neuklonidega tuuma. Prooton positiivse elektrilaenguga elementaarosake, millede arv määrab ära keemilise elemendi. Neutron elektriliselt neutraalne elementaarosake, mis määrab ära keemilise elemendi isotoobi. Isotoop sama keemilise elemendi aatomid, mis erinevad üksteisest neutronite arvu poolest. Elektronskeem aatomi elektronkatte ehitust kirjeldav skeem, mis näitab elektronide arvu elektronkihtides. Elektronvalem elektronstruktuuri kirjeldav üleskirjutus, mis näitab elektronide paigutust alakihtidel. Aatomiraadius aatomi tuuma ja välimise täidetud elektronkihi vaheline kaugus. Aatomorbitaal aatomi osa, milles elektroni leidumise tõenäosus on väga suur. Keemiline element ühesuguse tuumalaenguga aatomite liik. Perioodilisusseadus seisneb selles, et keemiliste elementide omadused on perioodilises sõltuvuses aatomite tuumalaengust.
Kovalentne side · Jaguneb polaarseks ja mittepolaarseks kovalentseks sidemeks. · Mittepolaarne esineb lihtainetes ühe ja sama elemendi aatomite vahel,elektronegatiivsuste(EN) erinevus on EN=0. Sellise sideme korral kuulub ühine elektronpaar võrdselt mõlemale aatomile. · Polaarnse esineb erinevate elementide aatomite vahel, side on aatomite vahel, mille elektronegatiivsuste erinevus on väike EN=1,7 Aatomid püüavad omastada väärsigaaside elektronstruktuuri. Sellise sideme korral tõmbab metallilisem element aatomi endale. · Elektronegatiivsus on suurus, mille all mõistetakse elemendi aatomi võimet siduda endaga molekulis elektrone(kumb loovutab, kumb liidab) Suurema EN väärtusega elemendi aatom liidab, väiksema EN väärtusega element aga loovutab elektrone. EN suureneb perioodilisustabelis rphmades alt üles ja vasakult paremale. · Mitme ühise elektronipaari abil moodustunud kovalentset sidet nim
Heelium(He) Heelium on VIII rühma esimene element. Tema aatomis on täitunud elektronkiht 1s2. Aatomi elektronstruktuuri püsivuse tõttu erineb heelium kõikidest teistest keemilistest elementidest. Heeliumil on suurim ionisatsiooni energia (24,58 eV), kuid väikseim aatomi polariseeritavus. Seetõttu on heeliumi aatomite vahelised van der Waalsi jõud äärmiselt nõrgad ning avalduvad alles ülimadalate temperatuuride või väga kõrgete rõhkude juures. Lihtainena on heelium füüsikaliste omaduste poolest kõige lähedasem molekulaarsele vesinikule (võrdne arv elektrone)
aines. Kiirguva valguse intensiivsus on enamasti väiksem kui neeldunud valguse intensiivsus, sest selle protsessi käigus on alati kaod ning osa neeldunud energiast vabaneb soojusena. Rakendamine Fotoluminestsentsi kasutatakse luminofoorlampides, valgusdioodides, ainete keemilise koostise või keskkonnasaaste uurimisel, tahkiste; molekulide ja kristallide elektroonste omaduste uurimisel, optilistes sensorites, rakendused meditsiinis, fotoluminestsents spektroskoopia (elektronstruktuuri uurimine). Fluorestsents Fluorestsents Fluorestsents - Sõna tuleb mineraalist fluoriit. Fluorestsents on valguse kiirgumine ainest, mis on eelnevalt ergastatud UV- kiirgusega või nähtava valgusega. Enamikul juhtudel omab emiteeruv kiirgus pikemat lainepikkust kui neelatav kiirgus ja seeläbi omab ka madalamat energiat. Samas, kui neelatav elektromagnetiline kiirgus on väga intensiivne, võib üks elektron neelata ka kaks footonit. Selline
n – peakvantarv, määrab energianivoo, kuhu elektron kuulub ehk määrab ära elektroni energiataseme n= 1, 2, ..., ∞ l – orbitaalkvantarv, määrab alanivoo, kuhu elektron kuulub, ja ka vastava lainefunktsiooni ruumilise kuju l= 0, 1, 2, ..., n-1 ml – magnetkvantarv, määrab orbitaali ruumilise orientatsiooni ehk näitab suunda ml= -l, ..., l ms – spinnkvantarv, näitab, kas elektroni magnetmoment on magnetvälja suunaline või sellega risti ms= -0,5; 0,5 Elektronstruktuuri ja elektronvalemi kirjutamine – harjutan!!! Kristallivõre energia – energia erinevus kristalli moodustavate ioonide tihepakendite ja gaasifaasis üksteisest lõpmata kaugel paiknevate ioonide vahel e 2 N A ∨z 2 z 1∨ ¿ 4 πd ε 0 Valem: E p =-A× ¿ A – Madelungi konstant Võreenergia on suur, kui 1) ioonilaengud on suured ja 2) kaugused ioonide vahel on väikesed.
NaCl) Dihapnik-hapniku levinuim ja püsivaim allotroop,koosneb kaheaatomilistest molekulidest Ekso-soojuse eraldumisega kulgev keemiline reaktsioon Endo--soojuse neeldumisega kulgev keemiline reaktsioon Elektroneg-suurus,mis iseloomustab keemilise elemendi aatomi võimet keemilise sideme moodustumisel tõmmata enda poole ühist elektronpaari. Elektronskeem-aatomi elektronkatte ehitust kirjeldav skeem,mis näitab elektronide arvu elektronkihtides Na +11|2)8)1) Elektronvalem-aatomi elektronstruktuuri kirjeldav ülskirjutus,mis näitab elektronide jaotumist kihtidesse ja alakihtidesse.Na 1s22s22p63s1 Grafiit-süsiniku kihilise ehitusega allotroop,hea elektrijuht Iooniline aine-ioonilise kristallivõrega aine,mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide tõmbumise tõttu Iooniline side-ioonidevaheline keemiline side,mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide tõmbumise tõttu. Iooniline kristallivõre-kristallivõre,kus võre sõlmpunktides asuvad ioonid.
Nad on madala sulamis- ja keemistemperatuuriga lihtained. Väärisgaasi aatomite vahel ei teki tavalisi keemilisi sidemeid, aatomite vastastiktoime on tingitud ainult nõrkadest van der Waalsi jõududest. Aatomiraadiuse suurenemine suunas He->Rn kasvab aatomite polariseeritavus ja kahaneb nende ionisatsioonienergia. Heelium (He) Heelium on VIII rühma esimene element. Tema aatomis on täitunud elektronkiht 1s 2. Aatomi elektronstruktuuri püsivuse tõttu erineb heelium kõikidest teistest keemilistest elementidest. Heeliumil on suurim ionisatsioonienergia (24,58 eV), kuid väikseim aatomi polariseeritavus. Seetõttu on heeliumi aatomite vahelised van der Waalsi jõud äärmiselt nõrgad ning avalduvad alles ülimadalate temperatuuride või väga kõrgete rõhkude juures. Lihtainena on heelium füüsikaliste omaduste poolest kõige lähedasem molekulaarsele vesinikule (võrdne arv elektrone). Heeliumi keemispunkt (-269 ºC) ja
Üldjuhul on aga elliptiliselt polariseeritud valgus. Polarisatsiooniast e. I- valguse intensiivsus. On võrdeline elektrivektori amplituudi ruuduga. Loomulik valgus: Lineaarselt polariseeritud valgus: Polariseeritud valguse saamiseks kasutatakse polarisaatoreid. Need on anisotroopsed ained so. mingis ruumisuunas aine elektronstruktuuri korrastatuse poolest tähelepanuväärsed ained. 88. Malus' seaduse tuletus. Miks loomuliku valguse täielikul polariseerimisel kaotame intensiivsuse kaks korda. Loomuliku valguse läbiminekul polarisaatorist kahaneb selle intensiivsus kaks korda, sest polarisaator peab ristiolevad komponendid kinni (mõlemad komponendid on võrdtõenäosed). 89. Brewsteri seadus. Valem, joonis ja seletus. Siis on peegeldunud valgus lineaarselt polariseeritud ja
nõrgad happed ja nõrgad alused 49.Dissotsiatsioonimäär- näitab, kui suur osa lahustunud aine molekulidest on jagunenud ioonideks 50.Soola hüdrolüüs- neutralisatsioonireaktsiooni pöördreaktsioon. 51.Molaarne kontsentratsioon- lahustunud aine moolide arv 1liitris lahuses; tähis c, ühik mol/dm3 52.Orbitaal- ruumiosa, kus elektronide leidumise tõenäousus on väga suur 53.Elektronvalem- aatomi elektronstruktuuri kirjeldav üleskirjutis, mis näitab elektronide arvu elektronkihtides 54.Mittepolaarne kovalentne side- kovalentne side, milles ühine elektronpaar kuulub võrdselt mõlemale sidet moodiustavale aatomile; esineb võrdse (või väga lähedase) elektronegatiivsusega aatomite vahel Ühe ja sama aatomi vahel (nt O 2, N2, H2) 55.Polaarne kovalentne side- kovalentne side erineva elektronegatiivsusega aatomite vahel, sidet moodustavatel aatomitel tekivad seejuures erinimelised
Muusikariistades kasutatakse resonantsi kõla võimendamiseks ja parandamiseks, näiteks keelpillide resonantspõhjad, klaveri kõlalaud. Raadiotehnikas võimaldab resonants raadiosignaalise selektiivset vastuvõttu (vastuvõtja häälestatakse saatja sagedusele). Resonantsi rakendatakse laialdaselt ka televisioonis, telemehaanikas, alaldustehnikas ja materjalide uurimisel. Resonantsiteooria on keemia mittevalentssidemeid sisaldavate orgaaniliste ühendite elektronstruktuuri kirjeldamise meetod. Klassikaline struktuurivalem ei võimalda alati kujutada molekuli tegelikku laengujaotust. Parim lähend on kombinatsioon klassikalise struktuurivalemi eeskujul koostatud resonantsstruktuuridest, neis saavutatakse erisugune laengujaotus aatomite valentsolekute varieerimise või sidemete ümberpaigutamisega. Eraldi võetuna ei pruugi sellised struktuurid olla reaalsed ja on ebastabiilsemad kui molekuli põhiolek
Omadused. Väärisgaasid on värvuseta ja lõhnata üheaatomilised gaasid. Nad on madala sulamis- ja keemistemperatuuriga lihtained. Väärisgaasi aatomite vahel ei teki tavalisi keemilisi sidemeid, aatomite vastastiktoime on tingitud ainult nõrkadest van der Waalsi jõududest. Aatomiraadiuse suurenemine suunas He®Rn kasvab aatomite polariseeritavus ja kahaneb nende ionisatsioonienergia. Heelium (He) Heelium on VIII rühma esimene element. Tema aatomis on täitunud elektronkiht 1s2. Aatomi elektronstruktuuri püsivuse tõttu erineb heelium kõikidest teistest keemilistest elementidest. Heeliumil on suurim ionisatsiooni energia (24,58 eV), kuid väikseim aatomi polariseeritavus. Seetõttu on heeliumi aatomite vahelised van der Waalsi jõud äärmiselt nõrgad ning avalduvad alles ülimadalate temperatuuride või väga kõrgete rõhkude juures. Lihtainena on heelium füüsikaliste omaduste poolest kõige lähedasem molekulaarsele vesinikule (võrdne arv elektrone).
mingisugusesse ruumipunkti, siis see punkt muutub uueks võnkumiste levitajaks. VALGUSE POLARISATSIOON: Kui elektrivälja tugevus muutub ainult ühes kindlas sihis, on valgus täielikult e. lineaarselt polariseeritud. Valgust polariseerivat seadet nimetatakse polarisaatoriks (polaroiks), mis laseb E- vektoril võnkuda ainult ühes läbilasketasandis ehk polarisatsioonitasandis · Ristuvad suunad neelduvad polaroidis · Polarisaatorid on anisotroopsed ained so. mingis ruumisuunas aine elektronstruktuuri korrastatuse poolest tähelepanuväärsed ained. RAKENDUSI: polaroidprillid 3d filmide vaatamiseks
nõrgad happed ja nõrgad alused 49.Dissotsiatsioonimäär- näitab, kui suur osa lahustunud aine molekulidest on jagunenud ioonideks 50.Soola hüdrolüüs- neutralisatsioonireaktsiooni pöördreaktsioon. 51.Molaarne kontsentratsioon- lahustunud aine moolide arv 1liitris lahuses; tähis c, ühik mol/dm3 52.Orbitaal- ruumiosa, kus elektronide leidumise tõenäousus on väga suur 53.Elektronvalem- aatomi elektronstruktuuri kirjeldav üleskirjutis, mis näitab elektronide arvu elektronkihtides 54.Mittepolaarne kovalentne side- kovalentne side, milles ühine elektronpaar kuulub võrdselt mõlemale sidet moodiustavale aatomile; esineb võrdse (või väga lähedase) elektronegatiivsusega aatomite vahel Ühe ja sama aatomi vahel (nt O 2, N2, H2) 55.Polaarne kovalentne side- kovalentne side erineva elektronegatiivsusega aatomite vahel, sidet moodustavatel aatomitel tekivad seejuures erinimelised
perioodis (III perioodi näitel). Kõik perioodid algavad aktiivsete metallidega. Liikudes vasakult paremale nõrgenevad metallilised omadused nagu välises elektronkihis suureneb elektronite arv (väheneb arv elektroni mida loovutab) ja tuumalaengu suurenemisel väheneb aatomi raadius (seega seotakse väliskihi elektrone tugevamini) 3.Metalli aatomite elektronsskeemid ja nende omapära võrreldes mittemetallide elektronskeemidega. Näited. Elektronstruktuuri iseärasused metallidel: · välisel kihil on enamasti vähe aatomeid (1-3) · metalliaatomite raadius on suhteliselt suur võrreldes mittemetallidega · metalliaatomid hoiavad väliskihi aatomeid nõrgalt kinni · metalliaatomid võivad elektrone ainult loovutada, neil on alati positiivne oksüdatsiooniaste. Metallid redutseerijana: · võivad elektrone ainult loovutada, (vt D, käituvad alati reaktsioonides redutseerijana
samaväärsed(vänugvad kõikides sihtides) sest ükskikute laine kiirgumine pole milgi viisil kooskõlastatud. Kui elektrivälja tugevus muutub ainult ühes kindlas sihis, on valgus täielikult polariseeritud. Valgust polariseerivat seadet nim polaroiks, mis laseb E-vektroil võnkuda ainult ühes läbilasketasandis ehk polarisatsioonitasandis. Ristuvad suunad neelduvad polaroidis, polarisaatorid on anisotroopsed ainsed mingis ruumisuunas aine elektronstruktuuri korrastuse poolest tähelepanuväärsed ained. Polaroidprillid(vähendavad olulislt veepinnalt, lumelt, asfalitlt peegeldunud valguse tuvesugt, 3d filmide vaatamiseks) Polarimeeter(Ainete kontsentratsiooni määramiseks nt jookides, veres).
Selles võib veenduda keskmiste oksüdatsiooniastmete arvutamise abil. 14. Vein ja eriti õlu sisaldavad peale alkoholi vähesel määral ka muid toitaineid. Üksnes alkoholi alusel tehtud energeetilise väärtuse arvutus annab ligikaudselt: õlu 540 kJ, kuiv vein 1180 kJ, viski 4600 kJ. Piima toiteväärtus (0,5 l 2,5 %-lise rasvasisaldusega piima) on vastavalt 1140 kJ. 15. Lihtne hinnang annab 0,29 promilli. 16. Võrdleme elektronstruktuuri hapniku aatomi juures: CH3 CH2 O H CH3 CH2 O 17. a) CH3 CH CH3 + KOH CH3 CH CH3 + KCl I OH Br OH b) + NaOH + NaBr c) Cl CH2 CH2 CH2 CH2 Cl + 2NaOH HO CH2 CH2 CH2 CH2 OH + 2NaCl
([CoBr(NH3)5]SO4 ja [CoSO4(NH3)5]Br), hüdraatisomeerideks ([Cr(H2O)6]Cl3 ja [CrCl(H2O)5]Cl2·H2O), Seoseisomeerid ([CoCl(NO2)(NH3)4]+ ja [CoCl(ONO)(NH3)4]+, koordinatsiooniisomeerid ([Cr(NH3)6][Fe(CN)6] ja [Fe(NH3)6][Cr(CN)6]). Stereoisomeerid jagunevad optilisteks (teineteise peegelpildid) ja geomeetrilisteks isomeerideks. Paljud kompleksühendid on värvilised ja/või paramagnetilised, nende omaduste mõistmiseks ja ennustamiseks tuleb tunda kompleksühendi elektronstruktuuri, selleks võib kasutata nt kristallivälja teooriat. 78. Ligandid. Mono- ja polüdentaatsed ligandid. Tooge näiteid. Miks kasutatakse kompleksonomeetrias titrantideks polüdentaatseid ligande? Ligandid on molekulid, ioonid, orgaanika mis seondub kompleksimoodustajaga (tsentraalaatomiga). Monodentaatsed ligandid on ligandid mis saavad seonduda ühest kohast tsentraalaatomiga, polüdentaatsed ligandid on ligandid mis on võimelised ühe tsentraalaatomiga mitmest kohast liituma
.. 10 l 0 * c m. Kõigi pooljuhtide ühiseks oluliseks omaduseks on takistuse vähenemine temperatuuri tõusmisel. Tuntumad pooljuhtmaterjalid on germaanium, räni, seleen, galliumarseniid jt. Tänapäeval kasutatakse kõige enam räni. Räni (Si) on mittemetall, mida leidub looduses kvartsis ja ka paljudes ühendites. Maakoores leidub seda 27.6%. Räni sulamistemperatuur on 1415 °C. Kõik põhilised pooljuhtmaterjalid kuuluvad Mendelejevi tabeli 4. rühma ja neil on elektronstruktuuri väliskihis 4 elektroni, mis on pooljuhtidele tüüpiline. Enamikule tahketele kehadele, sealhulgas ka kasutatavatele pooljuhtmaterjalidele, on iseloomulik kristalliline ehitus. Kristallilise ehituse puhul paiknevad kõik aine aatomid ruumis kindlatel kohtadel ja on omavahel seotud. Pooljuhtide kristall-struktuuris on aatomid seotud kovalentsete ehk kaheelktroniliste sidemetega. On iseloomulik, et kovalentsetest sidemetest osavõtvad valentselektronid kuuluvad korraga nagu kahele aatomile
..10 cm , -4 6 isolaatoritel 10 ...10 cm. ja pooljuhtidele jääb küllalt suur vahemik 10... 10 10 18 1 cm. Tuntumad pooljuhid on germaanium , räni , galliumarseniid jt . Tänapäeval kasutatakse kõige enam räni. Kõik põhilised pooljuhtmaterjalid kuuluvad Mendelejevi tabeli 4. rühma ja neil on elektronstruktuuri väliskihis 4 elektroni , mis on pooljuhtidele tüüpiline. Kasutatavatele pooljuhtmaterjalidele on iseloomulik kristalliline ehitus. Kristallilise ehituse puhul paiknevad kõik aine aatomid ruumis kindlatel kohtadel ja on omavahel seotud . Pooljuhtide kristallstruktuuris on aatomid seotud kovalentsete ehk kaheelektroniliste sidemetega . On iseloomulik , et kovalentsetest sidemetest osavõtvad valentselektronid kuuluvad korraga nagu kahele aatomile . Seetõttu võib kujutleda , et
Pooljuhtideks nimetatakse suurt hulka aineid, mille elektrijuhtivus on elektrijuhtide ja isolaatorite vahepeal. Elektrijuhtide mahueritakistus on vahemikus 10 -4 ...10 6 cm , isolaatoritel 10 10...10 18 cm. ja pooljuhtidele jääb küllalt suur vahemik 10... 10 1 cm. Tuntumad pooljuhid on germaanium , räni , galliumarseniid jt . Tänapäeval kasutatakse kõige enam räni. Kõik põhilised pooljuhtmaterjalid kuuluvad Mendelejevi tabeli 4. rühma ja neil on elektronstruktuuri väliskihis 4 elektroni , mis on pooljuhtidele tüüpiline. Kasutatavatele pooljuhtmaterjalidele on iseloomulik kristalliline ehitus. Kristallilise ehituse puhul paiknevad kõik aine aatomid ruumis kindlatel kohtadel ja on omavahel seotud . Pooljuhtide kristallstruktuuris on aatomid seotud kovalentsete ehk kaheelektroniliste sidemetega . On iseloomulik , et kovalentsetest sidemetest osavõtvad valentselektronid kuuluvad korraga nagu kahele aatomile
annaabi.ee 
