"elektronnivoode" - 1 õppematerjal

Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt

Kui omame mingi suure arvu materjali aatomeid N, mis on esialgu eraldi, siis algolekus on nende elektronnivood üksteisest sõltumatud ja analoogsed isoleeritud aatomi elektronnivoodele. Kui aga viime aatomid üksteise lähedusse, nii et toimub korrastatud kristallstruktuuri teke, siis seni isoleeritud aatomite elektronide ja tuumade vahel algab koosmõju. Koosmõju tulemusena N aatomi elektronnivood jagunevad N üksteise ligidal paiknevaks elektronnivooks (joon. 7.18, 7.19). Tekkinud jagunenud elektronnivoode kogumiku nimetatakse elektronide energiatsooniks materjalis. Jagunemise aste sõltub aatomite vahelisest kaugusest materjalis ja algab tavaliselt välimistest elektronkihtidest, sest need on kõige enne mõjutatud oma naaber aatomitest. Iga tsoon koosneb suurest arvust erinevatest energiaolekustest, mille energiate vaheline erinevus on üliväike. Tasakaalulisele kristallvõrele vastavas paigutuses elektronide alumistel (sügavamatel) nivoodel võib tsooni