teisele. Metallid; hapete, soolade ja leeliste vesilahused; maa; inimese keha Mittejuhiks ehk dielektrikuks (ka isolaatoriks) nimetatakse ainet või ainete segu, mida mööda elektrilaeng ei kandu ühelt kehalt teisele. Merevaik; klaas; kvarts; marmor; kumm; eboniit; siid; plastik; petrooleum; puhas (destilleeritud) vesi; õhk Laetud keha ühendamist elektrijuhi abil maaga nimetatakse maandamiseks. Samaliigilise laenguga elektroskoopide ühendamisel jaotub kummalegi elektroskoobile pool neil olnud laengu suurusest. Ühesuuruste eriliigiliste elektrilaengutega kehade ühendamisel nende elektrilaengud kompenseeruvad ehk neutraliseerivad teineteise. Milleks kasutatakse elektroskoopi? Elektroskoop teeb kindlaks kas keha on laetud või mitte. Millisel nähtusel põhineb elektroskoobi töö? Elektroskoobi töö põhineb samaliigilise elektrilaenguga kehade tõukumisel. Kuidas sõltub elektroskoobi osuti kalle elektroskoobi laengu suurusest?
Kuidas sõltub elektroskoobi osuti kalle elektroskoobi laengu suurusest? Juhid ja mittejuhid. Teatavasti võib elektrilaeng kanduda ühelt kehalt teisele. Kas elektrilaengu ülekandel on oluline ka see, mis ainest need kehad on? Seda on lihtne uurida katse abil. Asugu kõrvuti laetud ja laadimata elektroskoop. Kui elektroskoobid metallvarda abil ühendada, kaldub kõrvale ka teise elektroskoobi osuti, esialgselt laetud elektroskoobilt laadimata elektroskoobile. Kui laetud ja laadimata elektroskoobid ühendada aga näiteks plastjoonlaua abil, siis teise elektroskoobi osuti kõrvale ei kaldu. Teine elektroskoop ei laadu. Mööda plastjoonlauda ei kandu elektrilaenng üheld elektroskoobilt teisele. Millist ainet nimetatakse elektrijuhiks? Ained ja nende segud liigitatakse elektrijuhtideks. Elektrijuhiks nimetatakse ainet või ainete segu, mida mööda elektrilaeng võib kanduda ühelt kehalt teisele. Juhtideks on kõik
5. Mittejuhiks ehk dielektrikuks( ka islaatoriks) nimetatakse ainet või ainete segu, mida mööda elektrilaeng ei kandu ühelt kehalt teisele. 6. Maandamiseks nimetatakse laetud keha ühendamist elektrijuhi abil maaga. 7. Kui kahel ühesugusel elektroskoobil on erineva suurusega samaliigilised elektrilaengud, sel juhul on nende ostutite kalded erinevad. Samaliigilise laenguga elektroskoopide ühendumisel jaotub kummalegi elektroskoobile pool neil olnud laengu suurusest. Ühesuuruste eriliigiliste elektrilaengutega kehade ühendamisel nende elektrilaengud kompenseeruvad ehk neutraliseerivad teineteist ja kehad kaotavad laengu. Peatükk 4 . elektriväli 1) Elektrivälja mõiste võttis kasutusele Michael Faraday ja James Clerk Maxwell 2) Elektrilaenguga kehasid ümbritseb elektriväli, mis vahendab laetud kehade vastastikmõju. Paigaloleva laetud keha elektrivälja nimetatakse elektrostaatiliseks väljaks.
elektriseeritud kehadega laadida. Esineb nii silindrite tõmbumist kui tõukumist. Kui on sultaneid ja elektrofoormasin, siis saab neid samadeks demodeks kasutada. Tuleks näidata vastastikmõju olenevust kehade laengust, kehadevahelisest kaugusest ja laengu suurusest. Katse. Laeme õõnsa silindri, mis asub ühe elektroskoobi otsas ja võtame isoleerkäepidemest metallpulgaga laengut kord silindri seest, kord väljast ja kanname teisele elektroskoobile üle. See õnnestub ainult välispinnalt laengut võttes. Katse. Ühendame laetud ja laadimata elektroskoobi üks kord metallpulgaga ja teine kord puupulgaga. Katse. Kui juhtme lähedusse paigutada magnetnõelad (kompassid) ja juhtmes tekitada alalisvool, siis kõik magnetnõelad pöörduvad juhtmega risti. Magnetnõelad näitavad magnetvälja suunda. Katse. Kui püsimagneti pooluste vahele panna liikuda saav juhe, milles on alalisvool, siis juhe hakkab liikuma. Katse
annaabi.ee 
