Väävlist Rohkem Keemilised omadused Füüsikalised omadused Reageerib : Õlitaoline Metallidega Värvuseta védelik Aluseliste oksiididega tihedus 1840 kg/m 3 Alustega keemistemperatuur +33 kraadi Sooladega 3 Väävel käitub metallide suhtes oksüdeerijana, moodustades sulfiide. Elektronegatiivsemate metallide suhtes käitub väävel redutseerijana, seejuures tekivad väävli positiivse oksüdatsiooniastmega ühendid. Väävel reageerib vesinikuga, metallidega, hapetega, hapnikuga. Väävel on üks esimesi mittemetalle, mida inimene on tundma ja kasutama õppinud. Teda leidub looduses nii ehedalt kui ka ühendites, eriti vulkaanilistes piirkondades. Juba antiikajal seostati väävlit tulega ja vulkaanidega. Ühendistest tähtsamad on Sulfiidid Pb , S , Fe , S2 Sulfaadid CaSo4 , 2h2O
Lämmastik ja fosfor VA rühma elemendid Tüüpilised mittemetallilised elemendid Väliskihil 5 elektroni Moodustavad ühendeid o.a III kuni V Saavad nii liita kui loovutada elektrone Elektronegatiivsemate elementidega (hapnikuga) on lämmastikul ja fosforil positiivne o.a Metalliliste elementidega (vesinikuga) on negatiivne o.a Lämmastik Nitrogenium N 2 stabiilset isotoopi massiarvudega 14 ja 15 O.a III kuni V N+7| 2) 5) 1s²2s²2p³ Mittemetall Lämmastik Aatommass on 14,0067 N2 Molekuli läbimõõt on 0,32 nanomeetrit Inimeses on lämmastikku 1800 g / 70 kg kohta Sulamistemp on 210ºC Keemistemp on 196ºC
antioksüdantidega (vitamiin E ja K). Hapnikku omastatakse toiduga ja hingamisel. vesinik (H) 70 kg kohta u. 7 kg Moodustab suhteliselt nõrku moodustab vesiniksidemeid vesiniksidemeid hapniku ja endast lämmastiku aatomitega. Ühendite elektronegatiivsemate energeetiline väärtus seondub H- ainetega (O, N, Ci, Br) ga. Mida rohkem on biomolekulis struktuurne funktsioon vesiniku aatomeid, seda kõrgem on (kõrgemat järku struktuuride ühendi energeetiline väärtus st. nukleiinhapped, valgud,
Väävel · Kuulub VIA rühma, on tugevate mittemetalliliste omadustega, kuid jäävad elektronegatiivsuselt siiski alla samas perioodis asuvale halogeenile. · Väliskihis asub 6 elektroni ja selle täielikust täitumisest on puudu 2 elektroni. Saavad moodustada ühendeid oksüdatsiooniastmeis II kuni VI. · Negatiivses oksüdatsiooniastmes ühendeid moodustavad metalliliste ja vähemaktiivsete mittemetalliliste elementidega. · Ühendites hapniku jt elektronegatiivsemate elementidega on väävli aatomitel positiivne oksüdatsiooniaste. · Kui väävli aatomid kasutavad keemilise sideme moodustamiseks vaid nelja 3p- alakihi elektroni, tekivad ühendid oksüdatsiooniastmes IV(nt SO2 ja sulfitid). Kõigi väliskihi elektronide kasutamisel tekivad ühendid oksüdatsiooniastmes VI (nt H2SO4 ja sulfaadid). · Leidumine: ei ole küll väga levinud, kuid on suhteliselt lihtne leida. Looduses
· Väliskihi täielikust täitumisest on puudu 2 elektroni, järelikult saavad nad moodustada ühendeid o.a-s -II kuni VI · Negatiivses o.a-s ühendeid moodustavad nad metalliliste ja endast vähemaktiivsete mittemetalliliste elementidega · Väävli ja hapniku sarnasus avaldubki kõige selgemini o.a-s -II ühendite korral · Väävli aatomite raadius on suurem kui hapniku aatomitel, seetõttu loovutavad nad elektrone kergemini · Ühendites hapniku jt elektronegatiivsemate elementidega on väävli aatomitel positiivne o.a · Juhul kui väävli aatomid kasutavad keemilise sideme moodustamiseks vaid nelja 3p-alakihi elektroni, tekivad ühendid o.a-s IV · Kõigi väliskihi elektronide kasutamisel tekivad ühendid o.a-s VI · Hapnik on levinuim keemiline element maakoores · Hapnikku leidub looduses nii lihtainena kui ka väga paljude üheditena mitmesuguste oksiidide ning ka paljude teiste ühenditena · Hapnik on üks tähtsamaid bioelemente
Nende põlemisel tekivad väävli- oksiidid ning nende ühinemisel õhus oleva veeauruga tekivad happevihmad. 2. Omadused · Tavaliselt koosneb 8-aatomilistest molekulidest (S8). · Esineb mitmeid allotroopseid teisendeid: rombiline väävel (kõige tavalisem), monokliinne väävel (tekib kõrgemal to), plastiline väävel (tekib sula väävli valamisel vette). · Keemilised omadused - suhteliselt aktiivne. Metallide suhtes käitub oksüdeerijana. Elektronegatiivsemate mittemetallide suhtes redutseerijana. Reageerib paljude metallidega (Fe + S (to) FeS) ja mittemetallidega (S + H2 H2S). Õhus põleb (S + O2 SO2). Eriti tugevad happed võivad väävli oksüdeerida väävelhappeks (S + 2HNO3 (to) H2SO4 + 2NO). 3. Väävlit sisaldavad happed · Divesiniksulfiid (H2S) väga mürgine, ebameeldiva lõhnaga gaas. Vees lahustudes moodustab divesiniksulfiidhape (nõrk hape). Võib saada: H2SO4 + Na2S Na2SO4 + H2S
LÄMMASTIK JA FOSFOR KÄTLIN TALUR 10.KL ÜLDISELOOMUSTUS v Lämmastin ja fosfor kuuluvad peroodilisustabelis VA rühma elementide hulka. v Väliskihil 5 elektroni v Saavad nii liita kui loovutada elektrone v Ühendites hapniku jt elektronegatiivsemate elementidega on lämmastikul ja fosforil positiivne o.a- v Ühendites metalliliste või endast vähem elektronegatiivsete mittemetalliliste elementidega (nt vesinikuga) on neil negatiivne o-a. v Lämmastiku kõige iseloomulikumad o-a ühendites on III(nt NH3) ja (nt HNO3 ja nitraadid), kuid tal on arvukalt ühendeid ka vahepealsetes o-a. v Fosfori püsivaim o-a ühendites on V (nt H3PO4 ja fosfaadid) . v
formaaalne laeng tuleb null . Selline olukord on enamasti soovitatav. Valides mitme võimaliku struktuuri vahel tuleks eelistada seda, mis vastab maksimaalselt järgmistele nõuetele: · Enamasti on aine parimaks kirjelduseks struktuur, milles formaalsed laengud on nullid. · Kui nullist erinevad foormaalsed laengud on tarvilikud, peaksid nad olema nii väikesed (nullilähedaseed) kui võimalik. · Negatiivsemad formaalsed laengud paigutuvad eelkõige elektronegatiivsemate aatomite juurde. Nende reeglite rakendamisel selgub sageli, et struktuuri tsentraalsed aatomid on enamasti madalama elektronegatiivsusega. Mitmeaatomiliste ioonide puhul saab rakendada enamikke ülaltoodud printsiipe, kuid tuleb arvestada, et iooni kui terviku laeng poee null. Resonants Kõiki mol kule ja ioone ei ole võimalik kujutada ühe Lewisse struktuurivalemiga. Näiteks osooni (O3) molekuli ehitusele vastab kaks võrdväärset Lewise struktuurivalemit:
ektronodonoorsed vastupidiselt vähendavad happelisust. Illustreerimaks ülaltoodud teooriat võrdleksime kahe erineva OH-rühma sisaldava ühendi happesust: kolamiin ehk etanoolamiin (fosfolipiidide komponent) ja narkolaan (mittelenduv narkotiseeriv meditsiiniline vahend). 55 Etanoolamiin (kolamiin) ja narkolaan on etanooli derivaadid (OH happed, vt. skeemi), mis elektronegatiivsemate (kui C) elementide (N ja Br vastavalt) sisalduse tõttu annavad stabiil- sema aniooni kui etanool, s.t. on seega etanoolist tugevamad happed. Br H2N CH2 CH2 O- Br C CH2 O- kolamiin narkolaan