4. prooton positiivse laenguga tuumaoskake. 5. elektron üliväike neg. laenguga osake, mis moodustab aatomis tuuma ümbritseva elektronkatte. 6. tuumalaeng aatomi tuuma pos.laeng; prootonite arv tuumas. 7. massiarv tuumaosakest arv aatomituumas; tähis A 8. istroopid keemilise elemendi teisendid, millel on ühesugune prootonite arv(tuumalaeng), kuid erisugune neutronite arv (ja massiarv). 9. elektronkate aatomituuma ümber tiirlevate elektronide kogum, koosneb elektronkihtidest. 10. allkiht 11. elektronkatte väliskiht ( e.aatomi väliskiht) elektronkatte osa, koosneb tuumast teatud kaugusel tiirlevatest elektronidest. 12. aatomorbitaal aatomi osa,milles elektroni leidumise tõenäosus on väga suur 13. Molekul aine väikseim osake, koosneb omavahel kovalentse sidemega aeotud aatomitest. 14. lihtaine aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest. 15. liitaine keemiline ühend; aine, mis koosneb mitme erineva keemilise elemendi
Aatomiehitus Elektronkate koosneb elektronkihtidest, kusasuvad elektronid. Elektronkihid jagunevad alakihtideks ehk orbitaalideks. Orbitaal on ruumi osa, kus elektronid asuvad suure tõenäolsusega kõige rohkem ning elektronidel on seal ühesugune energia. Elemendi tuumalaeng (aatominumber) Z = prootonite arv = elektronide arv. Elemendi massiarv A = tuumaosakeste arv = prootonite arv Z + neutronite arv N. Elektronkihid: 1. kiht 2 el. 2. kiht 8 el. 3. kiht 18 el. 4. kiht 32 el. Orbitaale tähistatakse väikese tähega, mille ees on kihinumber: 1 el. k. s 2 el. k. s, p 3 el. k. s , p, d 4 el. k. s, p, d, f s - ringikujuline p - Kaheksa kujuline d - Topelt kaheksate kujuline Kui element liidab elekrtone siis on ta OKSÜDEERIJA Kui element loovutab elektrone siis on ta REDUTSEERIJA · Elektron skeemid : Mg +12 | 2 ) 8 ) 2) · Elektronvõrrandid :...
7. millistest osakestest koosneb tuum? prootonitest ja neutronitest 8. mis iseloomustab elektrone? negatiivne lektrilaeng 9. mis on elektron? - lementaarlaenguga osake 10. võrdle elektroni massi prootoni ja neutroni massiga elektroni mass on prootoni ja neutroni massist ligi 2000 korda väiksem 11. miks nimetatakse elektroni laengut elementaarlaenguks? sest see on väikseim looduses eksisteeriv laeng 12. mis on elektronkate? elektronkihtidest koosnev kate ümber aatomi tuuma 13. mis on elektronkiht? kõik elektronkihid kokku 14. miks ei saa määrata elektroni täpselt asukohta liikumisel ümber tuuma? sest see liigub selleks liiga kiiresti 15. mis on aatomimudel? kujutus aatomist 16. mis on nukleonid? prootonid ja neutronid kokku
Lahustumise kiirus sõltub: 1) Segamisest, 2) Lahustatava tahke aine peenestamisest, 3) Temperatuurist. Aine lahustuvus väljendab aine sisaldust küllastunud lahuses. Lahus on lahusti ja lahustunud aine ühtlane segu. Elektronkate: Elektronid: üliväikesed negatiivse laenguga osakesed, mis moodustavad aatomis tuuma ümbritseva elektronkatte. Elektronkate: Aatomituuma ümber tiirlevate elektronide kogum, koosneb elektronkihtidest. Elektronkiht: elektronkatte osa, koosneb tuumast teatud kaugusel tiirlevatest elektronidest. Elektronskeem: aatomi elektronkatte ehitusv väljendav skeem, mis näitab elektronide arvu elektronkihtides. Elektronkate koosneb elektronkihtidest. Tuumale kõige lähem on 1. kiht. Väliskihi elektronide abil tekib aatomite vahel side. Kihi nr Max. Elektronide arv 1 2 2 8
8.Millised on planetaarmudeli vastuolud? 9.Kuidas arvutatakse kvandi energia? 10.Mida tähendab mõiste elektron "lainetab"? 11.Mis tõestas elektroni lainelist iseloomu? 12.Mis on leiulaine? 13.Tea valemite tähiseid ja ühikuid,mida arvutatakse. 14.Ülesanne-õpik lk 21 ja 23-24 põhjal 1. Aatom koosneb tuumast ja electronkattest. Aatomi tuuma aga koosnaeb oma korda nukleoididest- pluss laenguga prootonitest ja neutraalsetest neutronitest. Elektron kate koosneb elektronkihtidest ja need omakorda minus laenguga elektronidest. 2. Kuna aatomi tuum on positiivne ning elektronkate negatiivne . kui aatomi tuumas on 28 prootonit, siis on elektronkattes 28 neutronit ning tulemus on null ehk neutraalne. 3. Z näitab laenguarvu. 4. Aatomist saab positiivne ioon siis, kui tema elektronkatte absoluutne väärtus on väiksem/erineb tuuma omast. Nenede summaarne elektrilaeng erineb nullist. 5
Gravitatsiooniseadus-- selle seaduse kohaselt kaks masspunkti tõmbuvad üksteise poole jõuga, mis on võrdeline nende massidega ning pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga Energia jäävuse seadus-- väidab, et energia ei teki ega kao, ta võib vaid muunduda ühest liigist teise ning kanduda ühelt kehalt teisele. AATOMI EHITUS- Aatom koosneb aatomituumast ja elektronkattest. Aatomituuma koostisse kuuluvad prootonid ja neutronid. Elektronkate koosneb elektronkihtidest Energeetiliselt kasulikud tuumareaktsioonid--tuumade lõhustamisreaktsioonil või kergete liitmisel põhinevad võimsus-- füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tööd mingi jõud ajaühiku jooksul teeb. kiirus- suurust, mis näitab ajaühikus toimuvat muutust takistus- ehk elektritakistus on elektrijuhi omadus takistada voolu liikumist. Takistus põhjustab pingelangu. kiirendus- on vektoriaalne füüsikaline suurus, mis väljendab kiiruse
docstxt/14432793318283.txt
ja lahustunud ainest 8.Aatom üliväike aineosake, koosneb joonis tuumast ja elektronidest 9.Tuum aatomi keskel asuv osake, mis joonis kooseneb prootonitest ja neutronitest 10.Elektronkate aatomituuma ümber tiirlevate elektronide kogum, mis koosneb elektronkihtidest 11.Tuumaosakesed e aatomituuma koostisosad nukleondid prootonid ja neutronid 12.Massiarv tuumaosakeste arv aatomituumas, tähis A 13.Aatomnumber prootonite arv aatomi tuumas, võrdub tuumalaenguga. Tähis Z 14.Keemiline element kindla tuumalaenguga (aatomnumbriga) aatomite liik 15
säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. Aatomid võivad aines esineda üksikuna või molekulideks liitununa. Aatomite puhul ei kehti klassikalise mehaanika seadused ning seega tuleb aatomite kirjeldamiseks tuleb kasutada kvantmehaanika mõisteid. Aatom koosneb positiivse elektrilaenguga aatomituumast ja seda ümbritsevast negatiivse elektrilaenguga elektronkattest ehk elektronkestast, mis koosneb elektronkihtidest. Aatomi tuum annab 99,9% kogu aatomi massist, samal ajal kui aatomi elektronkate määrab ära aatomi läbimõõdu. Vähima aatomi mass on suurusjärgus 1027 kg ja läbimõõt suurusjärgus 1010 m Aatomituum koosneb lähestikku asetsevatest nukleonidest positiivse elektrilaenguga prootonitest ja elektrilaenguta (neutraalsetest) neutronitest. Sõltuvalt tuuma koostisest ja energiatasemest jagunevad tuumad erinevateks nukliidideks. Prootoneid ja neutroneid hoiab
Aatomi ehitus Aatom- aineosake, mis koosneb positiivse languga tuumast ja negatiivse laenguga elektronkattest. AATOM AATOMITUUM ELEKTRONKATE TUUMAOSAKESED ELEKTRONKIHID PROOTONID NEUTRONID ELEKTRONID + 0 - Elektronkatte ehitus- koosneb elektronkihtidest (mida rohkem kihte, seda suuremad on aatomi mõõtmed), mis sisaldavad erineva arvu elektrone. Elektron püüab aatomis liikuda selliselt, et tema energia oleks minimaalne, seega peab ta olema tuumale võimalikult lähedal, mida kaugemal on elektron, seda nõrgem on tal side tuumaga ja seda suurem on ta energia. Liites või loovutades elektrone kaotab aatom oma neutraalsuse, ta saab laengu ja teda nimetatakse vastavalt katioon (+ laeng, aatom on elektroni loovutanud), anioon (-
AATOMI MASS- aatomi mass massiühikutes (grammides). AATOMMASS- ehk suhteline aatommass; aatomi mass aatommassiühikutes, tähis Ar . AATOMMASSIÜHIK(amü)- suhteline ühik, mille abil väljendatakse aatomite jt. aineosakeste massi. 1/12 süsiniku (massiarvuga 12) aatomi massist, 1 amü = 1,66054 10 -27 kg. AATOMNUMBER- prootonite arv aatomi tuumas, võrdub tuumalaenguga. Tähis Z. AATOMI ELEKTRONKATE- aatomituuma übritsev elektronide kogum, mis koosneb elektronkihtidest ja määrab aatomi mõõtmed. AATOMITUUM- aatomi keskmes olev osake, millesse on koondunud põhiosa aatomi massist. Koosneb prootonitest ja neutronitest. AATOMORBITAAL- aatomi osa, milles elektroni leidmise tõenäosus on kõige suurem. ADSORBENT- tahke keha, mille pinnale kogunevad gaasi või lahuses oleva aine osakesed. AGREGAATOLEK- aine füüsikaline olekuvorm (tahke, vedel, gaasiline). AINEHULK- aine kogus moolides
Keemia põhimõisted (loetelu) 1) Aatom - väiksem osake, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. Aatom koosneb aatomituumast ja elektronkattest. 2) Tuumalaeng - võrdub prootonite laengute summaga, s.t prootonite arvuga. 3) Elektronkate - koosneb elektronkihtidest, mis omakorda koosnevad elektronidest. 4) Elektronide väliskiht - elektronide arv väliskihil ehk elemendi rühmanumber, välisel elektronkihil võib olla kuni 8 elektroni. 5) Keemiline element - kindla tuumalaenguga aatomite liik.(aatomite liik, millel on ühesugune tuumalaeng) 6) Ioon - on laenguga aatom või aatomirühm.( on aatom või molekul, mis on kaotanud (või juurde saanud) ühe või mitu valentselektroni, mis annab talle positiivse või negatiivse elektrilaengu)
loovutada, olles kas oksüdeerija või redutseerija, olenevalt reaktsioonipartnerist. Aatom on keemilise elemendi väikseim iseseisev osake ja molekuli koostisosa. Aatom koosneb tuumast ja elektronkattest. Tuuma mass moodustab valdava osa aatomi massist. Tuumas on prootonid ja neutronid. Esimesed neist on positiivse laenguga ja teised on laenguta ehk neutraalsed. Prootoneid ja neutroneid kokku nimetatakse nukleonideks. Seega on aatomituum positiivse elektrilaenguga. Elektronkate koosneb elektronkihtidest, kus asuvad elektronid. Iga kiht saab mahutada maksimaalselt ainult teatud arvu elektrone. Tuumast kõige kaugemal asuvat kihti nimetatakse väliselektronkihiks, kus saab olla maksimaalselt kaheksa elektroni. Elektronid on negatiivse laenguga. Aatom ongi neutraalne, sellepärast, et prootoneid ja elektrone on ühepalju. Positiivse tuuma ja negatiivsete elektronide vahel esineb külgetõmbe jõud, mis hoiab elektrone aatomis kinni. Elektronid tiirlevad tuuma ümber erinevatel kaugustel
5. elektron üliväike neg. laenguga osake, mis moodustab aatomis tuuma ümbritseva elektronkatte. 6. tuumalaeng aatomi tuuma pos.laeng; prootonite arv tuumas. 7. massiarv tuumaosakest arv aatomituumas; tähis A 8. istroopid keemilise elemendi teisendid, millel on ühesugune prootonite arv(tuumalaeng), kuid erisugune neutronite arv (ja massiarv). 9. elektronkate aatomituuma ümber tiirlevate elektronide kogum, koosneb elektronkihtidest. 10. allkiht 11. elektronkatte väliskiht ( e.aatomi väliskiht) elektronkatte osa, koosneb tuumast teatud kaugusel tiirlevatest elektronidest. 12. aatomi raadius 13. aatomorbitaal aatomi osa,milles elektroni leidumise tõenäosus on väga suur 14. vakantne orbitaal 15. elektronpilv 16. Molekul aine väikseim osake, koosneb omavahel kovalentse sidemega aeotud aatomitest. 17
KEEMIA EKSAMIKS MõISTED: 1) Aatom üliväike aineosake, mis koosneb aatomituumast ja elektronkattest 2) Tuumalaeng aatomi tuuma positiivne laeng, mis on määratud prootonite arvuga tuumas. Võrdub järjekorra numbriga. 3) Elektronkate aatomituuma ümber tiirlevate elektronite kogum, koosneb elektronkihtidest. 4) elektronide väliskiht 5) keemiline element aatomituumas sama arvu prootoneid omavate aatomite klass. 6) isotoop keemilise elemendi kindla neutronite arvuga esinemisvorm...(?) 7) allotroop üks mitmest võimalikust lihtainest, mida mingi keemiline element moodustab. 8) ioon laenguga aatom või aatomite rühm 9) molekul molekulaarse aine väikseim osake, mis koosneb kovalentsete sidemetega seotud aatomitest 10) aatommass aatomi mass massiühikutes
Aatom keemilise elemendi väikseim osake, molekuli koostisosa, koosneb tuumast ja elektronidest Aatomi elektronkate aatomituuma umber tiirlevate elektronide kogum, mis koosneb elektronkihtidest Aatommass aatomi mass aatommassiühikutes Aatomi tuum aatomi keskosake, moodustab põhiosa aatomi massist, koosneb prootonitest ja neutronitest Ainete segu mitme aine segu, mis koosneb erinevate ainete osakestest Alus e. hüdroksiid on aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone (OH-), metalli katioonide+ ühend hüdroksiidiooniga - Aluseline keskkond ülekaalus on hüdrosiidioonid (OH-), pH>7 Aluseline oksiid metallioksiid, hapniku ühend metalliga
Gümnaasiumi lõpetaja teab ainekavas esitatud põhimõisteid ja seaduspärasusi. Gümnaasiumi lõpetaja oskab neid rakendada keemiliste nähtuste kirjeldamisel ja seletamisel, arvutus-ning probleemülesannete lahendamisel. 1)Aatom on keemilise elemendi kõige väiksem osa. Aatom koosneb tuumast ja elektronidest. 2)Tuumalaeng on aatomi tuuma positiivne laeng. On määratud prootonite arvuga tuumas. 3) Elektronkate on aatomituuma ümber tiirlevate elektronide kogum, koosneb elektronkihtidest. Väliselektronkiht on aatomituumast kõige kaugemal asuv elektronkiht, selle elektronide arv määrab elemendi omadused. 4)Keemiline element on kindla tuumalaenguga aatomite liik. 5) Ioon on laenguga osake. Positiivne ioon on katioon , negatiivne ioon on anioon. 6)Molekul on aine kõige väiksem osake. Molekul koosneb aatomitest. 7)Aatommass on aatomi mass aatommassiühikutes. 8)a)Mool on aine hulk, mis sisaldab sama palju osakesi, kui on neid 12 grammis süsiniku isotoobis C-12.
Anorgaaniline keemia 1. Aine ehitus Aatom on keemilise elemendi väikseim osake. Keemiline element on kindla tuumalaenguga aatomite liik. Aatom koosneb aatomituumast ja elektronkattest. Aatomituuma koostisse kuuluvad prootonid ja neutronid. Elektronkate koosneb elektronkihtidest, millel liiguvad elektronid. Esimesele kihile mahub kuni 2 elektroni, teisele kihile kuni 8 elektroni, kolmandale kihlie kuni 18 elektroni ja neljandale kihile kuni 32 elektroni. Väliskihil pole kunagi üle 8 ja eelviimasel kihil üle 18 elektroni. Anorgaaniliste ühendite hulka kuuluvad vesi, soolad, happed ja alused. 2. Aatomi ehituse seos perioodilisustabeliga Elementide omadused on perioodilises sõltuvuses aatomite tuumalaengust (s.t. kui
Samas suureneb tema kiirus ja seega ka kineetiline energia. Kui keha langeb maapinnale, siis osa tema energiast muutub elastse deformatsiooni potentsiaalseks energiaks, osa aga soojusenergiaks. Aatomi ehitus, Aatom on keemilise elemendi väikseim osake. Keemiline element on kindla tuumalaenguga aatomite liik. Aatom koosneb aatomituumast ja elektronkattest. Aatomituuma koostisse kuuluvad prootonid ja neutronid. Elektronkate koosneb elektronkihtidest, millel liiguvad elektronid. Esimesele kihile mahub kuni 2 elektroni, teisele kihile kuni 8 elektroni, kolmandale kihile kuni 18 elektroni ja neljandale kihile kuni 32 elektroni. Väliskihil pole kunagi üle 8 elektroni ja eelviimasel kihil üle 18 elektroni. Isotoobid on elemendi teisendid, mille tuumas on erinev arv neutrone. Osake Laeng (elementaarlaengutes) Mass (aatommassiühikutes) Prooton (p) +1 1
(pingerida) e) metall + hape metall peab olema pingereas vesinikust vasakul f) aluseline oksiid + vesi ainult IA ja IIA rühma (alates kaltsiumist) metallide oksiidid g) happeline oksiid + vesi ei reageeri SiO2 KEEMIA PÕHIMÕISTED Aatom elemendi väikseim osake, millel säilivad selle elemendi keemilised omadused. Aatomi elektronkate aatomi tuuma ümbritsev elektronide kogum. Koosneb elektronkihtidest. Aatommass aatomi mass. Avaldatakse aatommassi ühikutes. Aatomituum aatomi keskel olev positiivse laenguga üliväike osake. Koosneb prootonitest ja neutronitest. Aatomi tuumalaeng aatomituuma elementaarlaengute arv, mis on võrdne prootonite arvuga tuumas. Ergastatud seisund kui aatomil on üks või mitu elektroni neeldunud energia arvel üle läinud kõrgemale energiatasemele. Elektronpilv elektroni leidmise tõenäosust näitav hajunud piirjoontega pilv.
(pingerida) e) metall + hape metall peab olema pingereas vesinikust vasakul f) aluseline oksiid + vesi ainult IA ja IIA rühma (alates kaltsiumist) metallide oksiidid g) happeline oksiid + vesi ei reageeri SiO2 KEEMIA PÕHIMÕISTED Aatom elemendi väikseim osake, millel säilivad selle elemendi keemilised omadused. Aatomi elektronkate aatomi tuuma ümbritsev elektronide kogum. Koosneb elektronkihtidest. Aatommass aatomi mass. Avaldatakse aatommassi ühikutes. Aatomituum aatomi keskel olev positiivse laenguga üliväike osake. Koosneb prootonitest ja neutronitest. Aatomi tuumalaeng aatomituuma elementaarlaengute arv, mis on võrdne prootonite arvuga tuumas. Ergastatud seisund kui aatomil on üks või mitu elektroni neeldunud energia arvel üle läinud kõrgemale energiatasemele. Elektronpilv elektroni leidmise tõenäosust näitav hajunud piirjoontega pilv.
(pingerida) e) metall + hape metall peab olema pingereas vesinikust vasakul f) aluseline oksiid + vesi ainult IA ja IIA rühma (alates kaltsiumist) metallide oksiidid g) happeline oksiid + vesi ei reageeri SiO2 KEEMIA PÕHIMÕISTED Aatom elemendi väikseim osake, millel säilivad selle elemendi keemilised omadused. Aatomi elektronkate aatomi tuuma ümbritsev elektronide kogum. Koosneb elektronkihtidest. Aatommass aatomi mass. Avaldatakse aatommassi ühikutes. Aatomituum aatomi keskel olev positiivse laenguga üliväike osake. Koosneb prootonitest ja neutronitest. Aatomi tuumalaeng aatomituuma elementaarlaengute arv, mis on võrdne prootonite arvuga tuumas. Ergastatud seisund kui aatomil on üks või mitu elektroni neeldunud energia arvel üle läinud kõrgemale energiatasemele. Elektronpilv elektroni leidmise tõenäosust näitav hajunud piirjoontega pilv.
1 Aatomi ehitus ja perioodilisussüsteem. 1.1 Aatomi ehitus. Aatom on keemilise elemendi väikseim osake. Keemiline element on kindla tuumalaenguga aatomite liik. Aatom koosneb aatomituumast ja elektronkattest. Aatomituuma koostisse kuuluvad prootonid ja neutronid. Elektronkate koosneb elektronkihtidest, millel liiguvad elektronid. Esimesele kihile mahub kuni 2 elektroni, teisele kihile kuni 8 elektroni, kolmandale kihile kuni 18 elektroni ja neljandale kihile kuni 32 elektroni. Väliskihil pole kunagi üle 8 elektroni ja eelviimasel kihil üle 18 elektroni. Isotoobid on elemendi teisendid, mille tuumas on erinev arv neutrone. Osake Laeng (elementaarlaengutes) Mass (aatommassiühikutes) Prooton (p) +1 1 Neutron (n) 0 1 Elektron (e ) -1 0,0005 (~0)
Keemia ja füüsika üleminekueksam 1) AATOMI EHITUSE PLANETAARNE MUDEL · Kõik ained koosnevad molekulidest ning need omakorda aatomitest. · Planetaarse mudelile rajas aluse E. Rutherford aastal 1909. · Mudeli järgi koosneb aatom tuumast, milles asuvad positiivse laenguga prootonid ja ilma laenguta neutronid. Tuuma ümber on elektronkate, mis koosneb elektronkihtidest, kus asuvad elektronid, millel on negatiivne laeng. Aatomil puudub summaarne laeng, sest prootonite ja elektronide arv on võrdne. · Elektronid tiirlevad ümber tuuma kindla raadiusega ringikujulisel orbiidil. Seespoolsed elektornkihid on kõige madalama energiaga, tuumast kaugemad on suurema energiaga. Elektronkihid täituvad energia kasvu järjekorras: esmalt kõige väiksema energiaga kihid, siis suurema energiaga.
Alus + H2 - 12 II AATOMI EHITUS ja PERIOODILISUSSÜSTEEM 1. AATOMI EHITUS Aatom on keemilise elemendi väikseim osake. Keemiline element on kindla tuumalaenguga aatomite liik. Aatom koosneb aatomituumast ja elektronkattest. Aatomituuma koostisse kuuluvad prootonid ja neutronid. Elektronkate koosneb elektronkihtidest, millel liiguvad elektronid. Esimesele kihile mahub kuni 2 elektroni, teisele kihile kuni 8 elektroni, kolmandale kihlie kuni 18 elektroni ja neljandale kihile kuni 32 elektroni. Väliskihil pole kunagi üle 8 ja eelviimasel kihil üle 18 elektroni. Isotoobid on elemendi teisendid, mille tuumas on erinev arv neutrone. 2. PERIOODILISUSSÜSTEEM Periood perioodilisustabeli horisontaalene rida mille moodustavad samasuguse elektronkihtide arvuga elemendid. I
Kui aga viime aatomid üksteise lähedusse, nii et toimub korrastatud kristallstruktuuri teke, siis seni isoleeritud aatomite elektronide ja tuumade vahel algab koosmõju. Koosmõju tulemusena N aatomi elektronnivood jagunevad N üksteise ligidal paiknevaks elektronnivooks (joon. 7.18, 7.19). Tekkinud jagunenud elektronnivoode kogumiku nimetatakse elektronide energiatsooniks materjalis. Jagunemise aste sõltub aatomite vahelisest kaugusest materjalis ja algab tavaliselt välimistest elektronkihtidest, sest need on kõige enne mõjutatud oma naaber aatomitest. Iga tsoon koosneb suurest arvust erinevatest energiaolekustest, mille energiate vaheline erinevus on üliväike. Tasakaalulisele kristallvõrele vastavas paigutuses elektronide alumistel (sügavamatel) nivoodel võib tsooni 56 teket mitte veel toimuda ja need elektronid säilitavad aatomis oma individuaalsuse (joon. 7.18, 7.19)
annaabi.ee 
