Juba üliõpilasena sai ta 1907. aastal Taani Kuningliku Teaduste Akadeemia kuldmedali vedelike pindpinevuse eksperimentaalse uurimise eest. Oma uurimustöö teostamiseks kasutas ta oma isa ülikooli laborit. Selle eduka katse järel otsustas Bohr loobuda filosoofiast ning alustada õpinguid füüsika valdkonnas. 1909. aastal valmis tal magistritöö ning 1911. aasta aprillis kaitses Niels Bohr väga edukalt oma doktoritööd metallide elektronteooriast. Samal aastal sai värske doktor tänu ,,õllestipendiumile" võimaluse santazeerida välismaal, mida ta otsustas kasutada töötamiseks J.J Thomsoni juures laboratooriumis. Rutenfordi juures algaski Niels Bohri teaduslik ,,tähelend". Siin alustas ta aatomi planetaarse mudeli stabiilsuse teoreetilise põhjenduse otsinguid ning juba 1913. Aastal sai valmis tema esimene artikkel aatomi kvantiseerimise kohta. Tänu teaduslikud töös saavutatud edusammudele sai N.Bohr 1916. aastal
3. kiirguse postulaat aatomi üleminekul statsionaarsest olekust energiaga Em olekusse energiaga En kiiratakse või neelatakse energiakvant hf, mis võrdub nende olekute vahega. 2 Niels Hendrik David Bohr s. 7.oktoobril 1885.a. Kopenhaagenis füsioloogiaprofessori peres. Üliõpilasena sai ta 1907.a. Taani Kuningliku Akadeemia kuldmedali vedelike pindpinevise eksperimentaalse uurimise eest, 1911.a. doktoritöö metallide elektronteooriast ( I = e n S v ! ). 1912.a.Manchesteri Rutherfordi juurde, kus seletus aatomi kvantiseerimise kohta. 1921.a. loodi Kopenhaagenis teoreetilise füüsika instituut, kus kujunes välja taani füüsikute koolkond, milles töötasid N.B. assistentidena W.Pauli, W.Heisenberg jt. ning stazeerisid E.Schödingen, L.Landau jt. 1922 Nobeli preemia teenete eest aatomi ehituse uurimisel. Temalt tuumafüüsikas vahetuuma teooria,
põhjuseks on aine murdumisnäitaja sõltuvus valguse lainepikkusest. Enamikul ainetest nähtavas piirkonnas murdumisnäitaja väheneb lainepikkuse kasvades. Murdumisnäitaja sõltuvust valguse lainepikkusest nimetatakse dispersiooniks. Muutused on küllalt väikesed, ca 1 2 %. Näiteks H2O korral on 400 nm juures n = 1,342 , aga 700 nm juures 1,330. Miks oleneb murdumisnäitaja lainepikkusest? Vastuse saab kõige lihtsamalt dispersiooni elektronteooriast, mida me siiski ei hakka siinkohal esitama.. Nähtuse olemust saab seletada ka lihtsamalt, kasutades valguse aines levimise mudelit. Valguse kiirus aines oleneb ajast, mis kulub valguse neeldumiseks ja kiirgumiseks aatomeis. See on nö. "peatuseks" kulunud aeg. Mida lähemal elektroni omavõnke sagedusele on valguslaine sagedus, seda suurema amplituudiga pannakse elektron aatomis sooritama sundvõnkeid. Selle tekitamine ja lõppemine võtavad üha rohkem aega.
annaabi.ee 
