Tuumafüüsika Tuum on suure tihedusega objekt aatomi keskmes. Tuuma koostisesse kuuluvad prootonid ja neutronid, millel ei ole laengut. Prootoni ja neutroni ühisnimetusena kasutatakse mõistet nukleon. Nukleone seob ühtseks tervikuks tuumajõud. See jõud on tingitud tugevast vastasmõjust. Kuna prootonid ja neutronid alluvad tõrjutusprintsiibile, siis on tuum analoogiliselt elektronkattega kihiline. Energiat, mis tuleb tuumale anda selleks, et tuuma lõhkuda üksikuteks nukleonideks, nimetatakse tuuma seoseenergiaks. Seoseenergiat ühe nukleoni kohta nimetatakse eriseoseenergiaks. Radioaktiivsuseks nimetatakse mingit liiki osakeste iseeneslikku kiirgumist tuumadest. Radioaktiivseid materjale leidub kõikjal keskkonnas ning meie keha sisaldab selliseid radioaktiivseid materjale nagu süsinik, kaalium ja poloonium. Kogu elu Maal on arenenud selle kiirguse mõju all
Dipoolis on sama palju + ja - laenguid. Nende vaheline kaugus on l. Dipooli iseloomustab dipoolmoment. Dipoolmoment on vektor, mille moodul leitakse p=q*l (laengu absoluutväärtus korda kaugus). Ühik on kulon * meeter (C*m). Suund miinuselt plussile. Dipoolmoment on ka aatomitel ja molekulidel , kus pole ainult 2 punktlaengut, vaid on mitu, pos ja neg laengu kese on nihkunud. Dipoolist veel: Aine koosneb aatomitest, aatomid aga neg ja pos laetud osakestest. Positiivne tuum on ümbritsetud neg elektronkattega. Et negatiivne laeng võrdub suuruselt positiivsega, siis suurel kaugusel aatomist on elektriväljatugevus 0. Aatom näib olevat elektriliselt neutraalne. Põhjuseks on mõlema laengu “raskuskeskmete” kokkulangemine. Öeldakse, et aatom on mittepolaarne ehk tal ei ole poolusi. Kui aga aatomitest moodustub molekul, ei pruugi erimärgiliste laengute raskuskeskmed kokku langeda. Selliseid molekule nimetatakse polaarseteks. Kui poolusi on 2, siis nim laengusüsteemi dipooliks. Nelja poolusega
annaabi.ee 
