voimalikke umberpaiknemisi molekulis · resonants - uhe ja sama aine konjugatsioon pii elektronsusteemis / p-orbitaalide konjugatsioonist (seotusest) pohjustatud elektronide umberpaigutus molekulis. Ainult kaksiksidemetega (steerika probleem) · polaarse resonantsi jaoks on vaja elektronegatiivset elementi. Selle kaigus liigub terve elektronpaar. Polaarse resonantsi tottu tekivad elektronrikkad/vaesed tsentrid · mittepolaarne resonants elektonide paigutus muutub, ei muutu laengujaotus (ei teki laenguid). Esineb konjugeeritud p-eletronsusteemides, kus ei ole elektronegatiivseid asendajaid. · Konjugatsioon on resonantsi alamliik. Tahendab, et korvuti asetsevad p-orbitaalid on omavahel seotud? · Konjugeeritud pii-elektronsüsteem susteem, mis moodustub konjugeeritud pii- sidemetest pii-sidet moodustavad p-orbitaalid on korvuti ja kattuvad kulg-kuljega
Keemiliste sidemete polariseeritavus see määr, mille võrra molekuli ümbritsev keskkond muudab laengute esialgset jaotust molekulis. Mida suurem molekul, seda nõrgemini hoiab valentselektrone, seda paremini temaga moodustunud keemilised sidemed polariseeritavad. Mittepolariseeritavad sidemed jäigad, hästi polariseeritavad sidemed pehmed. Elektronvaesed tsentrid (osaliselt)vabad orbitaalid elektrofiilid+(Lewis'e happed) Elektronrikkad tsentrid (osaliselt) vabad elektronpaarid nukleofiilid-(Lewis'e alused. I parim Nu. Seda tugevam, mida kergemini loovutab elektronpaari. Kaksiksidemed on elektronrikkamad kui üksiksidemed, kolmiksidemed, kõik O,N,S on nukleofiilid) Steeriline ruumiline põhjus, miks ei saa olla nukleofiil Brönsted'i definitsioon hape on aine, mis loovutab prootoneid(H, mis on el. ära andnud), alus seob. pKa=-logKa, kus Ka=(H+)(B-)/(H-B) mida väiksem pKa, seda tugevam hape
annaabi.ee 
