Pole veel leiutatud (ja vaevalt et kunagi leiutataksegi) tehnoloogiat, kuidas ülipuhast ränikristalli saaks odavamalt toota. Seetõttu püütaksegi kogu maailmas välja töötada uusi odavamaid tehnoloogiaid polükristalliliste õhukesekileliste päikesepatareide tootmiseks. Räni kõrvale on ilmunud ka teised perspektiivsed pooljuhtmaterjalid nagu CuInSe2 ja CdTe. ,,Päikesepatarei koosneb kahest ränikihist erinevatega lisanditega (boor või fosfor; fosforil on vaba elektroonpaar, mida ta võib doneerida, aga booril on vaba elektroonorbital, kuhu ta võib elektrone vastu võtta). Ühes kihis tekkivad vabaelektronid, aga teises nende puudus, nii nimetatud augud. Kui patareile langevad valgusefotonid, algab elektronide liikumine ühest kihist teisesse, teisisõnu tekib elektrivool, mis liikub metalliliste kanalite kaudu akusse või elektritarbijale, ja pärast tagasi esialgsesse kihisse. Mida suurem on päikesepatarei pindala, seda
substraadi suhtes 0. järku ning kiirus ei sõltu substraadi kontsentratsioonist. ! II variant 1. Vesinikside. ! Vesiniku aatomil on ainult üks s-orbitaal. Tänu sellele on ta võimeline moodustama täiendava side ühendites, kus ta on seotud endast oluliselt elektronegatiivsema elemendiga. Seda täiendavat sidet nimetatakse vesiniksidemeks. Näiteks: H2O molekulite vahel O-H side vee molekulis on tugevalt polaarne. Sideme ühine elektroonpaar on tõmmatud hapniku aatomi kui elektronegatiivsema aatomi poole. Vesiniku aatomile jääb osliselt vaba 1s orbitaal. See osaliselt vaba orbitaal võib kattuda naabriks oleva vee molekuli hapniku aatomi orbitaaliga, kus asub vaba elektronpaar (doonor-aktseptormehhanism). Selline tekkinud täiendav side ongi vesinikside. Kuna vesiniku ja hapniku orbitaalide kattumisaste on väga väike on vesinikside väga nõrk side (10-20 korda nõrgem, kui kovalentne side).