupeerides
Nendeks on esiteks kõik mõeldavad kahe muutuja funktsioonid, sealhulgas eespool vaadeldud inversioon, disjunktsioon ja konjunktsioon; kahe muutuja funktsioone on kokku 16. Teiseks kuuluvad elementaarfunktsioonide hulka kõik rohkem kui kahe argumendiga funktsioonid, milles argumendid on omavahel seotud kas ainult disjunktsiooni- või ainult konjunktsioonitehtega. Boole'i funktsiooni standardesituseks on tema normaalkuju. Loogikafunktsiooni normaalkuju koosneb elementaarkonjunktsioonidest (konjunktsioonitehte abil seotud otsestest või inverteeritud muutujatest, kus iga muutuja esineb vaid üks kord). Kui loogikafunktsioon on esitatud elementaarkonjunktsioonide disjunktsioonina, nimetatakse esitusviisi funktsiooni disjunktiivseks normaalkujuks (DNK). Vähem kasutatakse loogikafunktsiooni konjunktiivset normaalkuju (KNK), mil funktsioon esitatakse elementaardisjunktsioonide konjunktsioonina. Kui funktsiooni disjunktiivse
2. Intervallide kasvatamine kleepides on samaväärne kontuuride Funktsioonil on 3 lihtimplikanti, mis annavad tema Taandatud DNK-ks: suurendamisega kaardil. Igale kleepimistabelis moodustunud intervallile f ( x1 x2 x3 ) = x 1 x̄ 2 Z x̄ 1 x 3 Z x̄ 2 x 3 vastab üks kindel kaardikontuur. MDNK koosneb alati osadest või kõikidest Taandatud DNK Loogikaskeemide elemendid (loogikaelemendid) elementaarkonjunktsioonidest. Funktsiooni MDNK ja Taandatud DNK võivad olla võrdsed. Kahendkoode (ehk nende koosseisu kuuluvaid loogikaväärtusi 0 1 ) töötlevat elektriskeemi nimetatakse digitaalskeemiks. Iga digitaalseadme elementaarseteks koostisosadeks on loogikaelemendid,
0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 1 1 1 1 1 1 1 0 1 0 0 0 0 1 1 1 1 0 0 0 0 1 1 1 1 1 0 0 0 1 1 0 0 1 1 0 0 1 1 0 0 1 1 1 1 0 1 0 1 0 1 0 1 0 1 0 1 0 1 0 1 Boole'i funktsiooni standardesituseks on tema normaalkuju. Loogikafunktsiooni normaalkuju koosneb elementaarkonjunktsioonidest (konjunktsioonitehte abil seotud otsestest või inverteeritud muutujatest, kus iga muutuja esineb vaid üks kord). Kui loogikafunktsioon on esitatud elementaarkonjunktsioonide disjunktsioonina, nimetatakse esitusviisi funktsiooni disjunktiivseks normaalkujuks (DNK). Vähem kasutatakse loogikafunktsiooni konjunktiivset normaalkuju (KNK), mil funktsioon esitatakse elementaardisjunktsioonide konjunktsioonina. Kui funktsiooni disjunktiivse normaalkuju
annaabi.ee 
