OHUTUSMÄRGID ELEKTRIOHUTUS Valdis Jõgi Viljandi Kutseõppekeskus Vana-Võidu 2015 Elektriohu Märk Eluohtliku elektrilöögi märk Elektrostaatikale tundlikud seadmed Lüliti asendi muutmise keeld Märja käega kasutamise keeld Silt: Mitte Lülitada Silt: Ronida siit Silt: Elektrioht Teimipinge Silt: Maandusmärk Silt: Ohtlik 240/415/...V Euroliidu Märgid Tänan kuulamast!
Mida kindlasti ei tohi elektriseadmete juures teha? Vastus: mängida veega. Seadme juhtmed võivad olla peidut põrandas, seinas, vaiba all jne. Eesmärgiks see, et nad ei segaks liikumist ja vältida kogemata juhe rikkumist. Ohutusmärgistus: ,,Mitte lülitada, inimesed töötavad liinil", ,,Elektrioht", ,,Laserkiirgus", ,,Mitteioniseeriv kiirgus", ,,Tugev magnetväli", "Ettevaatlus, elektrikarjus!", ,,Seis! Pinge", ,,Elektrioht. Teimipinge", ,,Maandusmärk", ,,Ohtlik!240V", ,,Tundlik elektrostaatikale", ,,Elektrilöögioht. Eluohtlik", ,,Ohtlik! 415V" jne. Autor: Alexey Vikhlyaev, KK12
toru siidiga hõõrumiseks. Sellega alustas Benjamin Franklin katseid, mille tagajärjel ta loobus tööst, et end täielikult teaduslikule uurimistööle pühendada. Lõpuks andsidki need tõendi, et hõõrumisega tekitatud sädemed ja välk on üht ja sama liiki elekter. Sellega ta tõestas, et on olemas kahte liiki elektri laenguid - üheainsa elektriliigi ülejääk või puudujääk. Tänu sellele pani ta ka aluse elektrostaatikale. 1752. aastal tegi ta riskantse katse, saates tuulelohega äikesepilve siidnööri, mille otsas oli raske uksevõti. Kui nöör niiskus ja uurija lähendas käe võtmele, hüppas sellele säde- sellega tõestas ta, et välk on elektriline nähtus. Franklin avaldas oma tööde tulemused 1751 aastal raamatus "Eksperimente ja vaatluseid elektrist" Raamat tõi talle esimese Ameerika teadlasena rahvusvahelise tunnustuse. Juba nooruses tegeles Benjamin poliitikaga
uurimine. Franklin oletas, et välk ja elektrisäde on oma olemuselt sarnased – “ ...nagu välk, nii ka võimas elektrisäde võib tappa loomi, sulatada metalle ja kutsuda esile fosfori lõhna”. Franklin arendas edasi Dufay elektriteooriat ning pani oma töödega aluse elektrostaatikale. Esimene vooluallikas L. Galvani ja A.Volta avastus – elektrilaengu tekkimine eri metallide ja elektrolüüdi vesilahuse kokkupuutel, on olnud aluseks mitemete vooluallikate konstrueerimisel. Galvani ja Volta katsed olid eelkäijaks paljude teadlaste tööle, katsetele ja avastustele, mis muutsid elu kogu meie planeedil, viisid inimkonna ajajärku, mida kokkuvõtvalt iseloomustab sõna „elekter”. Tänapäev
poole. Franklini ettepanekul paigutati 1750.aastal Philadephia linnas ühe kõrge torni tippu välgu oüüdmiseks pikk teravikuga raudvarras. Viimane oli traadi abil ühendatud maaga. Välk lõigi raudvardasse, Franklin aga saavutas ülemaailmse kuulsuse piksevarda leiutajana. Muuseas, piksevarras päästis hiljem kaa hävingust tema oma maja. Franklin arendas edasi Dufay elektriteooriat ning pani oma töödega aluse elektrostaatikale. Elektrostaatika on füüsika osa, mis uurib paigalolevate laetud kehade ajas muutumatut vastastikumõju. Franklini teooria järgi on mõlemat liiki elektrilaengud üheainsa elektriliigi ülejääk või puudujääk. "Kehad, mida hõõrutakse, tõmbavad hõõrumise hetkel enda poole elektrituld. Nad võtavad seda hõõruvalt kehalt. Samas on need kehad nõus saadud tuld ära andma igale teisele kehale, millel seda vähem on
annaabi.ee 
