Hüdroloogia ja vesiehitised kordamisküsimused
tareerimiskõveralt või -tabelist voolukiirus. Tiivik kinnitatakse mõõtevarda külge või koos koormisega trossi
otsa. Kiirust mõõdetakse nagu sügavustki sillalt, ripphällist või paadist.
Jõe voolukiiruse mõõtmine:
Tiivikuga kiirusvertikaalidel, m3/s
Akustilise kiirusmõõturiga (põhineb Doppleri efektil)
Elektromagneetilise kiirusmõõturiga – mõõturi tekitatud magnetväljas liikuv elektrijuht (nt vesi)
indutseerib elektroodipaariga mõõdetava pinge, mis on võrdeline kiirusega.
Voolukiiruse mõõtmine tiivikuga:
Voolukiirus muutub jõe ristlõikes (turbulentsuse, hõõrdejõudude mõjul), seetõttu tuleb teha kiiruse mõõtmine
paljudes punktides risti jõega ja paljudel sügavustel.
Kiirus jões muutub (pulseerub), seetõttu tuleb mõõta pikka aega, nt 100 sek.
Lävendis valitakse kiirusvertikaalid, millede arv sõltub jõe laiusest. Kiiruspunktide arv sõltub voolu sügavusest.