4) Prootonil on positiivne laeng ja neutronil laeng puudub. Mõlemad asuvad aatomi tuumas. Elektronide laeng on negatiivne ja elektronid asuvad elektronkihtidel aatomituuma ümber. 5) Elektronkiht on ümber tuuma asuv kiht, millel asuvad elektronid. Väliseks elektronkihiks nimetatakse kihti, mis on aatomi kõige välimisem kiht, kus võib olla maksimaalselt 8 elektroni. Elektronkatteks nimetatakse aatomi tuuma ümbritsevaid elektronide kihte ja elektrone kokku. Elektronpilv on elektronide negatiivse laengujaotustihedus aatomis. 6)
positiivne ja määratud prootonite arvuga. Prootonite arvu aatomi tuumas nimetatakse tuumajõuks. 7) Iseloomusta elektroni, prootoni, neutroni (kus asub, mis laenguga on, nende mass võrreldes teiste aatomis olevate osakestega jne.) Prootonil on positiivne laeng ja neutronil laeng puudub. Mõlemad asuvad aatomi tuumas. Elektronide laeng on negatiivne ja elektronid asuvad elektronkihtidel aatomituuma ümber. 8) Mida nimetatakse on elektronkihiks, väliseks elektronkihiks, elektronkatteks ja elektronpilveks. Elektronkiht on ümber tuuma asuv kiht, millel asuvad elektronid. Väliseks elektronkihiks nimetatakse kihti, mis on aatomi kõige välimisem kiht, kus võib olla maksimaalselt 8 elektroni. Elektronkatteks nimetatakse aatomi tuuma ümbritsevaid elektronide kihte ja elektrone kokku. Elektronpilv on elektronide negatiivse laengujaotustihedus aatomis. 9) Põhjenda, miks on aatom elektriliselt neutraalne?
2) Mille poolest võivad aatomid üksteisest erineda? 3) Mis on aatommass? 4) Millest koosneb aatomituum ja kui palju on see aatomist väiksem 5) Miks moodustab aatomituum põhilise osa aatomimassist? 6) Mida nimetatakse tuumalaenguks ja põhjenda miks ta on alati positiivne? 7) Iseloomusta elektroni, prootoni, neutroni (kus asub, mis laenguga on, nende mass võrreldes teiste aatomis olevate osakestega jne.) 8) Mida nimetatakse on elektronkihiks, väliseks elektronkihiks, elektronkatteks ja elektronpilveks. 9) Põhjenda, miks on aatom elektriliselt neutraalne? 10) Mida nimetatakse elementaarlaenguks (näited)? 11) Mida nimetatakse elementaarosakesteks (näited)? 12) Selgita mõistet: planetaarne aatomimudel. 13) Milliseid elemente tundsid alkeemikud? 14) Keemilise elemendi mõiste ja mitu neid on tänapäeval teada maailmas? 15) Kuidas tähistati keemilisi elemente vanasti ja kuidas tänapäeval? 16) Mis on isotoop ja tuua mõned näited nende kohta.
2) Mis on aatommass? Mille poolest erineb aatommass massiarvust? 3) Millest koosneb aatomituum ja kui palju on see aatomist väiksem. 4) Miks moodustab aatomituum põhilise osa aatomimassist? 5) Mida nimetatakse tuumalaenguks ja põhjenda miks ta on alati positiivne? 6) Iseloomusta elektroni, prootoni, neutroni (kus asub, mis laenguga on, nende mass võrreldes teiste aatomis olevate osakestega jne.) 7) Mida nimetatakse on elektronkihiks, väliseks elektronkihiks, elektronkatteks ja elektronpilveks. 8) Põhjenda, miks on aatom elektriliselt neutraalne? 9) Mida nimetatakse elementaarlaenguks (näited)? Mida nimetatakse elementaarosakesteks (näited)? 10) Selgita mõistet: planetaarne aatomimudel. 11) Keemilise elemendi mõiste ja mitu neid on tänapäeval teada maailmas? 12) Kuidas tähistati keemilisi elemente vanasti ja kuidas tänapäeval? 13) Mis on isotoop ja tuua mõned näited nende kohta. 14) Mida nimetatakse keemiliste elementide perioodilisussüsteemiks?
Nimelt avastasid saksa füüsikud Bothe ja Becker, et berülliumi kiiritamisel alfa-osakestega tekib tugev kiirgus, mis ei allu magnet- ja elektrivälja mõjule. Chadwick'il õnnestus Rutherfordi aparatuuri abil määrata selle kiirguse osakeste mass, mis tõepoolest oli lähedane prootoni omale. Seega sobis sellegi katse seletuseks neutronihüpotees. Aatomituuma ehitus- Rutherfordi Bohri aatomimudel jaotas aatomi tuumaks ja elektronkatteks. Teame, et tuum on positiivse laenguga ja elektronkattel liikuvad elektronid omavad negatiivset laengut. Kokku on aatom elektriliselt neutraalne. Tuum tervikuna määrab ära elektronide arvu elektronkattes ja nende asetuse. Igal keemilisel elemendil on kordumatu elektronskeem ja nende tuumad on erinevate massidega. Mesonid on kvargist ja antikvargist koosnevad elementaarosakesed bosonid. Mesonid osalevad ka tugevas vastastikmõjus
aatomituuma. Elektronid tiirlevad ümber aatomituuma kindlatel kaugustel. Asukohti, kus elektronid tiirlevad, nimetatakse elektronkihtideks. Mida kaugemal on elektronkiht tuumast, seda suurema energiaga elektronid seal tiirlevad. Tuumale kõige lähemal asuvat elektronkihti nimetatakse esimeseks elektronkihiks ja kõige kaugemal asuvat väliseks elektronkihiks. Ümber aatomituuma erinevatel elektronkihtidel tiirlevaid elektrone kokku nimetatakse elektronkatteks. Igasse elektronkihti mahub kindel arv elektrone. Aatomid erinevad üksteisest massi, mõõtmete ja sisemise ehituse poolest. Aatomituum on aatomi keskel paiknev aineosake, mis koosneb nekleonitest. Aatomituum on aatomist ligi 100000 korda väiksem. Nukleoniteks on prootonid ja neutronid, need omakorda koosnevad kvarkidest. Prootonitel on positiivne elektrilaeng, neutronitel laeng puudub ehk neutronid on elektriliselt neutraalsed. Aatomi ehituse seosed perioodilisustabeliga:
annaabi.ee 
