Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Mõistete sõnaraamat
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge
Elektronegatiivsus - suurus mis iseloomustab keemilise elemendi aatomi võimet keemilise sideme moodustamisel tõmmata enda poole ühist elektronpaari. Aatomi ERGASTUMISEL läheb elektron madalama energiaga alakihist üle kõrgema energiaga alakihti, st aatomi energia kasvab.
Elektron – laeng -1, mass ~0,0005 Massiarv A = prrotonite arv + neutronite arv = tuumaosakeste arv Aatomnumber Z =tuumalaeng = prootonite arv = elektronide arv Elektronskeemide koostamine!!! 1. kihile mahub 2é; 2. kihile 8é; 3.kihile 18é; 4. kihile 32é; väliskihile kuni 8é. Keemiline element – kindla tuumalaenguga aatomite liik.
Elektron on negatiivselt laetud osake, siis liikumisel väliskihilt sisemisele kihile väheneb elektroni potensiaalne energia, energeetilise tasakaalu taastekitamiseks eraldub ülejääv energiahulk footonina, eralduvat elektromagnetilist kiirgust nimetatakse karakteerseks.
Elektron on negatiivse laenguga (e–) aatomi stabiilne elementaarosake. Molekul on elektriliselt neutraalne, on lihtaine või ühendi väikseim osake, mis eksisteerib iseseisvalt ja samal ajal säilitab selle elemendi keemilised omadused.
Elektron - ioon-relaksatsioonpolarisatsioon. Näited: senjettsool, baariumtitanaat jne 3.4 GAASIDE DIELEKTRILINE LÄBITAVUS Väga väikese tiheduse tõttu on polariseerumus nõrk ja dielektriline läbitavus  erineb väga vähe ühest.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Elektron - ja ioonpolarisatsiooniga seotud vool on väga lühiajaline ja seda ei suudeta tavaliselt fikseerida. Kadudega polarisatsiooniga seotud vool on kestvam ja seda nimetatakse absorbtsioonivooluks. Juhtivusvoolu põhjustavad dielektrikus olevad vabad laengukandjad (ioonid, molioonid ja väga harva vabad elektronid) Juhtivusvoolu määramine: E δ = n q vk Kui dielektrikus on ainult ühemärgilised laengukandjad, siis vk1 +q1 j
Elektronandmevahetus - organisatsioonide (ettevõtete) vahel standardselt vormindatud elektrooniliste dokumentide (arved, tollideklaratsioonid, päritolusertifikaadid jne. ) IT INFRASTRUKTUURI ARENDAMISE LÜHITUTVUSTUS 1.3 Hanked ja allhanked (2)
Elektronegatiivsus on suurus, mille all mõistetakse elemendi aatomi võimet siduda endaga molekulis elektrone(kumb loovutab, kumb liidab) Suurema EN väärtusega elemendi aatom liidab, väiksema EN väärtusega element aga loovutab elektrone.
Elektronegatiivsus on võrdne, seovad mõlemad aatomid ühiseid elektronpaare võrdse jõuga ning sidet nimetatakse mittepolaarseks. Polaarne kovalentne side • Kui side on tekkinud erineva elektronegatiivsusega elementide aatomite vahel
Elektronafiinsus ae – energia, mis eraldub või neeldub isoleeritud aatomile ühe elektroni sidumisel (selle aniooniks muutmisel). iseloomustab mittemetallilisi omadusi: mida suurem on elektronafiinsus, seda mittemetallilisem element.
Elektronafiinsus on aatomitel, mille p-allkihis on minimaalne arv täitmata olekuid (s.o üks) -- halogeenidel. Elektroni haaramisega saavutab halogeen samasuguse elektronkatte struktuuri, nagu on tema naaberelemendil inertgaasil.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Elektron - relaksatsioonpolarisatsioon IV. Strukuur- ehk migratsioonpolarisatsioon V. Spontaanne polarisatsioon 4. Milliseid materjale loetakse magnetkõvamaterjalideks? Kõvamagnetmaterjalideks loetakse aineid, mille jääkmagnetism (remanentsmagnetism) Br on suur ning koertsiivjõud Hc > 4 kA/m 5. Mis on ferromagneetiku peamagneetimiskõver? Hüstereesisilmuste otspunktide ühendamisel saadakse peamagneetimiskõver.
Elektronegatiivsus on suurus, mis iseloomustab aatomi suhtelist võimet siduda endaga molekulis või keemilises ühendis elektrone. Kõrge elektronegatiivsusega elementide aatomid seovad tekkinud molekulides elektrone tugevalt.
Elektron - fundamentaalne elementaarosake, - laenguga, moodustab koos N/P aatomeid.14.Miks aatomeid tuleb enne kiirendamist ioniseerida? Neutraalset osakest ei saa elektriväljaga kiirendada.
Elektronegatiivsus - on suurus, mis iseloomustab aatomi võimet siduda endaga keemilises ühendis elektrone, st elektronegatiivsus on elemendi aatomite võime tõmmata enda poole ühist elektronpaari.
Elektron on ergastatud seisundis siis kui ta neelab footoni ning saades sellega energiat juurde tõuseb kõrgemale orbitaalile, mille üks või mitu kvantarvu on suuremad minimaalsetest.
Elektronegatiivsus – iseloomustab jõudu, millega aatom tõmbab enda poole sidemeks olevaid elektrone (ühist elektronpaari). Kovalentne keemiline side – aatomitevaheline side molekulis.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Elektronegatiivsus – elementide võime tõmmata enda poole elektrone kovalentses sidemes K˂Na˂Li˂Be=Al˂Si˂B˂P˂C=S˂Br˂N=Cl˂O˂F Polaarne side – elektronpaar ei jaotu tuumade väljas ühtlaselt Iooniline side – erinevate elektrilaengute tõmbumisel tekkinud side Dipoolmoment µ – laengu jaotus molekulis µ=e laengu suurus*d erinimeliste laengukeskmete vahekaugus (debaid)
Elektronegatiivsus on elemendi võime siduda elektrone, mis sõltub tuuma laengust, aatomi raadiusest. - kasvab perioodis vasakult paremalt, rühmas alt üles Valents näitab sidemete arvu.
Elektronegatiivsus – avastas 1932.a teadlane Linus Pauling, EN all mõistetakse aatomi võimet tõmmata keemilises sidemes elektronid enda poole ja moodustada ühist elektronpaari.
Elektronegatiivsus e. võime tõmmata ühist elektronpaari suureneb liikudes vasakult paremale ja alt ülesse 9. Iooniline side saab toimida vaid vastaslaenguga ioonide tõmbumisel.
Elektronarvutite ehk kompuutrite (ingliskeelsest sõnast compute – arvutama) ehk raalide ilmumine on üks kaasaja teaduse- ja tehnikaarevolutsiooni olulisi tunnuseid.
Elektron - 1, prooton +1 Isotoobid: ühesugune tuumalaeng (sama element) erinev massiarv Isobaarid (‘samarasked’): ühesuguse massiarvuga erinevad keemil.
Elektronafiinsused e on suurimad tabeli paremas ülanurgas (flour, hapnik). Elektronafiinsus on energia, mis eraldub või neeldub, kui elektron lisandub aatomile.
Elektron 10 – 30 ühe tähe trükivärv 10 –9 Maa 6×10 24 vase aatom 10-25 inimene 80 Päike 2×10 30 punane verelible 10 -13 supertanklaev 4×10 8
Elektronegatiivsus - elemendi võime hoida kinni elektrone kovalentses sidemes. Polaarne side- elek paar küll ühine kuid ei jaotu tuumade väljas ühtlaselt.
Elektron - Elektrooniline liste teenuste Pääs kogu dokumendi- teatme- kataloog kogu kasutaja- Internetti veebisait vahendus teenindus koolitus
Elektronafiinsusi on positiivsed. Üldiselt muutuvad elektronafiinsused negatiivsemaks aatomiraadiuse kahanedes, kuid sellest reeglist on palju erandeid.
Elektronegatiivsus – Suurus, mis iseloomustab keemilise elemendi aatomi võimet keemilise sideme moodustamisel tõmmata enda poole ühist elektronpaari.
Elektronegatiivsus – keemilist elementi iseloomustav suhtarv, mis arvestab aatomi võimet tõmmata keemilise sideme tekkimisel enda juurde elektrone.
Elektron - relaksatsioonpolarisatsioon tekib dielektrikus olevate liigelektronide või –aukude ergastamisest kõrgemal temperatuuril
Elektron - aukpaaride kontsentratsiooni sõltuvus temperatuurist. Voolu tiheduse seos laengute kontsentratsiooni ja liikuvusega.
Elektronegatiivsus on dimensioonita suurus, mis iseloomustab aatomi suhtelist võimet siduda endaga molekulis või keemilises ühendis
Elektronegatiivsus - elementide aatomite elektronide enda poole tõmbamise võimet keemilises sidemes iseloomustab elektronegatiivsus.
Elektronegatiivsemal aatomil on seetõttu negatiivne osalaeng δ -, teisel aatomil on sama suur postiivne osalaeng δ +. See on polaarne side.
Elektronegatiivsus – Suurus, mis iseloomustab aatomi suhtelist võimet siduda endaga molekulis või keemilises ühendis elektrone.
Elektron - kiiretorusid. Kujutise saamiseks liigub kineskoobis elektronkiir rida realt läbi kõik ekraani punktid.
Elektronegatiivsus - iseloomustab elemendi aatomi võimet tõmmata keemilises sidemes enda poole ühist elektronpaari.
Elektrondoonor - aktseptor komplekside värvused on tihti liiga intensiivsed kvantitatiivsete mõõtmiste jaoks.
Elektronegatiivsus – iseloomustab elementide aatomite elektronide enda poole tõmbamise võimet keemilises sidemes
Elektron – J. Thomson 1897.a. 2. Prooton – E. Rutherford 1919.a. 3. Neutron – J. Chadwick 1932.a.
Elektronegatiivsus on parameeter, mis näitab aatomi võimet tõmmata enda poole ühiselt jagatud elektronpaari.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Elektronegatiivsus – Elektronide arvu väliskihis näitab A-rühmade elementide rühma number, aatomiraadius muutub perioodis paremalt-vasakule(vasakul suurim), elektronkihtide arvu näitab perioodi number ja elektronegatiivsus kasvab perioodilidudtabeli A-rühmades alt üles ja perioodides vasakult paremale.
Elektron - 1 Aatomil puudub laeng sest tuumas on sama palju prootoneid kui elektronkattes elektrone.
Elektron – üliväike neg. laenguga osake, mis moodustab aatomis tuuma ümbritseva elektronkatte.
Elektronegatiivsus – näitab aatomi võimet tõmmata enda poole elektrone polaarses kovalentses sidemes.
Elektron - Elektron on fundamentaalne elementaarosake (tähis e−).Negatiivse elektrilaenguga.
Elektronegatiivsus - suurus mis iseloomustab aatomi võimet siduda endaga keemilises ühendis elektrone.
Elektronegatiivsus on elementide võime hoida kinni (tõmmata enda poole) elektrone kovalentses sidemes.
Elektronegatiivsus - sobiv suurus elektronisidumisvõime iseloomustamiseks aatomites (L.Pauling, 1932).
Elektronegatiivsus - Elektronegatiivsuste mis elektronpaari te =0 erinevus alla 1,7; kuid vastu võtab.
Elektron – negatiivse laenguga elementaarosake, mis moodustab koos neuklonidega tuuma.
Elektronafiinsus – energia, mis kulub või eraldub, kui aatom (ioon) liidab enesega elektroni.
Elektron - läbimõõduga teravikust eraldub jäävad valguse lainepikkuse suurusjärku
Elektron - Tekib uus keemiline element, mille järjekorranumber on 1 võrra suurem.
Elektron on väga väikese massiga võrreldes aatomi tuumaga ja negatiivse laenguga
Elektronegatiivsus on suurem mittemetallilistel elementidel ja metallilistel elementidel
Elektronegatiivsus – elemendi aatomi võime tõmmata enda poole ühist elektronipaari;
Elektronegatiivsus - suurus, mis näita aatomite võimet tõmmata enda poole elektrone.
Elektronegatiivsus – Elektronegatiivsus iseloomustab aatomi võimet siduda elektrone.
Elektron - ja aukjuhtivus - pooljuhid; • ioonjuhtivus – elektrolüüdid;
Elektronafiinsus - energia, mis kulub või eraldub, kui aatom (ioon) liidab enesega
Elektronarvutid on avanud uue lehekülje inimese teadmiste ja võimaluste ajaloos.
Elektron on väga väike, negatiivse elementaarlaenguga fundamentaalosake.
Elektron – negatiivse laenguga (e–) aatomi stabiilne elementaarosake.
Elektronafiinsus – energia, mis vabaneb, kui elektron liitub gaasifaasis oleva
Elektronegatiivseks – toimub rakumembraani ümberpolarisatsioon e inversioon.
Elektron on lepton. Igal mateeriaosakesel on olemas ka antiosakene.
Elektron on aatomi koostisoas, millel on negatiivne elektrilaeng.
Elektron - aukpaaride kontsentratsiooni sõltuvus temperatuurist.
Elektron on (-) laengu kandja, võib lahkuda oma kohalt aatomist.
Elektronegatiivsus – aatomi omadus, võime siduda elektone tuuma ümber.
Elektron - J. Thomson 1897. a 2. Prooton- E. Rutherford 1919. a
Elektron - negatiivse elektrilanguga püsiv elementaarosake.
Elektronegatiivsus – elemendi võime elektrone enda poole tõmmata
Elektronegatiivsus – näitab elektronide külgetõmbamisvõimet.
Elektronegatiivsus - sobiv suurus elektronisidumisvõime iseloom.
Elektronegatiivsus - aatomi võime tõmmata enda poole elektrone.
Elektronegatiivsus on suurem) ja tekib polaarne kovalentne side.
Elektron - negatiivse laenguga osake aatomituumas.
Elektron – negatiivse laenguga aatomituuma osa.
Elektronegatiivsus - määrab ära tekkiva sideme iseloomu
Elektron - asukoht tuuma ümber elektronkattes.
Elektronarvuti on informatsiooni töötlemise vahend.
Elektronegatiivsus - elektronide külgetõmbamise võime.
Elektron - nivoode ala. 11. Defineerige segu.
Elektron on aatomi negatiivse laenguga osake.
Elektron – Negatiivse laenguga aatomiosake.
Elektron - neg. laenguga aatomi koostisosa.
Elektron – laeng - ; mass ligikaudu 0
Elektron – negatiivse laengu kandja.
Elektron - positron paaride tekkimine
Elektron on elementaarlaengu kandja.
Elektron - ioonjuhtivus – plasma.
Elektronegatiivsed elemendid on enamasti mittemetallid.
Elektron - positronpaari tekitada.
Elektron - kulla ja hõbeda segu.



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun