valmis töötama ebamugavas asendis, taluma temperatuurikõikumisi, kõrgusi ja müra. Keevitusgaas ja keevitamisel eralduv suits võivad esile kutsuda allergilisi reaktsioone. Põhioskused ja -teadmised: oma töökoha korraldamine, materjalide tundmine, metallide metallurgilised ja keemilised protsessid keevitamisel, tehniliste jooniste lugemine ja eskiiside valmistamine, analüüsimine ja kirjeldamine, teadmised mõõtetehnikast ja tolerantsidest, põhiteadmised elektrist ja elektrotehnikast, keevitusreziimide valimine, keevitusservade ettevalmistamine mehaaniliste käsitööriistadega, keevitusmaterjalide markeerimine ja valik, keevitusgaaside omadused, markeerimine, valik ja käsitsemine. Lisaoskused ja -teadmised: keevisliidete korrosioonikaitse meetodid, lukksepatööd, jootetööd, kutsealane terminoloogia inglise keeles I, II. Isikuomadused ja võimed: loogiline mõtlemine, ruumiline kujutlusvõime,
Süütesüsteem- muudab 12 V madalpinke mitme 12-24 kW Käividus süsteem- Käivitab mootorid v= v normaalne= B. - 1..2 s. D. - 2...4 s Suvel B. -2..3 s: D. - .3...4 s. Talv Starteri võimsus= 1.2kW Auto elektrisüsteem on ühe juhtmeline: ,,Kere" on miinus- lihtne, kiirem ja kergem. Elektrisüsteem koosneb ... . elektri süsteemi pinge on 12V sõiduautodel, veoautodel 24V 1.2Üldteadmised elektrotehnikast 1. Elektrivool- elektrotite suunatud liikumine elektrijuhis. 2. Elektrijuht- aine mis juhib elektri voolu (vask, kuld, soolavesi, hõbe). 3. Dielektrik- isolerained materjal mis ei juhi elektrid(kummi, silikoon, BVS, räni) 4. Pooljuht- juhtida voolu ühes suunas (dioodid, räni, transistorid, 5. Vooluring- moodustavad juhtmete abil ühendadud vooluallikas ja tarviti A)siseahel- vooluallikas endas kulgeb vooluring (ilma juhtmeta) B)välisahel- tarviti juhe vooluallikas. 6
Põltsamaa Ametikool Elektrotehnika alused A3 Alvar Müür Kaarlimõisa 2010 1. Üldteadmised elektrotehnikast 1.1 Vooluring Omavahel juhtmetega ühendatud vooluallikas, elektritarviti(d) ja lüliti, moodustavad vooluahela. Vooluallikas, elektritarviti, lüliti ja juhtmed on vooluahela osad. Lüliti sulgemisel tekib vooluahelas vooluring. Vooluring on suletud vooluahel, milles saab tekkida vool. Vooluahelas võib olla mitu vooluringi. Vooluallikas tekitab ja hoiab vooluringi ühendatud osades elektrivälja. Tarviti on suvaline seade, mis töötab elektrivooluga. Elektritarvitiks on
Rsis Rt ~ Usis UVälj=KUsis ~ Joon.1.6 on selle generaatori sisetakistus. On soovitav, et generaatori sisetakistus oleks võimalikult väike, sest mida väiksem on generaatori sisetakistus seda rohkem me võime generaatorit koormata ilma, et tekiks pingelangu sisetakistusel, millega kaasneb signaali kadu. Elektrotehnikast on teada, et generaator arendab tarbijal maksimaalset võimsust siis kui tarbija takistus võrdub generaatori sisetakistusega ehk väljundtakistusega. Sellele niinimetatud sobitustingimusele tuleb elektroonikas pöörata sagedast tähelepanu, sest tegemist on nõrkade signaalidega ja on vaja, et need nõrgad signaalid kanduksid võimalikult kadudeta astmelt astmele. 1.2. Võimendamisel tekkivad moonutused
informatsiooni edastajana. Samaaegselt eksisteerib samas sisendis ka teine muutuja qs2, mis on seotud informatiivse muutujaga sellisel viisil, et nende korrutis qs1qs2 kujutab endast süsteemi eelnevast elemendist tarbitava energia hetkväärtust ehk võimsust. Sellisel juhul on üldist sisendnäivtakistust võimalik kirjeldada kui Näeme, et võimsuse tarbe minimeerimiseks on vaja kasutada võimalikult suurt sisendnäivtakistust. Kuna näivtakistuse mõiste pärineb elektrotehnikast, on harjumuspärasem kasutada ka üldise sisendnäivtakistusega seotud probleemide illustreerimiseks näiteid elektrimõõtmiste valdkonnast. Joonisel 1.28 on vaadeldud kahte eri tüübilist andurit ning nendelt edastatava elektrilise signaali mõõteahelaga sobitamise variante. Andur võib kujutada endast kas elektrilist pingeallikat (joonis 1.28, a) või vooluallikat (joonis 1.28, b). Võib eristada ideaalseid ja reaalseid pinge- ja vooluallikaid.
välj on võimendi väljundis signaali sagedusega generaator, milline tekitab signaali sagedusega väljundsignaali ja väljundtakistus on selle generaatori sisetakistus. On soovitav, et generaatori sisetakistus oleks võimalikult väike, sest mida väiksem on generaatori sisetakistus seda rohkem me võime generaatorit koormata ilma, et tekiks pingelangu sisetakistusel, millega kaasneb signaali kadu. Elektrotehnikast on teada, et generaator arendab tarbijal maksimaalset võimsust siis kui tarbija takistus võrdub generaatori sisetakistusega ehk väljundtakistusega. Sellele niinimetatud sobitustingimusele tuleb elektroonikas pöörata sagedast tähelepanu, sest tegemist on nõrkade signaalidega ja on vaja, et need nõrgad signaalid kanduksid võimalikult kadudeta astmelt astmele. 7.2. Võimendamisel tekkivad moonutused 84
h)Väljundtakistus Rvälj on võimendi väljundi kujuteldav sisetakistus , sest kujuteldavalt on võimendi väljundis signaali sagedusega generaator, milline tekitab signaali sagedusega väljundsignaali ja väljundtakistus on selle generaatori sisetakistus. On soovitav, et generaatori sisetakistus oleks võimalikult väike, sest mida väiksem on generaatori sisetakistus seda rohkem me võime generaatorit koormata ilma, et tekiks pingelangu sisetakistusel, millega kaasneb signaali kadu. Elektrotehnikast on teada, et generaator arendab tarbijal maksimaalset võimsust siis kui tarbija takistus võrdub generaatori sisetakistusega ehk väljundtakistusega. Sellele niinimetatud sobitustingimusele tuleb elektroonikas pöörata sagedast tähelepanu, sest tegemist on nõrkade signaalidega ja on vaja, et need nõrgad signaalid kanduksid võimalikult kadudeta astmelt astmele. 7.2. Võimendamisel tekkivad moonutused
neile, kes on kutsekoolis valinud erialaks mehhatroonika. Mehhatroonika hõlmab kõike, mis on vajalik tööstuslikuks tehnoloogiliseks protsessiks, ning haarab endasse tööpingi, jõumasinad ja juhtimisseadmed. Toote valmistamiseks kasutatakse tööpingis elektri-, pneumo- kui ka hüdroajameid, protsessi juhitakse arvuti ning elektri-, pneumo- ja/või hüdroseadmetega. Mida peab tulevane mehhatroonik teadma elektrotehnikast? Mille poolest peab tema elektrotehnika- raamat erinema neist paljudest, mis eesti keeles on XX sajandil ilmunud? On ju põhitõed ikka samad. Käesolev raamat on üks võimalikest nägemustest vastuseks eelmistele küsimustele. Selle koostamisel on lisaks paljudele eestikeelseile elektrotehnika õpikuile kasutatud sajandi lõpul ilmunud mehhatroonikutele mõeldud saksa- ja soomekeelseid raamatuid kui ka Tallinna Polütehnikumis kirjutatud konspekti
annaabi.ee 
