Lähtudes sellest, et elektronkatte väliskihi täitmiseks on vesinikuaatomil puudu üks elektron nagu halogeenide aatomitelgi, võib vesiniku paigutada VII rühma. Nagu halogeenide aatomitelgi, on vesinikuaatomil suur ionisatsioonienergia. Halogeenidest erineb vesinik aga väiksema elektronafiinsuse ja elektronegatiivsuse poolest. Vesiniku mittemetallilisus ei ole nii väljendunud nagu halogeenidel. Nõnda moodustavad ühendeid H-ioonidega ainult väga elektropositiivsed metallid nagu kaalium ja kaltsium. Vesiniku ionisatsioonienergia on nii suur, et isegi vesiniku (I) ühendid niisuguste tugevate oksüdeerijatega nagu fluor ja hapnik ei saa olla ioonilised. Kui ühendites tekiksidki positiivsed vesinikuioonid, siis moodustuks nende väga suure polariseeriva toime tõttu ikkagi kovalentne side. Samal põhjusel ei saa tavalistes keemilistes nähtustes esineda ioonid H+ vabas olekus
Kuna - orbitaali elektronid on liikuvamad kui - orbitaali omad, on iooniliste piirstruktuuride osakaal siin suurem. Elektronegatiivse aatomi mõju edasikandumist mööda -sidemeid nimetatakse induktsiooniks. · I tüüpi asendajad on vesinikust elektronegatiiv-semad. Need rühmad polariseerivad endaga seotud asendajaid ja omandavad negatiivse osalaengu. · +I tüüpi ehk elektropositiivsed asendajad on vesinikust väiksema elektronegatiivsusega. Need rühmad polariseeruvad elektronegatiivsete asendajate mõjul ja omandavad positiivse osalaengu. 6) Mis vahe on polaarsel ja mittepolaarsel konjugatsioonil? KONJUGATSIOON ON RESONANTSI ALAMLIIK! Mittepolaarne konjugatsioon on sidemete kordsuse osaline või täielik ühildumine -elektronpaaride ümberjaotamise tulemusena. See põhineb p-elektronide võimel moodustada sidemeid mitme naaber -elektroniga ja jääda osaliselt vabaks
saamiseks[13]) on vesinikuaatomil puudu üks elektron nagu halogeenide aatomitelgi[14], võib vesiniku paigutada VII rühma. Nagu halogeenide aatomitelgi, on vesinikuaatomil suur ionisatsioonienergia.[15] Halogeenidest erineb vesinik aga väiksema elektronafiinsuse ja elektronegatiivsuse poolest[16]. Vesiniku mittemetallilisus ei ole nii väljendunud nagu halogeenidel[17]. Nõnda moodustavad ühendeid H-ioonidega ainult väga elektropositiivsed metallid nagu kaalium ja kaltsium (kaaliumhüdriid KH ja kaltsiumhüdriid CaH2)[18]. Ionisatsioonienergia, elektronafiinsus ja oksüdatsiooniastmed Vesinikuaatomi ionisatsioonienergia on 13,6 eV[19] ehk 1312 kJ/mol. Suure ionisatsioonienergia poolest sarnaneb vesinik VII rühma elementidega. Vesiniku ionisatsioonienergia on nii suur, et isegi vesiniku (I) ühendid niisuguste tugevate oksüdeerijatega nagu fluor ja hapnik ei saa olla ioonilised. Kui ühendites tekiksidki
suurem elektronegatiivsus. Lähtudes sellest, et elektronkatte väliskihi täitmiseks on vesinikuaatomil puudu üks elektron nagu halogeenide aatomitelgi, võib vesiniku paigutada VII rühma. Nagu halogeenide aatomitelgi, on vesinikuaatomil suur ionisatsioonienergia. Halogeenidest erineb vesinik aga väiksema elektronafiinsuse jaelektronegatiivsuse poolest. Vesiniku mittemetallilisus ei ole nii väljendunud nagu halogeenidel. Nõnda moodustavad ühendeid H-ioonidega ainult väga elektropositiivsed metallid nagu kaalium ja kaltsium (kaaliumhüdriid KH ja kaltsiumhüdriid CaH2). 2.3 Esinemine looduses Vesinik kosmoses Juba varsti pärast Universumi tekkimist Suures Paugus oli tohutu palju prootoneid ja neutroneid. Kõrge temperatuuri tingimustes ühinesid need kergetest aatomituumadeks. Enamik prootoneid jäid siiski ühinemata ning neist said edaspidi H-tuumad. Umbes 380 000 aasta pärast, kui kiirgustihedus oli jäänud piisavalt väikseks, said vesinikuaatomid
lahuseks nim teatud piirides pidevalt muutuva koostisega faasi (homogeensest süsteemiosa). Kahe või enama aine molekulide (ka aatomite või ioonide) ühtlane segu. 14 pilet 1. Komposiitmaterjalide kujundamise alused? Komposiitmaterjalid on kujundatud nii, et nad lõpptulemusena omavad mõlema komponendi parimad omadused. 2. Nõrga sideme üldiseloomustus? Nõrga sideme juures ei toimu elektronide üleandmist ega jagamist sidet moodustavate aatomite vahel. 3. Millised on elektropositiivsed elemendid? Elektropositiivsed elemendid on metallid, mis vôivad keemilistes reaktsioonides anda ära elektrone ja moodustada positiivseid ioone ehk katioone. 4. loonide geomeetriline paiknemine ioonsetes tahketes kehades? loonilistes materjalides on kõik positiivsed ioonid ümbritsetud võrdse arvu kõige lähemate negatiivsete ioonidega kõigis kolmes suunas ja vastupidi. St. Et ioonide paiknemine kehas on maaratud vaid geomeetria reeglitega. 5. Kirjelda vesiniksidet vees
Spinkvantarv ms määrab 2 elektroni lubatud pöörlemise suunda ümber oma telje. Pöörlemissuunad võivad olla kas kellaosuti suunas või vastu kellaosuti suunda ja vastavad ms väärtused on + 1/2 ja -1/2. 20. Maksimaalne elektronide arv elektron-nivool kvantarvuga n ? 2n2 21. Millises järjestuses täidavad elektronid orbitaale? Madalama väärtusega energianivood esmalt (kasvavas järjekorras) 22. Mis inertgaaside keemilise inertsuse aluseks? 23. Millised on elektropositiivsed elemendid? Ennem omastavad elektrone, kui loovutavad. 24. Millised on elektronegatiivsed elemendid? Ennem loovutavad elektrone, kui omastavad 25. Mida näitab elektronegatiivsuse väärtus? Aine keemilist aktiivsust, oksüdatsiooni astet??? 1. Millal tekib aatomite vahel keemiline side? Keemiline side tekib aatomite vahel siis, kui selle tulemusena väheneb süsteemi potensiaalne (vaba) energia. Iseloomusta ioonilist sidet
Snelli seadus seob valguse murdumisnäitajaid ja langemis ja murdumisnurgad kahes keskkonnas. n/n1=sinx1/sinx 11.Defineerige lahus. 12.Kuidas määrata faaside koostist olekudiagrammist. 14 1.Komposiitmaterjalide kujundamise alused? Komposiitmaterjalid on kujundatud nii, et nad lõpptulemusena omavad mõlema komponendi parimaid omadused. 2.Nõrga sideme üldiseloomustus? Nõrga sideme juures ei toimu elektronide üleandmist ega jagamist sidet moodustavate aatomite vahel. 3.Millised on elektropositiivsed elemendid? Eelektropositiivsed elemendid on metallid, mis võivad keemilistes reaktsioonides anda ära elektrone ja moodustada positiivseid ioone ehk katioone. 4.Ioonide geomeetriline paiknemine ioonsetes tahketes kehades? Ioonilistes materjalides on kõik positiivsed ioonid ümbritsetud võrdse arvu ligimate negatiivsete ioonidega kõigis kolmes suunas ja vastupidi. St et ioonide paiknemine kehas on märatud vaid geomeetria reeglitega. 5.Kirjelda vesiniksidet vees?
Sai esmakordselt boori Avogadro: samades tingimustes sisaldavad võrdsed ruumalad gaase võrdse arvu osakesi.Pakkus hüpoteesi, et gaasilised lihtained koosnevad kaheaatomilistest molekulidest (H 2 , O 2 , Cl 2 jne.). Järeldas, et gaaside molekulmasside suhe võrdub nende tiheduste suhtega. Berzelius: esitas elementide aatommasside tabeli, ignoreeris Avogadrot Andis elektrokeemilise põhjenduse kordsete suhete seaduse "lihtsuse printsiibile": elemendid on elektronegatiivsed ja elektropositiivsed. keemiliste elementide tähistusviisi tähtsümbolitega, mis sobis ka ainete valemite j keemiliste reaktsioonide kirjapanekuks Volta: tõestas, et elekter tekib erinevate metallide kontakti tõttu, mitte organismide sees.Konstrueeris1800. a. esimese keemilise vooluallika nn. Volta samba. Leiutas seadme, millega sai efektiivselt koguda staatilist elektrit elektrofoor Davy: oletas, et soojus on liikumise vorm, sai esimesena elektrikaare, sai sulatatud
Näiteks Li ja Mg reageerivad mõlemad otse lämmastikuga ja moodustavad nitriite. Või alumiiniumil ja berüllioumil on mõlemad amfoteerseid? 5. Selgitage perioodilisi seoseid näidete abil hüdriidide omadustes. Kirjeldage soolataolisi, metallilisi ja molekulaarseid hüdriide ning kirjutage nende tasakaalustatud tekkereaktsioonid. · Kõik elemendid (v.a väärisgaasid) moodustavad vesinikuga binaarseid ühendeid. Hüdriidi valem on seotud pea-alarühma numbriga. · Tugevalt elektropositiivsed leelis- ja leelismuldmetallid moodustavad soolataolisi hüdriide, kus vesinik esineb hüdriidioonina (H-). 2K(s) + H2(g) =t 2KH(s) t temp, juuresolek. · Soolataolised hüdriidid on valged, kõrge sulamistemperatuuriga kristalsed ained. · Metallilised hüdriidid moodustuvad mõnede delementide kuumutamisel vesinikus. Nad on mustad, pulbrilised ja elektrit juhtivad. Kuumutamisel või happe toimel hüdriid laguneb ja eraldub vesinik.
(joonis 2.11) Inertgaasid Elemendi keemilised omadused on otseselt määratud tema aatomite välimistel elektronkihtidel asuvate elektronide reaktsioonivõimega. Kõige inertsemad ja kõige väiksema reaktsioonivõimega on välimises elektronkihis s2p6 elektronkonfiguratsiooni omavad inertgaasid. Erandiks on vaid He, mille välimises elektronkihis on 1s2 elektronkonfiguratsioon. Seega elemendi suure keemilise inertsuse aluseks on s2p6 elektronkonfiguratsioon välimises elektronkihis. Elektropositiivsed ja elektronegatiivsed elemendid. (joonis 2.11) Elektropositiivsed elemendid on metallid, mis võivad keemilistes reaktsioonides anda ära elektrone ja moodustada positiivseid ioone ehk katioone. Kõige elektronpositiivsemad on perioodilise süsteemi 1A ja 2A grupi elemendid. Kõige elektronegatiivsemad elemendid on oma loomuselt mittemetallid. Nad võivad keemilistes reaktsioonides võtta elektrone ning moodustada negatiivseid ioone ehk anioone. Kõige elektronegatiivsemad elemendid on
suunaline sarnasus, näit. paarid Li - Mg, Be - Al, B - Si Põhjused: sarnasused sisemiste orbitaalide täitumisel 5. Selgitage perioodilisi seoseid näidete abil hüdriidide omadustes. Kirjeldage soolataolisi, metallilisi ja molekulaarseid hüdriide ning kirjutage nende tasakaalustatud tekkereaktsioonid. Kõik pea-alarühmade elemendid (v.a.väärisgaasid) moodustavad vesinikuga binaarseid ühendeid hüdriidi valem on seotud pea-alarühma numbriga · Tugevalt elektropositiivsed (leelis- ja leelismuld) metallid moodustavad soolataolisi hüdriide, kus vesinik on hüdriidioonina, H-. Ioonilised on leelis- ja leelisemuldmetallide hüdriidid, nt KH ja CaH2. Ioonilised hüdriidid on kõrge sulamistemp tahked kritallilised ained ehk soolad. Esimese rühma s-elementide hüdriidid on nagu enamik nende elementide halogeniide NaCl struktuuriga. Keemilises mõttes käituvad ioonilised hüdriidid aluseliste ühenditena. KH+HOH=KOH +H2
annaabi.ee 
