Kolm omadust : Sisendtakistus- määrab, kui palju potentsiaal muutub. rakusisene aksiaalne takistus- määrab, kui kaugele ja kui kiiresti impulss levib. Tsütoplasma takistuse ja närvi diameetriga määratud. 8 mahtuvus- määrab, kui kiiresti pärast ärritust muutus tekib. Elektrivoolu toimel tekkinud potentsiaalimuutus on elektrotooniline potentsiaal ehk elektrotoonus. Elektirvooluga mõjutades määrab elektrotoonilise potentsiaali tõusu kalde ainult membraani mahtuvus (vt joonist Schmidtist lk 35) , membraani läbib ainult mahtuvusvool. Kuid depolarisatsioon hakkab aeglustuma (sest K+ hakkab väljuma), lõpuks saavutab see kindla lõppväärtuse, kus ioonide vool läbi membraani võrdsustub aplitseeritud elektrivooluga ja membraanikondensaator edasi ei tühjene.
Membraani puhkepotentsiaal rakumembraan on polariseerunud, välispind on pos ja sisepind neg. Närvirakus on see -70 mV ja lihasrakus -90mV. Puhkepotentsiaali põhjustavad: katioonide ja anioonide mittetasakaaluline jaotus raku sise ja välispinnal, permeaablus erinevate ioonide osas, Na ja K aktiivne transport. Depolarisatsioon membraani puhkepotentsiaali vähenemine Hüperpolarisatsioon membraani puhkepotentsiaali suurenemine Repolarisatsioon puhkepotentsiaali lähtetaseme taastamine Elektrotooniline potentsiaal tekib nõrga alalävise ärrituse puhul. Lokaalne vastus tekib ärritustugevusel 0,5-0,9 depolarisatsiooni kriitilisest piirist, ilmneb ka mõningane amplituudi tõus pärast ärritaja toime lõppu, säilib teatud aja vältel. Aktsioonipotentsiaal närviimpulsi vaste, erutuse levitaja, kuni 120 mV. Struktuur: 1) Tipppotentsiaal (kiire depolarisatsioon, ümberpolarisatsioon, kiire repolarisatsioon) ja 2) Järelpotentsiaal (neg järelpotentsiaal ja pos järelpot).
Läviärritus – väikseim ärritaja, mis kutsub erutuse esile. Ärrituslävi on närvirakuti erinev. 3.9. Aktsioonipotentsiaali leviku iseärasused müeliinkattega ja müeliinkatteta närvikiududes. Müeliiniga kaetud piirkondades puuduvad pingesõltuvad Na-kanalid. AP saab tekkiva vaid Ranvier’i sõlmedes (aksoni membraan paljastub)– signaal ’hüppab’ ühest sõlmest teise. AP liikumine on tunduvalt kiirem kuna elektrotooniline levi sõlmede vahel toimub kiiresti. Depol. tekitab membraani piirkonnas paikseid elektrivoole, mis omakorda depolariseerivad naaberpiirkonna jne. Esialgses AP tekkekohas blokeeriv absoluurne refraktaalsus, signaal ei levi vasakule. Aeglasem. 3.10. Sünapsi mõiste ja struktuur. Sünapsid – neuronite signaali ülekandestruktuurid. Sünapsid on elektrilised, kus pre- ja postsünaptiline membraan on tihedas seoses tiheliiduste vahendusel. Läbi tiheliiduse
K+-ioonide aktiivne transport konsentratsioonigradiendide vastupidises suunas metaboolse energia arvel töötava NA+/K+-pumba abil. Rakumembraani depolarisatsioon membraani puhkepotentsiaali vähenemine. s-o negatiivse potentsiaali vähenemine rakumembraani sisepinnal. Hüperpolarisatsioon membraa puhkepotentsiaali suurenemine, s.o negatiivse potentsiaali suurenemine rakumembraani sisepinna Repolarisatsioon membraani puhkepotentsiaali lähtetaseme taastumine. Elektrotooniline potentsiaal tekib nõrga alalävise (alla 0,5 depolarisatsiooni kriitilisest piirist) ärrituse tingimustes, mille puhul rakumembraani depolarisatsioon nähtub ainult ärritaja toime ajal. Lokaalne vastus tekib ärritustegevuse kasvamisel (0,5 0,9 depolarisatsiooni kriitilisest piirist), seda iseloomustab mõningane amplituudi tõus ka peale ärritaja toime lõppu.Lokaalne vastus ei kao kohe peale ärritust, vaid säilib teatud aja vältel
annaabi.ee 
