raadiusega võrduva kauguseni ning aktiveerida, milleks on vaja sisestada teatud hulk energiat (soojus, mehaaniline energia) Keevitusmetallurgia Sulakeevitus sarnaneb metallurgiliste protsessidega, aga on tunduvalt keerulisem, sest: a) keevituse soojusallika(elektroodi) ja sulametalli kõrgke temperatuur b) väiksemahuline sula keevisvann, mis on ümbritsetud külma metalliga c) sula keevisvanni lühike kestus 440s d) sulanud elektroodivarda metallisiirdega keevisvanni kaasnevad nähtused Sulametalli vanni kõrge temperatuuri tõttu aktiviseeruvad paljud füüsikaliskeemilised protsessid. Näiteks gaaside ja metallide vahelised reaktsioonid, mis reeglina halvendavad keevismetalli omadusi. Keevituskaare piirkonnas aurustatakse, oksüdeeritakse ja desoksüdeeritakse märgatavaid metallikoguseid. Keevisvanni ümbritsev põhimetall põhjustab sula metalli kiiret jahtumist, mistõttu ei kulge
kujumuutustega e. termodeformatiivsete protsessidega. Keevitusmetallurgia Sulakeevituse metallurgiaprotsessid on sarnased metallurgiliste protsessidega, kuid märksa keerukamad järgmistel põhjustel: a) keevituse soojusallika (elektroodi) ja sulametalli kõrge temperatuur (terastel kuni 1800 ºC), b) väikesemahuline sula keevisvann, mis ümbritsetud külma metalliga, c) sula keevisvanni lühike kestus, terastel 4...40 s, d) sulanud elektroodivarda metalli siirdega keevisvanni kaasnevad nähtused. - Sulametalli vanni kõrge temperatuuri tõttu aktiveeruvad paljud füüsikalis- keemilised protsessid tavametallurgiaga võrreldes, nagu gaaside ja metalli vahelised reaktsioonid, mis reeglina halvendavad keevismetalli omadusi. - Keevisvanni ümbritsev külm põhimetall põhjustab sula metalli kiiret jahtumist, mistõttu paljud keemilised reaktsioonid ei kulge lõpuni.
Kõige laialdasemalt kasutatakse hapniku (O2) ja atsetüleeni (C2H2) segu, mis annab sulatustemperatuuriks kuni 3200°C. Hapnik on temperatuuri reguleermiseks. Varraselektrood - Keevituskaare, mille temperatuur on 5000…6000 °C, toimel elektroodivarras ja selle kate ning põhimetall sulavad. Tekib keevisvann, kuhu siirduvad elektroodimetalli tilgad ja katte sulamisel tekkinud räbu tilgad, mis moodustavad keevisvanni pinnal sularäbu kihi. Elektroodivarda ots sulab kattest kiiremini, tekitades süvendi, mis suunab sulametalli tilgad ja katte lagunemisel tekkiva gaaside joa keevisvanni. Kattest eralduvad gaasilised ained tekitavad kaarevahemikus keevisvanni kohale gaasikaitse ümbritseva keskkonna (õhu) hapniku ja lämmastiku mõju vastu. Keevisvanni jahtumisel moodustub keevisõmblus ning selle pinnale tardunud räbukoorik. Päripolaarne keevitus - Keevitusvoolu polaarsus, kus elektrood on ühendatud vooluallika negatiivse ja toode
alalisvoolu. Kasutatakse torujuhtmete keevitamisel, kõrge hind 3)Rutiilkattega elektroodid on väga kergesti süüdatavad ja annavad püsiva kaarleegi. Pritsmeid tekib vähe. Ei nõua eriti puhtust. Päri- või vastupolaarne alalisvool aga ka vahelduvvool. Remonditöödel enim kasutatavad elektroodid 4)Aluselise kattega elektroode kasutatakse peamiselt legeeritud terase keevitamiseks. Keevitatakse hästi lühikese keevituskaarega(pool kuni terve elektroodivarda läbimõõdust). Keevitatavad detailid peavad olema korralikult puhastatud. Keevitamiseks kasutatakse vastupolaarset alalisvoolu. Elektroode tuleb hoida kuivas(kuivatuskapp, -pinal) 100- 300kraadi juures. 5)Segakatted. Elektroodidel kasutatakse ka erinevaid segakatteid. Selle eesmärgiks on erinevate katete heade omaduste ühendamine ja erinevate puuduste vältimine. Elektroodi tähistamine EN499 järgi 1 2 3 4 5 6 7 8
kaarkeevitusmeetodite rühma. Elektroodkeevitamisel kinnitatakse keevituselektrood elektroodihoidikusse. Keevituskaare, mille temperatuur on 5000...6000 °C, toimel elektroodivarras ja selle kate ning põhimetall sulavad. Tekib keevisvann, kuhu siirduvad elektroodimetalli tilgad ja katte sulamisel tekkinud räbu tilgad, mis moodustavad keevisvanni pinnal sularäbu kihi. Elektroodivarda ots sulab kattest kiiremini, tekitades süvendi, mis suunab sulametalli tilgad ja katte lagunemisel tekkiva gaaside joa keevisvanni. Kattest eralduvad gaasilised ained tekitavad kaarevahemikus keevisvanni kohale gaasikaitse ümbritseva keskkonna (õhu) hapniku ja lämmastiku mõju vastu. Keevisvanni jahtumisel moodustub keevisõmblus ning selle pinnale tardunud räbukoorik.
termodeformatiivsete protsessidega. Keevitusmetallurgia Sulakeevituse metallurgiaprotsessid on sarnased metallurgiliste protsessidega, kuid märksa keerukamad järgmistel põhjustel: a) keevituse soojusallika (elektroodi) ja sulametalli kõrge temperatuur (terastel kuni 1800 ºC), b) väikesemahuline sula keevisvann, mis ümbritsetud külma metalliga, c) sula keevisvanni lühike kestus, terastel 4...40 s, d) sulanud elektroodivarda metalli siirdega keevisvanni kaasnevad nähtused. - Sulametalli vanni kõrge temperatuuri tõttu aktiveeruvad paljud füüsikalis- keemilised protsessid tavametallurgiaga võrreldes, nagu gaaside ja metalli vahelised reaktsioonid, mis reeglina halvendavad keevismetalli omadusi. - Keevisvanni ümbritsev külm põhimetall põhjustab sula metalli kiiret jahtumist, mistõttu paljud keemilised reaktsioonid ei kulge lõpuni.
arc welding, MMA-welding, shielded metal arc welding, SMAW) kuulub rahvusvahelise liigituse järgi kaarkeevituse protsesside rühma ja alarühma metallkaarkeevitus ilma kaitsegaasita. Elektrood kinnitatakse elektroodihoidikusse. Detail ühendatakse vooluringi maandusklemmi abil. Süüdatakse keevituskaar, mille temperatuuri 5000...6000 ºC toimel sulab elektroodivarras, elektroodikate ja põhimetall. Tekib keevisvann, kuhu siirduvad elektroodimetalli tilgad. Elektroodivarda ots sulab kiiremini kui kate, tekitades süvendi, mis suunab sulametalli tilkade ja gaaside joa keevisvanni. Kattest eralduvad gaasilised ained tekitavad kaarevahemikus gaasipilve ja keevisvanni kohale gaasikaitse ümbritseva keskkonna (õhu) hapniku ja lämmastiku mõju vastu. Räbuga kaetud elektroodivarda sulanud metalli tilgad, aga ka katte sulamisel tekkinud vedelad räbutilgad siirduvad sulanud põhimetallist moodustunud keevisvanni
materjali keemilisest koostisest ja õmbluse nõutavatest mehaanilistest omadustest,keevitus elektroode tähistatakse standardite järgi 1.ISO 2560 2.DIN- EN499.Elektroodid jagunevad oma omaduste,kattete,keevitusasendi ja keevisliidete kvaliteedi järgi 12-klassi.Elektroodide tähistuses on 1. en ja dn number 2.käsikeevituse elektroodi tähis e 3.õmblusmetalli voolavus piir,tõmbetugevus ja katkevenivus 4.temp tunnusarv või täht tähis mis vastab purustus tööle 5.elektroodivarda keemilise koostise lühendatud tähistus 6.elektroodi katte tüübi täht tähis 7.vooluliiki ja elektroodi materjali väljatulekut näitav tunnusarv 8.keevitusasendi tunnusarv millele võib lisanduda number 5(elektrood võimaldab keevitada all asendis horisontaal õmblusi ja vertikaal õmblusi ülalt alla) 9.õmblus metalli vesiniku sisaldus mida näitab täht H ja sellele järgnev number 5,10,15. Elektroodi läbimõõt valitakse sõltuvalt keevitatava materjali paksusest ja
Keevitamiseks kasutatakse päri- või vastupolaarset alalisvoolu, aga ka vahelduvvoolu. Suurema tootlikkuse saamiseks kasutatakse paksukattelisi rutiilelektroode. Selliste elektroodide kasutamisel tekib palju räbu, seepärast keevitatakse nendega enamasti horisontaalasendis 4. Aluselise kattega elektroode kasutatakse peamiselt legeeritud terase keevitamiseks. Keevitatakse hästi lühikese keevituskaarega (pool elektroodivarda läbimõõdust). Keevitatavad detailid peavad olema korralikult puhastatud. Keevitamiseks kasutatakse vastupolaarset alalisvoolu. 5. Segakatted. Elektroodidel kasutatakse ka erinevaid segakatteid. Selle eesmärgiks on erinevate katete heade omaduste ühendamine ja esinevate puuduste vältimine. Segakatteid tähistatakse mõlema kattetüübi tähisega (RC, RA, RB, AC jne.), kusjuures esimesena märgitakse koostises
) või isegi muuta keevitusviisi. Halva keevita- elektroodivarras ja selle kate ning põhimetall sula- tavuse puhul piisavat keevitatavust saavutada ei ole vad. Tekib keevisvann, kuhu siirduvad elektroodi- võimalik. metalli tilgad ja katte sulamisel tekkinud räbu tilgad, Metallide keevitatavust hinnatakse prao- mis moodustavad keevisvanni pinnal sularäbu kihi. kindlusega. Külmpraod tekivad enamasti keevis- Elektroodivarda ots sulab kattest kiiremini, tekitades õmbluse kõrval põhimetallis kohe või 10...48 tunni süvendi, mis suunab sulametalli tilgad ja katte lagu- jooksul pärast keevitamist. Külmpragusid seosta- nemisel tekkiva gaaside joa keevisvanni. Kattest takse suurest jahtumiskiirusest tingitud habraste eralduvad gaasilised ained tekitavad kaarevahe- karastusstruktuuride moodustumisega või metalli nn mikus keevisvanni kohale gaasikaitse ümbritseva
annaabi.ee 
