Alalisvool Elektrivool laetud osakeste suunatud liikumine elektrivälja jõudude mõjul. Voolu tekkimise tingimused: 1) aines peavad olema vabad laengukandjad, st tegu peab olema juhiga 2) aines peab olema tekitatud elektriväli (elektrivälja tekitamine on iga vooluallika ülesanne). Metall Positiivsed ioonid paiknevad kristallvõrena. Elektronide kogumit nim. elektrongaasiks, mis täidab ioonide vahelise ruumi. Elektronide liikumine on täiesti kaootiline ja sõltub metalli temperatuurist. Toatemperatuuril liiguvad elektronid ~10 5 m/s. Metall (postiivsed ioonid ja elektronid) Vooluallika ühendamisel tekib elektriväli. Elektronid
Ioonvõre moodustavad ioonid ja neid osakesi hoiab koos iooniline side. 13. Kujutage täppvalemi abil järgmiste ainete teke vastavatest aatomitest. Elektrongaasi mudeli järgi koosneb metalli kristallvõre metalli katioonidest. Katioone hoiavad koos nende vahel kiiresti liikuvad elektronid. Nii liikuv kogum moodustab ühise elektronpilve. Elektronide vaba liikumine metallis meenutab osakeste vaba liikumist gaasides, mistõttu seda nimetataksegi "elektrongaasiks". 14. Iseloomusta molekulvõrega aineid / kovalentse sidemega mittemolekulaarseid aineid / ioonseid aineid / metalle (millistest aineosakestest koosnevad, milline on keemis- ja sulamistemperatuur, olek ja selle iseloomustus, vees lahustuvus, elektrijuhtivus jm oluline) lk 64, 65 15. Milliste aatomite vahel on kovalentne side kõige polaarsem / vähem polaarne? Põhjendage. Reastage
Metalliline side Metalli kristallivõres paiknevad aatomid üksteisele nii lähedal, et välised elektronkihid kattuvad osaliselt. Nõrgalt seotud väliskihi elektronid võivad väga kergesti liikuda ühe tuuma mõjusfäärist teise aatomi mõjusfääri ja nii üle kogu kristalli. Väliskihi elektronid on ühistatud kõigi aatomite vahel ja niiviisi tekibki omapärane keeemiline side- metalliline side. Ühe aatomi mõjusfäärist teise aatomi mõjusfääri liikuvaid elektrone nimetatakse ka elektrongaasiks. Enamik metallide füüsikalisi omadusi (sooju- ja elektrijuhtivus, plastilisus jne.) on tingitud metallilisest sidemest. Vabalt liikuvad elektronid annavad võimaluse juhtida hästi soojust ja elektrit. Et elektronid ei liigu kõikides metallides ühesuguse vabadusega, siis on ka soojus- ja elektrijuhtivus, plastilisus, soojuspaisuvus erinevad. 2 Metallide füüsikaliselised omadused
3. Mis on spinkvantarv ja millised on spinkvantarvu lubatud vaartused? Spinkvantarv määrab kahe elektroni lubatud pöörlemise suunda umber oma telje. Need vöivad olla kellaosuti suunas ja vastupidi. Lubatud vaartused on +1/2 ja --1/2. 4. Mis on tõmbejõudude aluseks ioonilise sideme tekkel? Tõmbejoudude aluseks on ühe iooni tuuma mõju teise iooni elektronpilveleja vastupidi. Aluseks on see kui püüame viia ioone uksteisest kaugemale. 5. Mis on elektrongaas? Elektrongaasiks nimetatakse väikese tihedusega elektronpilve mille moodustavad valentselektronid, mis pole seotud ühegi konkreetse tuumaga. 6. Ekvivalentne aatomite arv RTK? 2 7. Millised on vôrevahelised defektid? Kui normaalsetel asjaoludel on täitmata koht võre vahel, 8. Kirjelda difusiooni võrevahelist mehhanismi? Võrevahelisel difusioonil liiguvad aatomid ühest võresõlmede vahest teise tühja kohta võresõlmede vahel. On omane suhteliselt vaikeste aatomite dif-le kristalivõres. 9
siirdemetallide (d-metallide) korral. · Elektrongaasi mudeli jargi koosneb metalli kristallivore metalli katioonidest. Katioone hoiavad kristallis koos nende vahel kiiresti liikuvad (valiskihi) elektronid, takistades katioonide omavahelist toukumist. Vabalt ja korraparatult liikuv elektronide kogum moodustab uhise elektronpilve, mis ulatub ule kogu metallikristalli. Elektronide vaba liikumine metallis meenutab osakeste vaba liikumist gaasides, seetottu nimetatakse niisugust elektronpilve "elektrongaasiks". Iooniline side · Iooniline side on ioonidevaheline keemiline side, mis tekib vastasmargiliste laengutega ioonide elektrilise tombumise tulemusena. Iooniline side esineb aktiivsete metallide ja (aktiivsete) mittemetallide vahel (paljud soolad, mitmed oksiidid ja hudroksiidid). · Ioonilise sideme tekkeks peab sidet moodustavate elementide elektronegatiivsuse vahe olema vahemalt 1,7. Vesinik side · Vesinikside on taiendav keemiline side, mille moodustab uhe molekuli negatiivse
mineraalides ja ka silikaatides. Ebaselge lõhenevusega või isegi lõhenevuseta on tugeva (kovalentse) sidemega mineraalid. Vesinikside - täiendav side H+ ühendeis O-2, N-3, F-4ga, kus H+ ainus elektron on tõmmatud elektronegatiiv- sema iooni poole. Vesinikside on tähtis vee molekulide seostajana vees ja jääs. 7 Metalliline side kõik elektronid on "kollektiviseeritud" kergelt ioonide vahel liikuvaks nn. "elektrongaasiks". Metallid on taotavad ja nad on head elektri- ja soojusjuhid. 32. Isomorfismi ja polümorfismi mõisted? Isomorfismiks nimetatakse ühe elemendi asendumist teisega mineraali kristallvõres. Esineb täielikku isomorfismi, kus kaks isomorfset ainet, näiteks KCl ja KBr, võivad täielikult segunedes moodustada pideva rea homogeenseid segakristalle. Osalise isomorfismi puhul kaks isomorfset ainet, nagu näiteks Ba
12 lähema vase aatomiga moodustades pindtsentreeritud kuubilise kristallstruktuuri. Et aatomid on struktuuris üksteisele väga lähedal, siis nende välised elektronkatted on 25 koosmõjus väga paljude naaberaatomite elektronkatetega. Koosmõju tulemusena ei ole need valentselektronid seotud mingi konkreetse tuumaga vaid on jaotunud kõigi nende aatomite vahel moodustades väikese tihedusega elektronpilve, mida sageli nimetatakse elektrongaasiks. Elektrongaas hoiab ioone võresõlmedes nende tihedas paigutuses. Seega tahkeid metalle võib esitada koosnevana positiivsetest ioonidest moodustunud kristallvõrest (mille moodustavad aatomid ilma nende valents-elektronideta) ja valentselektronide poolt moodustatud elektronpilvest - elektrongaasist (joonis 2.41b). Elektrongaasi moodustavad elektronid on vaid väga nõrgalt seotud positiivselt laetud kristallvõrega ja võivad kergesti
annaabi.ee 
