Maeeria vorm, mida iseloomustab nullist erinev seisumass ja suhteline stabiilsus. Koosneb ühe või mitme keemilise elemendi aatomitest. 2.Mis on magnetkvantarv ja selle lubatud väärtused? Määrab üksikute orbiitide orientatsiooni ruumis. Tema mõju elektroni energiale on väike. Lubatud väärutsed on (-1)-(+1) ka null. 3.Millised jõud valitsevad erinimielistel laetud ioonide vahel ioonilise sideme tekkel? Kulonilised tõmbejõud, mille aluseks on ühe iooni tuuma mõju teise iooni elektronpilvele ja vastupidi. Kui aga ioonid lähenevad teineteisele sellisele kaugusele, kus nende elektronpilved hakkavad kattuma, siis ilmnevad nende kahe iooni vahel tugevad tõukejõud. 4.Mis määrab är koordinatsiooniarvu metallilise sideme juhul? On määratud geomeetriliste tingimustega, väärtuselt 8-12 5.Koordinatsiooniarv RTK struktuuris? KA=8 6.Kuidas arvutada planaarset aatomitehedust? FI(pi)=(aatomite arv, määratletud pikkusel antud pindalas)/(suuna pikkus) 7.Mis on allotroopia?
7. Miks katioonide mõõtmed ioonilise sideme tekkimisel muutuvad ja kuidas? mõõdud vähenevad 8. Miks anioonide mõõtmed ioonilise sideme tekkimisel muutuvad ja kuidas? Mõõtmed suurenevad. 9. Millised jõud valitsevad erinimeliselt laetud ioonide vahel ioonilise sideme tekkel? kulonilised tõmbejõud 10. Mis on tõmbejõudude aluseks ioonilise sideme tekkel? ühe iooni tuuma mõju teise iooni elektronpilvele ja vastupidi 11. Mis tõukejõudude tekke aluseks ioonilise sideme tekkel? ioonid lähenevad teineteisele sellisele kaugusele, kus nende elektronpilved hakkavad kattuma, siis ilmnevad nende kahe iooni vahel tugevad tõukejõud. 12. Mis määrab tasakaalse oleku ioonilises sidemes? tõuke- ja tõmbejõud saavad võrdseteks 13. Kuidas muutub ioonilise sideme energia ioonilise sideme tekkel? 14. Ioonide geomeetriline paiknemine ioonsetes tahketes kehades?
1.Aine - mateeria vorm, mida iseloomustab nullist erinev seisumass ja suhteline stabiilsus. Koosneb ühe või mitme keemilise elemendi aatomitest. 2.Magnetkvantarv ja selle lubatud väärtused? Määrab üksikute orbiitide orientatsiooni ruumis.Tema mõju elektroni energiale on väike. Lubatud väärtused on(- 1) -- (+1)ka null.3.Millised jõud valitsevad erinimeliselt laetud ioonide vahel ioonilise sideme tekkel? Kulonilised tõmbejõud, mille aluseks on ühe iooni tuuma mõju teise iooni elektronpilvele ja vastupidi. Kui aga ioonid lähenevad teineteisele sellisele kaugusele, kus nende elektronpilved hakkavad kattuma, siis ilmnevad nende kahe iooni vahel tugevad tõukejõud .4.Mis määrab ära koordinatsiooniarvu metallilise sideme juhul? On määratud geomeetriliste tingimustega, väärtuselt 8-12.5.Koordinatsiooniarv RTK struktuuris=8. 6.Kuidas arvutada planaarset aatomtihedust? tih=(aatomite arv, määratletud pikkusel antud pindalas) /suuna pikkus) 7. Allotroopia
mõõdud vähenevad ja anioonide moodustumisel suurenevad. Analoogiliselt toimub ioonilise sideme teke ka LiF-s (joonis 2.17). 3.2.1. Jõud ioonide vahel ioonpaaris (joonis 2.18). Vaatleme vastupidiselt laetud ioonide paari (näiteks ioonpaar Na+ Cl-). Suurtel kaugustel on jõud nende ioonide vahel tühised. Kui need ioonid sattuvad teineteise lähedusse, siis ilmnevad nende erinimelised laetud ioonide vahel kulonilised tõmbejõud, mille aluseks on ühe iooni tuuma mõju teise iooni elektronpilvele ja vastupidi. Joonis 2.19 on esitatud tõmbejõudude sõltuvus kaugusest kahe erineva märgilise laenguga iooni vahel. Ilmnev tõmbejõudude järsk suurenemine ioonide vahelise kauguse vähenemisel võib viia järelduseni, et ideaalis võiks ioonsideme pikkus olla null. Reaalselt aga, kui ioonid lähenevad teineteisele sellisele kaugusele, kus nende elektronpilved hakkavad kattuma, siis ilmnevad nende kahe iooni vahel tugevad tõukejõud. Kui tõuke- ja tõmbejõud saavad võrdseteks, siis
annaabi.ee 
