- Reisiplaani realiseerimist; - Elektrooniliste direktsiooninurkade (aasimuutide) kuvamist; - Navigatsioonimarkerite kuvamist; - Kõikehõlmavat laevajuhi navigatsiooniinfot ja alarmsignalisatsiooni; - Navigatsiooniandmete elektroonilisi väljavõtteid ja printimist; - Autopiloodi juhtimist; - Kiiruse muutmist; - Radaripilti eraldi ja laotuna elektronkaardile; - ECDIS kaartide kasutamist; - Andmeedastust VDR-le (nn. ,,Mustale kastile"); - Oma vajadustelevastavate elektronkaartide tegemist vastava tarkvara olemasolul; - Laeva jõuseadmete info kuvamist; - Meteoroloogiliste andmete kuvamist. Tähtsaimad kuvatavad navigatsiooniandmed saab süsteemi rikke korral ka eraldiseisvatelt displeidelt: - Kurss (heading) - Kiirus vee suhtes - Kiirus maa suhtes - Geograafilised koordinaadid - Süvis, kreen ja different Alljärgnevalt veel integreeritud navigatsioonisüsteemide näiteid: Joon 3. Joon 4. Joon 5. Joon 6. Joon 7
1:250 000 ei anta ka enam viie meetri samasügavusjoont. Kaardil kujutatava ala ulatuse ja mõõtkava järgi on Eesti merekaardid jaotatud avamerekaartideks (1:250 000), rannikumere kaartideks (1:100 000), lähenemiskaartideks (1:50 000), sadamakaartideks (1:25 000 kuni 1:7500) ja sildumiskaartideks (1:7500 ja suuremad). Et kaardid oleksid kasutatavad ja üheselt mõistetavad maailmamere kõigis piirkondades, on rahvusvaheline hüdrograafiaorganisatsioon (IHO) koostanud ja kinnitanud elektronkaartide koostamise ja kuvamise süsteemi ECDIS (Electronic Chart Display and Information System) standardid ja nõuded. Tavaliselt on selle süsteemiga ühendatud mitu lisaseadet: GPS kohamääranguks, radar oluliste objektide kuvamiseks, gürokompass suuna määramiseks jms., mis võimaldavad erinevalt paberkaardist saada reaalajas märksa täiuslikuma pildi laeva asukohast ja ohtudest. Enamikul tänapäeva laevadel on ECDIS ning selle osatähtsus navigeerimisel suureneb üha
Stage 6: Viimasena täidetakse reisijatega päästeparv nr.1 Kui viimane päästeparv täidetakse reisijatega vastavalt parve mahutavusele, sulgeb evakuatsioonisüsteemi juht sissepääsu evakuatsioonisüsteemi ja laskub parve nr.1. Päästeparv 1 eraldatakse evakuatsioonisukast ja laevast. 35 NAVIGATSIOON Teekond Soome lahe Läänemere skemaatiline joonis, tuulte roos ja sellest lähtuv routide valik 1. Reisi plaanid Laeva elektronkaartide süsteemis kasutatavad teed: 1. Tallinn Mariehamn 2. Mariehamn Stockholm 3. Stockholm Mariehamn 4. Mariehamn Tallinn 2. Routide valik Kapten valib routi antud reisiks vastavalt tuule suunale tugevusele ning ilma ennustusele ja kinnitab oma valikku vahetult enne sadamast väljumist, peale seda vahitüürimees sisestab valitud roudi mõlemasse ECDIS'esse ning paneb paika ETA aegu nõutud pöörde punktis saades kätte nõutud kiiruse marsruudi läbimiseks
Sellega lõppes Eesti merekaartide koostamise ja väljaandmise esimene traditsioonilistel võtetel ja tehnoloogiatel põhinev etapp. 1997. aastaks koolitas Veeteede Amet välja digitaaltööks ette nähtud asjatundjad. Aasta hiljem ilmus trükist esimene uue tehnoloogia abil valminud 1:100 000 mõõtkavas merekaart nr 507, millel on kujutatud Tallinn-Helsinki. Tänaseks on ilmunud Veeteede Ametilt 49 Eesti veeteede erinevas mõõtkavas kaardilehte. Elektronkaartide koostamine algas Veeteede Ametis 1997, samas tehti edasi ka paberkaarte. Viimasel kümnendil on Eesti merekaarte regulaarselt välja andnud Veeteede Amet. Kokku on käibel 65 erinevas mõõtkavas Veeteede Ameti Eesti merekaarti ja 5 kaardialbumit. 97. Varasemad kaardid Eesti kohta kuni 17. saj. 98. Kaardid Eesti kohta 17. Sajandil Valdavaks trükitehniliseks võtteks oli vasegravüür, lisaks söövitustehnika. 16. sajandi teisel poolel ja 17
annaabi.ee 
