võre moodustub mitte aatomitest vaid ioonidest, mistõttu KA arvutamisel tuleb arvestada metallide ioonraadiustega. Joonisel 2.41a. on esitatud vase kristalliline struktuur, kus iga vase aatom on kordineeritud 12 lähema vase aatomiga moodustades pindtsentreeritud kuubilise kristallstruktuuri. Et aatomid on struktuuris üksteisele väga lähedal, siis nende välised elektronkatted on 25 koosmõjus väga paljude naaberaatomite elektronkatetega. Koosmõju tulemusena ei ole need valentselektronid seotud mingi konkreetse tuumaga vaid on jaotunud kõigi nende aatomite vahel moodustades väikese tihedusega elektronpilve, mida sageli nimetatakse elektrongaasiks. Elektrongaas hoiab ioone võresõlmedes nende tihedas paigutuses. Seega tahkeid metalle võib esitada koosnevana positiivsetest ioonidest moodustunud kristallvõrest (mille moodustavad aatomid ilma nende valents-elektronideta) ja valentselektronide poolt
võiks germaaniumi kristallvõret kujutada järgneva tasapinnalise joonise abil. 11 Suured ringid plussmärgiga kujutavad germaaniumi aatomite tuumi koos sisemiste elektronkatetega, väikesed ringid miinustega valentselektrone, mis tiirlevad korraga kahe naaberaatomi ümber. Kuna selliselt paiknevad valentselektronid on aatomitega nõrgalt seotud, siis soojusliikumise tõttu võidakse mõni neist oma orbiidilt välja lüüa ja ta muutub vabaks elektroniks. Elektroni poolt vabastatud koht – auk – hakkab käituma positiivse laenguna. Et selle koha võib juhuslikult täita mõni naaberpaari elektron, siis võib auk samamoodi kristallis ringi liikuda nagu vaba elektrongi
annaabi.ee 
