AATOMITUUM Prooton ja neutron: nukleonid A(massiarv)=Z(prootonite arv)+N(neutronite arv) isotoobid: ühesugune tuumalaeng (sama element) erinev massiarv.isobaarid:ühesuguse massiarvuga erinevad keemilised elemendid kihilise ehituse teooria- prootonid ja neutronid "vahelduvate kihtidena"(kontsentrilised sfäärid) - neid seovad ülitugevad jõud (tugev interaktsioon, mõjuraadius u. 10-15m) Tuumajõud on väga palju tugevamad kui elektronidevahelise mõju jõud- seetõttu jäävad taval. keemil. reaktsioonides tuumad muutumatuks. Tuumade ehitust saab muuta (tuumareaktsioonid) nende pommitamisel väga kõrge energiaga osakestega (prootonid, neutronid, -osakesed, teised tuumad jne.).Tuumade kihilise ehituse teooria järgi sõltub tuumade püsivus (stabiilsus) märgatavalt Z/N suhtest:stabiilsemad on tuumad, kus vastavad nukleonide kihid on täielikult täitunud - maagilised tuumad
sümmeetriaga. Ühte elektronkihti saab kuuluda maksimaalselt 2n2 elektroni. Põhimõte on see, et • s-orbitaalidele (l=0) mahub kaks elektroni 2x(m=0) • p-orbitaalidele (l=1) mahub kuus elektroni 2x(m=-1,0+1) • d-orbitaalidele (l=2) mahub kümme elektroni 2x(m=-2,- 1,0,1,2). • f-orbitaalile (l=3) mahub neliteist elektroni. Aga juba alates neljandast perioodist tekivad ebaregulaarsused, mis on põhjustatud sellest, et mitmeelektroonsetes aatomites sõltub elektronide energia elektronidevahelise vastastikmõju tõttu samuti kvantarvust l. valentselektronide keskmine raadius kasvab liikudes rühmas allapoole ja kahaneb liikudes perioodis paremale. Schrödingeri mudel vs Bohri mudel: • Energia kvantimine on potentsiaaliaugus oleva elektroni liikumistpiiravate ääretingimuste loomulik tagajärg. • Sobib kõikide aatomite energianivoode kirjeldamiseks, mitte ainultvesiniku aatomi puhul. • Elektron ei oma orbiiti ja seepärast ta ka ei kiirga
annaabi.ee 
