Tõmbamine- on survetöötlemise pidevprotsess, mille puhul traadi-, varda-, toru- või ribakujuline toode saadakse tooriku tõmbamisega läbi tõmbesilma. Tõmbamisel on võimalikud deformatsioonid piiratud tõmbesilmast väljaulatuva profiili tugevusega ( tõmmatakse külmalt), metalli pind kalestub, saadakse suur täpsus ja pinnasiledus. 19.Al-sulamite pinnatöötlusmeetodid- käiatakse, lihvitakse, harjatakse ja poleeritakse(ka keemiline- ja elektropoleerimine) sobiva viimistluse saavutamiseks. Erinevad sulamid on erineva korrosioonikindlusega, seega on neid teatud tingimustes vaja kaitsta keskkonnamõjude eest- lakitakse, värvitakse, pulbervärvitakse, kaetakse erinevate plastpinnakatetega. Üks olulisi meetodeid- anodeerimine- elektrolüüsi teel muudetakse pindmine metallikiht oksiidiks- suurendab pinna vastupidavust korrosioonile. Lisaks võimaldab see dekoratiivset erivärvi katet, kui kasutada toonimist
taimede regenereerimine eeldab aga haid teadmisi taimede koekultuurist. Koekultuuri rakkudega oige manipuleerimine ongi peaaegu koigi hetkel inimese kasutuses olevate transgeensete taimede konstrueerimise meetodite kasutamise eelduseks. Vooraste geenide taimedesse viimiseks kasutatakse: 1) agrobakteri poolt vahendatud geeniulekannet, 2) otsene DNA sisseviimine keemiliselt, elektriliselt voi mehhaaniliselt toodeldud protoplastidesse, 3) taimede pommitamine metalliosakestega, 4) taimede elektropoleerimine, 5) DNA sisseviimine mikroskoopiliste fiibritega voi ultraheliga mehhaaniliselt vigastatud taimekudedesse. Kloonimine Korgemate loomade kloonimise pohimottelisi meetodeid on kaks: 1. Embruokloonimine embruo tukeldamine parast sugoodi pooldumist (blastomeeride eraldamine) ja saadud embruote siirdamine surrogaatemadesse e retsipientidesse. 2. Somaatilise raku tuuma siirdamine munarakku kloonitava organismi rakutuum eraldatakse ja viiakse munarakku, mille tuum on eelnevalt eemaldatud
Koekultuuri rakku- dega õige manipuleerimine ongi peaaegu kõigi hetkel inimese käsutuses olevate transgeensete taimede konstrueerimise meetodite kasutamise eelduseks. Võõraste geenide taimedesse viimiseks kasutatakse: 1) agrobakteri poolt vahendatud geeniülekannet, 2) otsene DNA sisseviimine keemiliselt, elektriliselt või mehhaaniliselt töödeldud proto- plastidesse, 3) taimede pommitamine metalliosakestega, 4) taimede elektropoleerimine, 5) DNA sisseviimine mikroskoopiliste fiibritega või ultraheliga mehhaaniliselt vigastatud taimekudedesse. Milleks lisatakse toiduainetele geene? Mais: vastupidavus putukate ja taimekaitsevahendite suhtes Sojauba: vastupidavus taimekaitsevahendite ja viiruste suhtes Raps: õli koostise muutmine, vastupidavus taimekaitsevahendite suhtes Kartul: vastupidavus putukate ja taimekaitsevahendite suhtes, suurem tärklisesisaldus Vaarikad: küpsemise aeglustamine
annaabi.ee 
