a. Pro ja Hyp – annavad 1-e H-sideme), β – heeliks – kihilis-voldiline sturuktuur, tagatud H- sidemetega (lühikestes ahelates ahela voltide ja pikkades ahelates lisaks erinevate ahelate vahel), ahelad või nende osad kopeerivad teineteist või mitte (antiparalleelsed) SEKUNDAARSTRUKTUURI Α – HEELIKS (PÕHILISELT GLOBULAARSTE VALKUDE 3D ALUSEKS) α - Heeliksit stabiliseerivad: H-sidemed N-H ja C=O rühmade vahel R-rühmade hüdrofoobsed ühendused Elektrostaatilised jõud erinimelise languga R- rühmade vahel Tervikheeliksi polaarsus Amfipaatse polüpeptiidi ühendus polaarse või mitte polaarse keskkonnaga (Zilmer… joon.11, lk. 37) SEKUNDAARSTRUKTUURI Β-HEELIKS (PÕHILISELT FIBRILLAARSETE VALKUDE 3D ALUSEKS) Kihilis - voldiline struktuur, mida tagavad: Peamiselt H-sidemed – lühikestes polüpeptiidides ahelasiseselt, pikkades polüpeptiidides ka naaberahelate vahel AH-jääkide
23. Lähtudes seosest pöördliikumist iseloomustavate suuruste vahel, tuletage seos kiiruste vahel. 28. Lähtudes kiiruste liitmise seadusest, tuletage seos kiirenduste vahel ja formuleerige relatiivsusprintsiip. Identifitseerge lähtevalemis olevad kiirused. 32. Millised on konservatiivsed jõud ja dissipatiivsed jõud? Andke ka valemid. Konservatiivsed jõud- Töö on null, näiteks gravitat5siooni jõud, elektrostaatilised jõud Dissipatiivne jõud- Töö on nullist erinev, näiteks takistusjõud 68. On antud sumbuva võnkumise võrrand. Ilmutage siit sumbuvustegur ja defineerige see. Mis on sumbuvuse logaritmiline dekrement? 87. Lähtudes ideaalse gaasi olekuvõrrandist, leidke seos isotermilise protsessi oleku kirjeldamiseks. Tehke graafik. 1) Isotermiline protsess. T=const, m=const 41. Tuletage jõu ja potentsiaalse energia vaheline seos, lähtudes töö valemist.
on temp. Ülijuhtivus-nähtus, kus elavhõbeda eritakistus langeb jahutamisel 4,1 K juures järsult 0-ni. Voolutöö vooluringi osas võrdub voolutugevuse pinge ja töö sooritamiseks kulunud aja korrutisega. Jaulei- Lenzi seadus- elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk võrdub voolutugevuse ruudu, juhitakistuse ja aja korrutisega. Vooluallikas- seade, ,mis muudab mitte elektrilist energiat elektrienergiaks. Kõrvaljõud- vooluallikas mõjuvad jõud, nad pole elektrostaatilised jõud. Elektromotoorjõud- suletud vooluringis nim kõrvaljõudude tööd ühikulise laengu läbiviimisel vooluringist. Elektromotoorjõud on sisuliselt pinge ja teda mõõdetakse voltides. Pinge- voolutugevuse ja vooluringi vastava osa takistuse korrutis. Ohmi seadus suletud vooluringi kohta: voolutugevus suletud vooluringis võrdub elektromotoorjõudude ja kogutakistuse suhtega. Pinge välistakistusel nim vooluallika klemmpingeks, sed apinget mõõdab vooluallika
· -kiirgus plii laenguta -radioaktiivsus tekib siis kui tuuma üks madalamaid energiatasemeid on täitmata, kõige lühema lainepikkusega, suurima sageduse ja energiaga ZAX* ZAX + -radioaktiivsus tekib kui neutroneid on märksa rohkem kui prootoneid ja kõrgem neutronite poolt hõivatud energiatase on prootonite energiatasemest kõrgem, lagunemisel paiskub tuumast välja -osake ZAX -10 e + AZ+1Y radioaktiivsus tuum on suur ja prootonite vahelised elektrostaatilised tõukejõud kipuvad võimust võtma, tuuma stabiilsuseks heidetakse välja -osake ZAX 24He + A-4Z-2Y poolestusaeg ajavahemik, mille jooksul jaguneb pool antud radioaktiivse aine tuumast (T) tehisradioaktiivsus tuumareaktsioonide abil saadud isotoopide radioaktiivsus tuumareaktsioonid - reaktsioonid, kus toimub aatomituumade muundumine tuumareaktsioonides võib energia eralduda või neelduda - (endo neeldumine, ekso eraldumine) tuumareaktsioonide liigitamiseks on kaks viisi: 1
9. Milline on E-vektori suund? - E-vektori suund ühtib laetud proovikehale mõjuva jõu suunaga. 10.Millised on magnetvälja jõujooned? - Püsimagneti jõujooned suunduvad põhjapooluselt lõunapoolusele. 11.Kuidas leida magnetinduktsiooni vektori suunda? Suunda näitab magnetväljas orienteerunud magnetnõela põhjapoolus. (Otsi õpikust koht, kus seda kompassinõelaga määratakse.) 12.Milline põhimõtteline erinevus on elektrostaatilistel ja magnetilistel jõududel? Elektrostaatilised jõud tõukuvad, magnetilised jõud tõmbuvad. 13.Mis suunas mõjuvad jõud kahele vooluga juhtmele, a) kui vool nendes on samassuunas? b) kui vool on vastassuunas a) Samassuunas: Tõmbejõud. b) Vastassuunas: Tõukejõud. 14.Mida väidab Ampère'i seadus? - magnetväljas asuvale vooluga juhtmelõigule mõjuv jõud F on võrdeline juhet läbiva voolu tugevusega I, juhtmelõigu pikkusega l ning siinusega nurgast voolu suuna ja magnetvälja suuna vahel. Valem: F=B*i*l*sin a 15
värvipigmente. · Toodetakse nii ühe- kui mitmekihilisi. 2. LAMINAATPARKETT · Puitkiud põhimikule kantud plastikust pinnakihiga põrandakatte plaadid, enamasti puidu või kivi imitatsiooniga. 3. ANTISTAATILISED KATTED · Tänu erilisele töötlusele ei tekita elektrostaatilisi leanguid. 4. ELEKTRIT JUHTIVAD PÕRANDAKATTED · Vähendatud elektritakistusega põrandakate juhivad ära elektrostaatilised laengud. · Heterogeene materjal. · Koosneb ühest või mitmest ühesuguse koostise või omadusega kihist. 5. PU e. POLUÜRETAALKIHT · Põrandapinna kiht mille töötlus teostatakse valmistaja tehase poolt, mis kaitseb pinda kulumise ja määrdumise eest. 6. TURVA e. LIBASTUMISKINDEL · Põrandakate mille libastumiskindluse suurendamiseks on materjali pinnakiht muudetud reljeefseks.
sind vallandada halvimal juhul. Ennetusvõimalused lektrostaatiliste väljade ennetamises keskendutakse sellele, et välistada staatilise elektri akumuleerumist pindadele. Seetõttu ehitatakse tööpindadele maandused, samuti maandatakse vajadusel töötajad ja nende riided. Läbi maandusjuhtme suunatakse tekkivad laengud maasse, enne kui need jõuavad laengut koguma hakatagi. Kõige efektiivsem oleks muidugi elimineerida elektrostaatilised väljad neid mitte genereerides. Viimaseks abinõuks on tehnilised lahendused tundlike seadmete kaitsmiseks elektrostaatiliste lahenduste eest. Seadmete kaitsmine aga ei välista muid elektrostaatikast tulenevaid ohte: süütamis-/plahvatusoht ja mõju inimestele. Tööprotsessid tuleks kohandada nii, et minimeerida selliste materjalide kokkupuutumine, mis omavahel genereerivad staatilist elektrit. Samuti saab hõõrdumisest tulenevat elektrilaengut vähendada, kui nende kahe
vastastikmõjust. Vastupidise saavutamiseks, elektrienergia tekitamiseks mehhaanilisest energiast, kasutatakse generaatoreid või dünamoid. Mõnda elektrimootorit saab kasutada ka generaatorina, näiteks sõiduki veomootor võib olla kasutusel mõlemal eesmärgil. Elektrimootoreid ja generaatoreid kutsutakse ühisnimega elektrimasin. On olemas vähemalt kolme toimimismehhanismiga elektrimootoreid: magnetilised, elektrostaatilised ja piesoelektrilised. Kõige levinum neist on magnetiline. Magnetiline Peaaegu kõik elektrimootorid põhinevad magnetismil. Neis mootorites loovad nii staator kui rootor magnetvälju. Nende magnetväljade erinevus tekitab jõudu, mis väljendub väändemomendina võllis. Üks või mõlemad magnetväljad peavad muutuma koos rootori keerlemisega. Seda saavutatakse pooluste sisse ja välja lülitamise või tugevuste muutmisega. Põhilised mootoritüübid on alalisvoolu- ja vahelduvvoolumootorid
........................................................................................3 Süsimikrofonid .................................................................................................................4 Piesoelektrilised mikrofonid ............................................................................................4 Elektrodünaamilised mikrofonid......................................................................................6 Elektrostaatilised mikrofonid ...........................................................................................6 Elektreetmembraanid ....................................................................................................7 Õhurõhu gradiendi tundlikud mikrofonid............................................................................7 Lintmikrofonid .................................................................................................................8 Ühendatud toime
vastaval skaalal. . Analoogmõõteriistad Analoog- ehk osutmõõteriistades muundatakse analoogsisendsignaal osuti liikumiseks, mis sõltub sisendsignaali väärtusest ja on samuti analoogsuurus. Analoogmõõteriistade liigid on: 1) ühe- või kaheraamilised magnetoelektrilised mõõteriistad, 2) magnetoelektrilised galvanomeetrid, 3) muunduriga magnetoelektrilised mõõteriistad, 4) elektromagnetilised mõõteriistad, 5) elektro- ja ferrodünaamilised mõõteriistad, 6) elektrostaatilised mõõteriistad, 7) induktsioonmõõteriistad. Magnetoelektrilised mõõteriistad. Magnetoelektrilisi mõõteriistu toodetakse püsimagnetiga ja liikuva mähisega. Liikuva mähisega mõõteriistade tundlikkus ja täpsus on suuremad ning seepärast on need väga laialt levinud. Logomeetrilised magnetoelektrilised mõõteriistad Sellises mõõteriistas puudub vastupöördemoment ja liikuva osa pöördenurk sõltub voolude suhtest kahes mähises.
● Esimese mootori, mis oli võimeline masinaid tööle panema, leiutas ameeriklane Thomas Davenport aastal 1837. Mis on elektrimootor? ● Elektromehhaaniline seade, mis muundab elektrienergia mehaaniliseks tööks. ● Mõned seadmed muudavad elektrit liikumiseks, aga nende põhieesmärk ei ole kasuliku mehaanilise jõu tootmine, seepärast ei nimetata neid enamasti ka elektrimootoriteks Elektrimootorite tüübid On olemas vähemalt kolme tüüpi elektrimootoreid: magnetilised, elektrostaatilised ja piesoelektrilised. Enamus elektrimootoreid on magnetilised. Magnetiline Peaaegu kõik elektrimootorid põhinevad magnetismil. Neis mootorites loovad nii straator kui ka rootor magnetvälju. Nende magnetväljade erinevus tekitab jõudu, mis väljendub väändemomendina võllis. Üks või mõlemad peavad muutuma koos rootori keerlemisega. See saavutatakse pooluste sisse ja väljalülitamise või tugevuste muutumisega. Universaalmootor ● Elektrimootor, mis on mõeldud töötama nii
Nähtus, kus metallide takistus madalal temp. muutub nulliks. Toimub kriitilisel temperatuuril. 8. Sõnasta Ohmi seadus vooluringi osa kohta, valem, tähised ja ühikud ? Voolutugevus vooluringi osas on võrdeline pingega selle osa otsetel ja pöördvõrdeline selle osa takistusega. I=U/R 9. Mis on kõrvaljõud? Mida iseloomustab elektromotoorjõud? Valem ja tähised valemis. Kõrvaljõud-igasugused laetud osakestele mõjuvad jõud(v.a elektrostaatilised jõud) on kõrvaljõud, paigutavad ümber vooluallikas laetud osakesi. Elektromotoorjõud iseloom. kõrvaljõudude tööd(kõrvaljõudude poolt laengu ümberpaigutamisel tehtava töö ja selle laengu suhe) E[V]=Ak [J]/q[C] 10. Sõnasta Ohmi seadus kogu vooluringi kohta. Valem ja tähiste nimetused. Voolutugevus suletud vooluringis on võrdne elektromotoorjõu ja kogutakistuse suhtega. I=E[V]/R+r 11. Mida kujutab endast klemmipinge, allikapinge, pingelang vooluallikas?
statistikud kokkuvõtteid vaid nende juhtude põhjal, millest on teatatud. Väiksemaid käevigastusi esineb töökohtadel palju rohkem. Kaitsmata käsi ähvardavad olenevalt töö olemusest väga paljud ohud. Lisaks lihtsamatele teguritele nagu mustus, niiskus ja vibratsioon, ohustavad käsi ka lõikehaavad, muljumine, veresoonte ja närvikahjustused, kahjustused liigse kuumuse ja külma tõttu,kemikaalid võivad põhjustada söövitust, ekseeme, vähki ja kahjustada siseorganeid. Elektrostaatilised laengud, radioaktiivne kiirgus ja bioloogilised faktorid võivad samuti vigastusi tekitada. 4 Tööriided Riietu targalt Nägus, vastupidav, läbimõeldud Looduslikud materjalid nagu puuvill, vill ja lina, on pehmed ja mugavad, kuid raskesti hooldatav,ad, taluvad pesu kehvemini, võivad pesus kokku tõmmata, värv kulub kiiremini, kortsub kergemini jne. Sünteetilistel materjalidel (nt polüester, polüamiid jpt) on palju eeliseid
1. Elektri kvaliteedi mõiste Jaguneb pinge kvaliteediks ning elektrivarustuspidevuseks. 2. Elektromagnetilise ühilduvuse mõiste Hõlmab elektrivõrgu ja muude elektriseadmete häiretundlikkust ja häiringute tagasimõju. El.mag. nähtused, mis põhjustavad häiringuid: madalasag. juhtivusnähtused; madalasaged. kiirgusnähtused; kõrgsageduslikud juhtivusnähtused; kiirguslikud lahendusnähtused; elektrostaatilised lahendusnähtused; elektromagnetliline tuumaimpulss.Kõige tähtsam on esimene rühm kuhu kuuluvad ka pinge kvaliteedi nähtused. 3. Elektri kvaliteedinäitajad Pinge kvaliteedinäitajad: võrgusagedus, pingetase/aeglased pingemuutused, pingelohud ja kiired pingemuutused; lühiajalised/pikaajalised toitekatkestused; võrgusag/transient liigpinged; toitepinge asümmeetria; kõrgemad/vaheharmoonikud;signaalpinged; alaliskomponendid vahelduvvooluvõrkudes;
hallituse, putukate või näriliste toimel. *Ärge seadke arhiivi sisse keldrisse või pööningule *Ärge asetage fotosid küttekehade lähedusse, näit. kuumaveetorude lähedusse, ärge asetage neid radiaatori peale või kohale. Ärge hoidke fotosid otsese päikesevalguse käes. *Ärge hoidke fotosid värskelt värvitud toas ega üldse värskelt värvitud objektide läheduses vähemalt 2, soovitavalt 4 nädalat. *Hoidke paljundusmasinad kogudest eemal. Osoon, mida elektrostaatilised koopiamasinad tekitavad, on väga kahjulik. *Ärge võimaldage fotodele või nende ümbristele kokkupuudet puhastusvahenditega, mis sisaldavad ammoniaaki või kloori. 9. Nimeta üks XIX sajandil Eestis tegutsenud fotograaf! Jakob Livenstroem
Võtmeensüüm- määrab ära reaktsioonide jada (ainevahetusraja) effektiivsuse/ intensiivsuse Isoensüümid- erinevad valgud, mis katalüüsivad samu reaktsioone ühe ja sama substraadiga (geneetilise päritoluga)- aitavad täpselt diagnoosida. ENSÜÜMIDE AKTIIVTSENTRID · Ensüümi aktiivtsenter on ensüümi pinnaala, mis seob substraadi (ja kofaktori selle olemasolul): · Aktiivtsentris asuvad aminohappejäägid, mis loovad substraadiga nõrku sidemeid (vesiniksidemed, hüdrofoobsed ja elektrostaatilised vastaktoimed), harva esinevad kovalentsed või kooperatiivsed sidemed · Neid aminohappejääke kutsutakse katalüütilisteks rühmadeks · Aktiivtsentril on kaks põhilist rolli: · Siduv roll: seob endaga substraadi · Katalüütiline roll: muudab substraadi produktiks · Kui substraat on muundatud produktiks, eemaldub see ensüümi aktiivtsentrist, sest kaob ensüümi ja tekkinud produkti komplementaarsus ENSÜÜMREAKTSIOONI KIIRUS · Ensüümreaktsiooni kiirus sõltub:
Kui stabiilsus on rikutud, siis tekib protsess, mille käigus tuum muutub stabiilsuse suunas, vabanedes nii üleliigsest energiast. Tulemuseks on kiirgus, mida nim radioaktiivsuseks. Stabiilsuse rikkumised: 1. Tuum pole põhiseisundis vaid on ergastatud, ergastatud olekust põhiseisundisse minnes kiirgab -kvandi. 2. Kui tuumas on liiga palju elektrone, tekib -kiirgus. -osake on elektron. 3. Tuum on liiga suur ning prootonitevahelised elektrostaatilised tõukejõud võtavad võimust, tuum heidab endast tükikese lahti- selleks on heeliumi tuum , seda nimetatakse -osakeseks. · Neutronite paljunemistegur Neutronite paljunemistegur näitab ühe põlvkonna neutronite arvu suhet eelmise põlvkonna neutronite arvuga. Kui k (ehk paljunemistegur) on võrdne arvuga 1, siis toimub kontrollitud reaktsioon. See tähendab, et ühest neutronist tekib uuesti üks vaba neutron, mis saab reaktsiooni põhjustada
difusioonist. Filtratsiooni toimumiseks peab olema kontakt ning adhesioon (seotus) aineosakese ja filtrimaterjali (tera) vahel. . Märkus*: nn. Browni liikumine on olulise rolliga ainult väga väikeste osakeste puhul (< 1/1000 mm). Vähemalt kolm mehhanismi on määratletavad: 1. Molekulaarsed jõud (van der Waalsi jõud so elektroneutraalsete ja valentsküllastatud kovalentsete sidemetega molekulide vastastiktoime ) 2. Molekulaarsed sidemed (vesinikside ); 3. Elektrostaatilised jõud (pinnalaengud aineosakeste ja filtri materjali vahel) - erinimeliste laengute tõmbumine ja samanimeliste laengute tõukumine). Siduvuse puhul on väga tähtis kaugused aineosakeste ja filtrimaterjali vahel. Vastastikuste molekulaarsete jõudude tekkimiseks on vajalik aineosakese ja filtrimaterjali tihe kokkupuude. 2.1. Filtreerimine läbi liiva. Taanis, Saksamaal, Rootsis ja paljudes teistes riikides kasutatakse ühekihilistes filtrites
polariseeritavus sideme polaarsuse muutus välise elektrivälja toimel; molekuli polaarsus on määratud polaarsete sidemete dipoolmomentide vektorsummaga. Keemia alused. Põhimõisted ja -seaduspärasused 3. Teised osakestevaheliste sidemete (jõudude) liigid · Iooniline side Iooniline side polaarse kovalentse sideme piirjuht, kus ühine elektronipaar on täielikult üle läinud elektronegatiivsema elemendi aatomile, moodustunud ioone seovad elektrostaatilised tõmbejõud; puudub sideme küllastatavus ja suunalisus. kristallivõreenergia energia, mis on vajalik 1 mooli kristallilise aine lagundamiseks ioonideks (ioonvõre korral) või aatomiteks (aatomvõre korral); koordinatsiooniarv osakeste arv, millega antud osake moodustab sidemeid. · Vesinikside Vesinikside täiendav side, mille positiivse osalaenguga vesiniku aatom võib moodustada elektronegatiivse elemendi aatomiga; pikem ja nõrgem kovalentsest sidemest;
prootonite energitasemetest kõrgem.Neutron ei saa küll prootonite tasemele laskuda, kuid ta saab muutuda prootoniks ja siis sinna laskuda. -lagunemisel paiskub tuumast välja - osake e. Kiire elektron, tuuma massiarv jääb samaks, kuid laeng suureneb ühe võrra. 14. Milline ebastabiilsus põhjustab -lagunemise ja milline muutus sellega tuumas kaasneb? Mida kujutab endast osake? -lagunemine tekib juhul, kui tuum on suur ja prootonite vahelised elektrostaatilised tõukejõud kipuvad võimust võtma. Siis võtab tuum kaalust alla ehk heidab endast välja kahest prootonnist ja kahest neutronist koosneva osa-heeliumi tuuma. Massiarv väheneb 4 võrra ja laeng 2 võrra, alati kaasneb ka -kiirgus. 15. Mida nimetatakse tuumareaktsiooniks? Tuumareaktsioon on kahe aatomituuma või elementaarosakese ja aatomituuma kokkupõrge, mille tulemusena tekivad uued aatomituumad ja/või elementaarosakesed. 16. Millal räägime ahelreaktsioonist
osakeste (ioonide, aatomite,molekulide) paigutus. Osakesed mood kristallvõre, mille sõlmedes nad paiknevad. Osakesi iseloom soojuslik võnkumine, mis on seda intensiivsem, mida kõrgem temp. Omadused sõltuvad sageli suunast kristalsed ühendid on anisotroopsed. 15. Kristallvõrede iseloomustus Jaotamise aluseks jõud, mis hoiavad osakesi koos. Ioonilised (NaCl, MgO) *Võresõlmedes pos ja neg'sed ioonid; *jõud osakeste vahel elektrostaatilised tõmbejõud; tihe pakkimine, kõrge võreenergia; *omadused: kõvad, sädelevad, kõrge sulamistemp, halvad elektri- ja soojusjuhid. Kovalentsed (C teemant, SiO2 kvarts) *võresõlmedes aatomid; *jõud osakeste vahel kovalentne side; *omadused: kõvad, kõrge sulamistemp, halvad soojus- ja elektrijuhid. Molekulaarsed (Ar, H2O) *võresõlmedes molekulid või aatomid; *jõud osakeste vahel nõrgad el.staatil iseloomuga jõud (vesinikside, van
osakeste (ioonide, aatomite,molekulide) paigutus. Osakesed mood kristallvõre, mille sõlmedes nad paiknevad. Osakesi iseloom soojuslik võnkumine, mis on seda intensiivsem, mida kõrgem temp. Omadused sõltuvad sageli suunast kristalsed ühendid on anisotroopsed. 15. Kristallvõrede iseloomustus Jaotamise aluseks jõud, mis hoiavad osakesi koos. Ioonilised (NaCl, MgO) *Võresõlmedes pos ja neg'sed ioonid; *jõud osakeste vahel elektrostaatilised tõmbejõud; tihe pakkimine, kõrge võreenergia; *omadused: kõvad, sädelevad, kõrge sulamistemp, halvad elektri- ja soojusjuhid. Kovalentsed (C teemant, SiO2 kvarts) *võresõlmedes aatomid; *jõud osakeste vahel kovalentne side; *omadused: kõvad, kõrge sulamistemp, halvad soojus- ja elektrijuhid. Molekulaarsed (Ar, H2O) *võresõlmedes molekulid või aatomid; *jõud osakeste vahel nõrgad el.staatil iseloomuga jõud (vesinikside, van
polariseeritavus – sideme polaarsuse muutus välise elektrivälja toimel; molekuli polaarsus – on määratud polaarsete sidemete dipoolmomentide vektorsummaga. Keemia alused. Põhimõisted ja -seaduspärasused 3. Teised osakestevaheliste sidemete (jõudude) liigid • Iooniline side Iooniline side – polaarse kovalentse sideme piirjuht, kus ühine elektronipaar on täielikult üle läinud elektronegatiivsema elemendi aatomile, moodustunud ioone seovad elektrostaatilised tõmbejõud; puudub sideme küllastatavus ja suunalisus. kristallivõreenergia – energia, mis on vajalik 1 mooli kristallilise aine lagundamiseks ioonideks (ioonvõre korral) või aatomiteks (aatomvõre korral); koordinatsiooniarv – osakeste arv, millega antud osake moodustab sidemeid. • Vesinikside Vesinikside – täiendav side, mille positiivse osalaenguga vesiniku aatom võib moodustada elektronegatiivse elemendi aatomiga; pikem ja nõrgem kovalentsest sidemest;
S (16) 1s22s22p63s23p4 Cl (17) 1s22s22p63s23p5 Keemiline side · On efekt mille tulemusena on kahe teineteisest teatud kaugusel paikneva aatomi energia oluliselt madalam (100 kJ/mol) võrrelduna teineteisest lõpmata kaugel paiknevate aatomitega · Aatomeid teineteise lähedal hoidvad jõud on oma olemuselt elektrostaatilised · Keemilise sideme moodustumise järel paikneb kokkuvõttes rohkem elektrone rohkem tuumade lähedal Molekul Molekul on aatomitest moodustunud agregaat millel on temale ainulaadsed jälgitavad omadused Molekuli iseloomustavad omadused: · atomaarne koostis molekulaarvalem · aatomite sidestatus struktuurvalem · ruumiline struktuur · füüsikalised ja keemilised omadused Molekulaarvalem ja struktuurvalem Dimetüül eeter ja etanool omavad sama molekulaarvalemit: C2H6O
-Antiparaleelsed vs. paralleelsed Hemaglutiniini primaar ja sekundaarstruktuur Terstiaarstruktuur Valgu tertsiaarstruktuur kirjeldab, kuidas paiknevad ruumiliselt polümeeri erinevad osad (heeliksid ja voldikud). Interaktsioonid, mis stabiliseerivad valkude kõrgemad struktuurid Vesiniksidemed polaarne interaktsioon, kus elektropositiivne H on jagatud kahe elektronegatiivse aatomi vahel (0,30nm) Ioonsidemed elektrostaatilised interaktsioon erilaenguliste aatomite vahel (0,25nm) Van der Waals interaktsioonid kahe kõrvutipaikneva aatomi elektronpilve fluktuatsioonidest tulenev jõud (0,35nm) Hüdrofoobne interaktsioon kahe hüdrofoobse kõrvalahela vahel Disulfiidsidemed kovalentsed sidemed Cys vahel Hemaglutiniini tertsiaar ja kvaternaarstruktuur Sekundaaarstruktuurid kombineeruvad sageli regulaaarseteks
kera keskpunktist loetud kauguse r funktsioon.
Kujutame sfäärilise pinna raadiusega r. selle pinna kõigi punktide jaoks
En = E( r).
o Kui r>R, siis jääb kogu välja tekitav laeng q pinna sisemusse. .
o Kui r
*Nimetage kõik keemilised elemenedid, mis esinevad nukleiinhapete koostises N,O,H,C,P *Nimetage ja kirjeldage lühidalt valgumolekuli (primaarsturktuurist) kõrgemat järku ruumilisi struktuure. *Milliste oluliste keemiliste ühendite koostises on meie organismis lämmastik (N)? Aminohapped, valgud, nukleotiidid ja nukleiinhapped. *Loetle jõud, mis hoiavad valgu kolmandat järku struktuuri koos. (Tertsiaar struktuur). 1)Elektrostaatilised jõud laengut kandvate osakeste vahel. 2)Hüdrofoobsed ja hüdrofiilsed toimed. 3)Vesiniksidemed. 4)Disulfiidsillad. *Hüdrofiilseteks nimetatakse aineid, mis lahustuvad vees. Hüdrofiilsed ained märguvad, punduvad ja/või lahustuvad. *Milliseid lahuseid tähistatakse mõistega puhverlahus? On sellised lahused, mis säilitavad oma H-ioonide konsentratsiooni (pH-väärtuse) püsivana vaatamata teatud hulga happe või leelise lisamisele või lahjendamisele. Puhverlahuse tüübid: -
anioonidega põhjustades viimaste hüdraatumist. Hüdraatunud ioon on ümbritsetud veemolekulide kihtide poolt (hüdratatsiooni kihid) (joonis 3.3). Paljude ioonsete ühendite nagu NaCl vees lahustuvus on tagatud kahe faktori poolt. Esiteks on hüdratatsioonikihtide moodustumine energeetiliselt soodne. Teiseks, nähtuvalt vee kõrgest dielektrilisest konstandist varjestab vesi efektiivselt laenguid ja seega on ioonilist kristalli koos hoidvad elektrostaatilised interaktsioonid vesikeskkonnas oluliselt nõrgestatud. Veemolekulide polaarse iseloomu tõttu lahustuvad vees ka sellised mitteioonsed kuid polaarsed orgaanilised ühendid nagu amiidid, fenoolid ja estrid. Hüdrofoobsed molekulid vesilahuses Hüdrofiilsete molekulide vees lahustuvus põhines nende energeetiliselt soodsal interaktsioonil veemolekulidega. Seega pole üllatav, et ühendid nagu süsivesinikud, mis ei ole
kuuluvatest lipiididest.Ülemineku temperatuuri on võimalik täpselt määrata juhul kui membraan koosneb vaid üht tüüpi lipiididest. Kui membraan koosneb erisugustest lipiididest, on faasiülemineku temperatuurivahemik. Membraanivalgud jaotauvad välimisteks (perifeerseteks) valkudeks, sisemisteks (integraalseteks) valkudeks ning ankurdatud valkudeks. Perifeersed valgud on harilikult globulaarsed ning nad kinnituvad membraani integraalsetele valkudele nõrkade jõudude (elektrostaatilised interaktsioonid, vesiniksidemed) abil. Integraalsed valgud on tugevasti kinnitunud raku membraankikihti, nad võivad kaksikkihti tervenisti läbida, kuid ei pruugi. Lipiid- ankurdatud valgud on membraaniga seotud kovalentselt seotud lipiidide abil. Lipiid-ankurdatud valgutüübid: amiid seotud müristüülankrud, tioester seotud (rasvhappe-) atsüülankrud, tioeeter seotud prenüülankrud ja glükosüül-fosfatidüülinositoolankrud. Lipiidankrute roll seisneb selles, et nad kontrollivad
Aatomid, mille väliskihis on 1 kuni 3 elektroni, loovutavad neid kergesti ja muutuvad positiivselt laetud ioonideks ehk katiooniks, mille väliskihis on 8 elektroni nt. Na Na+ + e- Aatomid, mille väliskihis on 6 kuni 7 elektroni, haaravad neid kergesti ja muutuvad negatiivselt laetud ioonideks (aniooniks), mille väliskihis on 8 elektroni nt. Cl + e- Cl- Tekkinud eriilmeliselt laetud ioonid tõmbuvad elektrostaatiliselt, tekib iooniline side. Ioonide vahel mõjuvad elektrostaatilised jõud, mis Culoumbi seaduse kohaselt on võrdelised laengute korrutisega ja põõrdvõrdelised nendevahelise kauguse ruuduga F = k(q1*q2) / r2 k keskkonna omadusi iseloomustav konstant, mille väärtus sõltub ühikute valikust. Erinimelised laengud tõmbuvad ja samanimelised tõukuvad. Ilmselt paigutuvad ioonid kristallvõresse mingi sellise korra kohaselt, et iga iooni naabrid oleks vastupidise märgiga ja sama märgiga ioonid oleks üksteisest võimalikult kaugel
Keemiline side Kovalentne side Keemilise sideme teooria põhiseisukohti vaatleme vesiniku molekuli tekke näitel: H + H H2 + 431 kJ Vaba vesiniku tuuma ümbritseb 1s kerasümmeetriline elektronpilv. Aatomite Ha ja Hb lähenemisel teineteisele tekivad kahte tüüpi elektrostaatilised jõud: 1. tõmbejõud ühe aatomi tuuma ning teise aatomi elektroni vahel, 2. tõukejõud kahe tuuma vahel. Kui teineteisele lähenevad kaks aatomit, mille elektronide spinnid on antiparalleelsed, siis esialgu on ülekaalus tõmbejõud, edasisel lähenemisel aga tõukejõud. H2 molekuli moodustumisel kattuvad aatomite elektronorbitaalid ning moodustuvad molekulaarsed kaheelektronilised pilved, mis ümbritsevad kahte positiivse laenguga tuuma
1. Kompleksühendite sisesfäär: ehitus, sfäärilisus sisesfäär koosneb kompleksimoodustajast ja ligandidest. kompleksimoodustaja on tsentraal-aatom, mis on võimeline endaga liitma kindla arvu teisi osakesi ja siis ligand ongi see ioon või molekul, mis kompleksimoodustaja ümbrusesse paigutub. ta peaks seal kindlale kohale minema, mitte suvaliselt asuma. ja siis välissfäär omab sisesfääriga vastasmärgilist laengut ja koosneb ioonidest ning sise- ja välissfääri vahel on elektrostaatilised jõud. 2. Litosfäär(koostis) Ülemine vahevöö + maakoor. Suhteliselt õhuke (5 - 70 km) - siit saab inimkond kogu keemilise tooraine: kütused, metallid, soolad, ehitusmaterjalid, tooraine keemil. sünteesiks (eriti plastid, lõhkeained kaevandamiseks, määrdeained, ravimid jpt.) 112. tuntud elemendist leidub looduses 94. 84% maakoorest 3 elementi: O 47%, Si 30%, Al 8%. Levinud metallid on ka Fe, Ca, Na, K. Elemendid looduses on peam ühenditena
Siit võib järeldada, et kui vedelik ei märga kapillaari seinu, siis aur adsorbeerub tasasele pinnale eelistatult, ei kondenseeru. Kolloidkeemia Kristian Leite 2012 Materjal/aine Kalju Lott 20. Elektrolüütide adsorptsioon. Selle jõud Elektrolüütide adsorptsioonide korral on adsorptsiooni taga elektrostaatilised jõud. Järelikult toimub polaarse adsorbaadi adsorptsioon vastasmärgilise ning polaarse adsorbendi pinnale. See toimub näiteks tahke soola pinnal lahustunud soola lahuses. Selle erinevused Selline adsorptsioon on seda tugevam, mida suurem on iooni laeng. Seega Al3+ on parem adsorbaat kui Na+ Adsorptsioon on seda tugevam, mida väiksem on hüdratatsiooni aste. See sõltub omakorda molekuli raadiusest, suuremad hüdrateeruvad vähem. Nii on head adsorbaadid I, Cs, Ra
nimetatakse massidefektiks. Massidefekti põhjus massidefektiks. on suure hulga energia kiirgamine tuuma moodustumisel. E = M c2 on tuuma seosenergia. Tuumajõud Tuum ei ole kõva keha mille sees on neutronid ja prootonid. Tuuma hoiavad koos tuumajõud. Tuumajõud on üks neljast vastastikmõju liigist looduses tugev vastastikmõju Tuumajõud on tõmbejõud Nad on palju suuremad kui prootonite vahel mõjuvad elektrostaatilised tõukejõud. Tuuma ehitus. Osakesed paiknevad tuumas teatud kindlatel energiatasemetel. Ühel tasemel saab olla vaid kindel arv osakesi Prootonite ja neutronite energiatasemed on üksteisest sõltumatud. Energiat mida on osakesele vaja selleks, et ta tuumast vabastada, nimetatakse seoseenergiaks. Seoseenergiat mõõdetakse elektronvoltides Tuuma stabiilsuse tingimused Põhireegel stabiilse tuuma energia on omataoliste seas minimaalne.
TEISED SIDEMETE LIIGID elektronegatiivsuse vahe =0 -> mittepolaarne kovalentne < 1.7 -> polaarne kovalentne > 1.7 -> ioonilis-kovalentne > 2.0 -> valdavalt iooniline iooniline side – polaarse kovalentse sideme piirjuht, kus ühine elektronpaar on täielikult üle läinud elektronegatiivsema elemendi aatomile. moodustunud ioone seovad elektrostaatilised tõmbejõud. puudub sideme küllastatavus ja suunalisus. iooniline side pole absoluutne, 100% ioonilist sidet pole olemas. kui side on 50% kovalentne ja 50% iooniline, on tegemist ioonilis-kovalentse sidemega. kui elektronegatiivsuste erinevus on rohkem kui 2.0, siis on tegemist valdavalt ioonilise sidemega. kristallivõreenergia – energia, mis on vajalik 1 mol kristallilise aine lagundamiseks ioonideks või aatomiteks
nimetatakse DNA primaarstruktuuriks. Enamasti esineb DNA elusorganismides kahe antiparalleelse omavahel komplementaarse ahela kujul. Sellisel juhul moodustuvad vastavate lämmastikaluste vahele kõige stabiilsemad vesiniksidemete rühma ja DNA ahelad pöörduvad nende vahelise pikitelje ümber kaksikheeliksiks, nii et lämmastikaluste paarid jäävad heeliksi sisemusse. Kaksikheeliksit stabiliseerivad omavahel komplanaarselt paiknevate lämmastikaluste vahelised elektrostaatilised jõud ja fosfaatrühmadega ioonilisi sidemeid moodustavad katioonid. Kuna igas nukleotiidis on kuus üksiksidet, mille ümber võib toimuda molekuli osade pöörlemine, esineb DNA mitme strukturaalse isomeerina. DNA struktuuri bioloogiline tähtsus Elusorganismides esineval DNA struktuuril on suur bioloogiline tähtsus. Kuna DNA primaarstruktuuris võivad nukleotiidid paikneda suvalises järjestuses, võimaldab DNA nende järjestuste kaudu talletada bioloogilist informatsiooni
keratiin, kollageen) Kvaternaarstruktuur: vähemalt kahe tertsiaarstruktuuri subühiku kompleks (nt.hemoglobiin) 2.3 Millised sidemed omavad määravat rolli valkude kõrgemate struktuuritasemete moodustumisel? Kõige tähtsamat rolli tavaliselt mängib vesinikside, kuid stabiliseeruva mehhanismidena esinevad: R-rühmade hüdrofoobsed interaktsioonid Erinimeliste laengutega R-rühmade elektrostaatilised interaktsioonid Ioonsed sidemed Ka S-S sidemed 3. Kirjeldade hemoglobiini struktuuri ja konformatsioone vabas ja hapnikuga seotud olekutes. Hemoglobiin on a2b2 – tetrameer, mis koosneb neljast subühikutest. Iga subühik sisaldab heemi. Heem on niisugune struktuur, mille keskel asub raua aatom, mis on seotud protoporfüriiniga, aga täpsemalt selle nelja pürrooli ringiga, mis on omavahel seotud menteensildadega. Pürroolidega on
jõududega. Need on süsteemi sisejõud. Jõud on võrdne impulsi muuduga. Seega võime kirjutada: 31. Mis on töö ja võimsus? Andke valemid. Jõu mõjumisel muutub keha kiirus st. Ta kiirendub ja deformeerub st. Muudab kuju. Jõu mõju suuruse iseloomustamiseks kasutatakse töö mõistet. Võimsus on töö tegemise kiirus. 32. Millised on konservatiivsed jõud ja dissipatiivsed jõud? Andke ka valemid. Konservatiivsed jõud- Töö on null, näiteks gravitat5siooni jõud, elektrostaatilised jõud Dissipatiivne jõud- Töö on nullist erinev, näiteks takistusjõud 33. Andke kuivhõõrdumise hõõrdejõu arvutamise valem, selgitage suurused ja kujutage kuivhõõrdejõu sõltuvust kiirusest graafikul. Fh- hõõrdejõud, - hõõrdetegur, Fn- normaaljõud pinnale, i- liuguvate pindade arv 34. Mis on energia? Lähtudes töö valemist, tuletage kineetilise energia valem. Energia on töö varu. Tehtud töö on kahe suuruse vahe, mis on töö dimensiooniga
kineetiline energia. Kui keha püsib paigal, on . Tehtud kogutöö: . 13. Jõuväli. Konservatiivsed jõud. Homogeenne jõud igas ruumipunktis kehale mõjuv jõud on samasuur ja samasuunaline, . Statsionaarne jõuväli - ehk jõud ajas ei muutu. Konservatiivsed jõud on sellised, mille töö keha liikumisel 12 ei sõltu trajektoorist, vaid punktide 1 ja 2 asukohast ruumis. Konservatiivse jõuvälja tsirkulatsioon: . Konservattivsed jõud on näiteks: gravitatsioonijõud, elektrostaatilised jõud, Coulomb'i jõud. Mittekonservatiivsed: hõõrdejõud, takistusjõud. 14. Potentsiaalne energia, ta seos töö ja jõuga. Potentsiaalne energia (U) energia, mis on seotud kehade vastastikuse asendiga süsteemis, kus kehade vahel mõjuvad jõud ehk asukohast sõltuv energia. Seos tööga: keha potentsiaalne energia punktis 1 loetakse arvuliselt võrdseks miinusmärgiga tööga, mida teevad välja jõud keha viimisel fikseeritud väljapunktist P punkti 1: .
Fermionid elementaarosakesed (nt elektronid, tauonid, müüonid, kvargid), nende spinn on poolearvuline ning nad alluvad Ferm-Diraci statistikale. Nende olekufunktsioon on asümmeetriline (ta ei ole invariantne ruuniteisenduste suhtes). Fermionide kohta kehtib Pauli printsiip: tõenäosus leida fermionide süsteemis kahte osakest ühes ja samas kvantolekus on null. 51. Potentsiaalid aatomis Aatom koosneb elektronidest, tuumast ning mõjuvad elektrostaatilised jõud. Omavahel elektronid tõukuvad omavahel ja seal on tegemist tõukuvate väljade potentsiaaliga. Elektronid ja tuum aga tõmbuvad, seega seal on tegemist tõmbuvate väljade potentsiaalidega. Ühe osakese potentsiaal on kõik temale mõjuvae potentsiaalide summa. e2 U 1, 2 = r1, 2 C = h =1
Mida lühem on poolestusaeg, seda lühem on aatomite eluiga ja seda kiiremini lagunemine toimub. Poolestusaja määramiseks tuleb teada aatomite arvu Nnull algmomendil ja teha kindlaks lagunemata aatomite arv N mingi ajavahemiku t möödudes. Radioaktiivse lagunemise seadus on statistiline seadus, ta on keskmiselt õigeainult suure arvu osakeste jaoks. 6. Isotoobid Aatomituuma muundumine alfaosakeste toimel. Kui tuum on suur ja prootonite vahelised elektrostaatilised tõukejõud kipuvad võimsust võtma, siis on tuumal otstarbekas endats tükk ära heita. Sobivaks tükiks osutub kahest prootonist ja kahest neutronist koosnev tugevasti seotud süsteem heeliumi tuum H. Radioaktiivsusega seoses nim seda -osakeseks. -radioaktiivsuse ehk - lagunemise puhul väheneb tuuma massiaev 4 võrra ja laeng 2 võrra. Radioaktiivsel lagunemisel väheneb lähteisotoopide kogus pidevalt ja vastavalt suureneb kaguproduktide hulk. Poolestusaeg e aeg, mille jooksul antud
48. Millised ained on hüdrofoobsed, millised hüdrofiilsed? · Hüdrofoobsel ainel puudub vastasmõju vedelikuga ning aine ei märgu ega saa moodustada vesiniksidemeid. · Hüdrofiilsel ainel on vastastikmõju vedelikuga ja aine märgub ning on võimeline moodustama vesiniksidemeid. 49. Lahuste stabiilsus mis seda mõjutavad? · Stabiilsust mõjutavad osakeste pindade neutraliseeritus. · Van der Waalsi jõud. Nõrgad elektrostaatilised vastasmõjud molekulide vahel. · Elektrolüüdid. Väike kogus põhjustab ebastabiilsust. 50. Orgaanilise keemia põhieesmärk · Orgaanilise keemia põhieesmärk on inimkonnale vajalike orgaaniliste ühendite saamine see on süntees või eraldamine looduslikust materjalist ning nende ühendite omaduste ja kasutusvõimaluste kindlakstegemine. 51. Mis vahe on... A. Küllastunud ja küllastumata ühenditel
intensiivsusi. 7. Millel phineb nefelomeetria 8. Mida mdetakse turbidimeetrias? 1. Elektrilise kaksikkihi teke faaside eralduspinnal - Elektroforees on meetod, kus laetud osakesed liiguvad elektrijuhtivust omavas vedelas keskkonnas elektrivälja mõjul. Vt alates lk 444 , 2. Elektrilise kaksikkihi ehitus. Lahuses olevad laetud pinnad mõjutavad seal leiduvaid ioone. Vastasmärgilise laenguga ioonidele (vastasioonidele) mõjuvad elektrostaatilised jõud, mis tõmbavad neid pinna suunas; samanimelise laenguga ioonid (ko-ioonid) tõugatakse pinnast eemale. Nii tekib elektriline kaksikkiht, mis koosneb laetud pinnast ja seda neutraliseerivast vastasioonide liiast lahuse pinnalähedases kihis. Üks osa kaksikkihti moodustavatest ioonidest on elektriliste ja adsorptsiooniliste jõudude tõttu tugevasti seotud tahke aine pinnaga: seda osa nimetatakse adsorbseks kihiks. Ülejäänud vastasioonid hajuvad
Ennustage ja põhjendage, milline kahest antud sidemest on kovalentsem / ioonilisem. Ioonilised sidemed on mittepolaarsed, kuid kovalentsed heteronukleaarsed sidemed on polaarsed. Polaarsel kovalentsel sidemel moodustub dipoolmoment (vektor positiivse laengu suunas). Kovalentse sideme põhiomadused: küllastatavus, suunalisus, polaarsus ja polariseeritavus. Iooniline side: ühine elektronpaar on on üle läinud elektronegatiivsema elemendi aatomile, moodustunud ioone seovad elektrostaatilised tõmbejõud; puudub sideme küllsatatavus ja suunalisus; kristallsed, kõrge sulamis temp, rabedad. 17. Mida kirjeldab aatomi elektronegatiivsus ja kuidas see mõjutab keemilist sidet? Elektronegatiivsus (X;chi) võime tõmmata sideme elektronpaari enda poole. Suurema elektronegatiivsusega aatom tõmbab elektronpaari tugevamini. Mida suurem on sidemes osalevate aatomite elektronegatiivsuste erinevus, seda polaarsem on side. Kui
Valgud pakitakse nii, et tekiksid kõige stabiilsemad struktuurid (palju vesiniksidemeid ja minimaalne kontakt solvendiga). Kvaternaarstruktuur on viis kuidas monomeersed subühikud on omavahel ühendatud multimeerseks valgu molekuliks. Interaktsioonid, mis stabilisserivad kõrgemaid struktuuritasemeid: Vesiniksidemed polaarne interaktsioon, kus elektropositiivne H on jagatud kahe elektronegatiivse aatomi vahel (0,30nm) Ioonsidemed elektrostaatilised interaktsioon erilaenguliste aatomite vahel (0,25nm) Van der Waals interaktsioonid kahe kõrvutipaikneva aatomi elektronpilve fluktuatsioonidest tulenev jõud (0,35nm) Hüdrofoobne interaktsioon kahe hüdrofoobse kõrvalahela vahel Disulfiidsidemed kovalentsed sidemed Cys vahel 4. -heeliks ja sheet, amfipaatsed heeliksid, paraleelsed ja antiparaleelsed lehed
Nt paljud metallid ja orgaanilised ained, rasvad, eetrid, halogeeniühendid. Hüdrofiilsed ained on vett armastavad, neil tekib veemolekuliga vastastikmõju, märguvad ja lahustuvad vees ning võivad moodustada vesiniksidemeid. NT anorgaanilised soolad, tärklis ja savid, puit ja etanool. 77. Lahuste stabiilsus mis ja kuidas seda mõjutavad (van der Walsi jõud, elektrolüüdid)? Stabiilsust mõjutavad osakeste pindade neutraliseeritus. Van der Waalsi jõud- nõrgad elektrostaatilised vastasmõjud molekulide vahel. Väike kogus elektrolüüte põhjustab ebastabiilsust. 78. Mis on kolloidkeemia? Nimeta erinevaid kolloidsüsteeme! Kolloidkeemia on füüsikalise keemia haru, mis uurib pihussüsteeme, asetades rõhu eelkõige kolloidsüsteemidele, kus dispersse faasi osakeste läbimõõt on 10-6...10-9m. 79. Mille alusel jagatakse dispersseid süsteeme? Tooge näiteid. Aine peensusastme järgi: Jämepihused >10-6m; Kolloidsüsteemid 10-9...10-6m; Tõelised
Nt paljud metallid ja orgaanilised ained, rasvad, eetrid, halogeeniühendid. Hüdrofiilsed ained on vett armastavad, neil tekib veemolekuliga vastastikmõju, märguvad ja lahustuvad vees ning võivad moodustada vesiniksidemeid. NT anorgaanilised soolad, tärklis ja savid, puit ja etanool. 77. Lahuste stabiilsus mis ja kuidas seda mõjutavad (van der Walsi jõud, elektrolüüdid)? Stabiilsust mõjutavad osakeste pindade neutraliseeritus. Van der Waalsi jõud- nõrgad elektrostaatilised vastasmõjud molekulide vahel. Väike kogus elektrolüüte põhjustab ebastabiilsust. 78. Mis on kolloidkeemia? Nimeta erinevaid kolloidsüsteeme! Kolloidkeemia on füüsikalise keemia haru, mis uurib pihussüsteeme, asetades rõhu eelkõige kolloidsüsteemidele, kus dispersse faasi osakeste läbimõõt on 10 -6...10-9m. 79. Mille alusel jagatakse dispersseid süsteeme? Tooge näiteid. Aine peensusastme järgi: Jämepihused >10-6m; Kolloidsüsteemid 10-9..
20. Elektrolüütide adsorptsioon. Siin põhjustavad adsorptsiooni elektrostaatilised jõud. Vaatleme siin vaid vesilahuseid. Ioonid adsorbeeruvad polaarsetel kristalli pindadel. Kui kristalli pinnal on laeng, siis adsorbeerib see vastasmärgilised ioonid. Ioonide raadius mõjub tugevasti nende adsorptsioonivõimele. Mida suurem on iooni raadius, seda paremini ioon adsorbeerub, selletõttu et mida suurem on iooni raadius, seda väikesem on iooni hüdratatsioon. Adsorbeerunud ioonide hüdratatsioon aga vähendab iooni ja pinna elektrilist vastumõju
paiknevast valgu järjestusest. Jaotatakse: struktuursed, funktsionaalsed ja topoloogilised domeenid. Sama domeen võib esineda mitmes valgus, võib korduda samas valgus. Interaktsioonid: Kõrgemate struktuuride vahel mõjuvad nõrgad sidemed vesinik sidemed - polaarne interaktsioon, kus elektropositiivne vesinik on jagatud kahe elektronegatiivse aatomi vahel. ioonsed sidemed - elektrostaatilised interaktsioonid,mis tekivad erilaenguliste aatomite vahel. van der Waalsi interaktsioonid - on kahe kõrvutipaikneva aatomi elektronpilve fluktuatsioonidest tulenev jõud. hüdrofoobsed interaktsioonid - hüdrofoobne jõud kahe hüdrofoobse kõrvalahela vahel. Disulfiidsidemed – on kovalentsed sidemed Cys vahel. 6 α-heeliks ja β-sheet, amfipaatsed heeliksid, paralleelsed ja antiparalleeled lehed
2) Leian valitud kontsentratsioonidel pindliia 3) Leian adsorptsiooni suuruse max pinna maksimaalsel täitumisel. Selleks kasutan Langmuiri võrrandit: =max , mis on teisendatud kujul 4) Arvutatan molekuli pindala adsorptsioonikihis S0 S0= 5) Arvutan adsorptsioonikihi paksuse lo, l0= 17. Elektrolüütide adsorptsioon. Mida suurem on tuum, seda väiksem on hüdratiseerunud kiht peal, seda suurem on tuuma adsorptsiooni võime. Siin põhjustavad adsorptsiooni elektrostaatilised jõud. Vaatleme siin vaid vesilahuseid. Ioonid adsorbeeruvad polaarsetel kristalli pindadel. Kui kristalli pinnal on laeng, siis adsorbeerib see vastasmärgilised ioonid. Ioonide raadius mõjub tugevasti nende adsorptsioonivõimele. Mida suurem on iooni raadius, seda paremini ioon adsorbeerub, selletõttu et mida suurem on iooni raadius, seda väikesem on iooni hüdratatsioon. Adsorbeerunud ioonide hüdratatsioon aga vähendab iooni ja pinna elektrilist vastumõju
annaabi.ee 
